Õilme Vaarma

Tõstamaa valla vapimägi kavaler 2000

Käesolev õppeaasta on Pootsi Põhikooli bioloogiaõpetajale Õilme Vaarmale juba viiekümnes. Kõik need 50 aastat on õpetaja Vaarmal möödunud Pootsi koolis.
Meenutame põgusalt Sinu lapsepõlve.

Kus Su kodukoht on?
Olen sündinud Jõõpre vallas Mõisa külas Pöide talus. Meid oli kuus last. 1949.aastal tabas meie pere suur õnnetus - suri ema, kes oli ainult 42 aastane. Hakkasime üksteist kasvatama ja koolitama. Vanem õde jäigi meile ema eest. Vanem vend ja õde pidid töölemineku tõttu oma õpingud linna koolis pooleli jätma, seetõttu sain mina siiski Lydia Koidula nimelise Pärnu II Keskkooli lõpetada.

Kuidas sattusid Pootsi?
Pärast keskkooli lõpetamist läksin ajalehekuulutuse peale haridusosakonda maad kuu­lama (peale sõda oli õpetajatest suur puudus). Selgus, et vajati inglise keele õpetajat 7-sse kooli. Valisin kooli, mis oli kodule kõige lähemal. Kartsin kõvasti, et kas saan ikka hakkama, aga et minu inglise keele õpetajaks keskkoolis oli tuntud polüglott Pent Nurmekund, siis võtsin inglise keele õpetaja koha Pootsis vastu. See oli 1950.a. augustis.

Kuidas sai Sinust bioloogia­õpetaja?
1953.aasta suvel otsustasime koos kolme Pärnumaa tüdrukuga õpinguid jätkata Tartu Õpetajate Instituudi kaugeõppeosa­konnas bioloogia-geograafia erialal.

Mida huvitavat meenub Sulle Tartu päevilt?
Tartu oli varemetes ja mustlasi täis. Õiget ööbimiskohtagi polnud. Mitmed korrad magasime instituudi keemia­kabinetis ajalehtede peal, peaaluseks raamatud. Pead panime igaks juhuks laua alla, et öösel keegi peale ei astuks. Tol ajal oli ühendus Pärnu ja Tartu vahel väga kehv. Pärnust Viljandisse sai 3-tunniga, öö tuli veeta Viljandis ja alles järgmisel hommikul sai bussiga Tartu poole venida. Hiljem olukord paranes ja loodi isegi lennuühendus. Meenub juhus, kus olin ainus reisija lennukis. Ega ainult minu pärast poleks vast lennuk õhku tõusnud, aga oli vaja Viljandist Tartusse pärmi viia- ­nii ma siis sõitsin selle "pärmilennukiga". Kuid kõiki raskusi ületades saime siiski oma bioloogia- keemia­-geograafia erialad kätte ja olime lõpuks diplomeertitud 7.klassilise kooli õpetajad.

Aga mõne aja pärast võtsid Sa jälle Tartu tee jalge alla?
Jah, õpetajatelt hakati nõudma kõrgharidust. See õpikohustus pani mind veel 5 aastaks Pärnu- Tartu vahel kurseerima. 1965.aastal lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli kaugõppe­osakonna bioloogia- keemia erialal.

Milliseid aineid Sa üldse oled õpetanud?
Olen õpetanud kõiki aineid, isegi tööõpetust poistele.

Aga Sinu nn. ühiskondlikud harrastused?
Olen juhendanud Seliste Rahvamaja ja kooli rahva­tantsuringe, mitu vahetust olnud Seliste vallas saadikuks, Pärnu rajooni Haridusosakonna AÜ presiidiumi liige. Koolis olen juhendanud kooliümbruse korrastamist ja töid kooliaias.

Tagasihoidliku inimesena jätab õp.Vaarma märkimata, et ta on olnud aktiivne loodusekaitsja, doonor ja et tema õpilased on bioloogia- ja keemia­olümpiaadidel hästi esinenud. Ta on jäänud Pootsi patrioodiks ja tunneb sügavat muret kodukoha majandusliku ja kultuurilise allakäigu pärast. Ta ise ütleb, et armastab Pootsit oma mereranna ja inimestega ning et sellepärast ta ongi seal nii kaua elanud ja töötanud.

Küsitles kooliõde ja ameti­kaaslane E. Liiv

Allikas: Tõstamaa Tuuled, veebruar 2000.