TÕHELA RAAMATUKOGU
88102 Tõhela küla, Pärnu linn
Asub Tõhela rahvamaja ruumides
449 6523
tohela[at]pkr.ee
Avatud:
T, N: 11.00–18.00
L: 10.00–15.00
Raamatukoguhoidja: Birgit Pere-Päästel
On Pärnu Keskraamatukogu haruraamatukogu alates 1. maist 2018
» Pärnu Keskraamatukogu
» Pärnu Keskraamatukogu põhimäärus
» Haruraamatukogude kasutamise eeskiri
» Tasuliste teenuste hinnakiri
Tõhela raamatukogu ajalugu
3. aprillil 1917 kogunesid Tõhela kandi ärksama vaimuga inimesed Tõhela koolimajja ja asutasid Tõhela Noorsoo Seltsi. Noorsooselts otsustas kohe, et tuleb avada oma raamatukogu. Et saada raha raamatute ostmiseks, selleks pandi ava-koosolekul toime korjandus. Korjandusest laekus 92 rubla 14 kopikat. Kellel oli kodus raamatuid, need kinkisid mõned avatavale raamatukogule. 1920. aasta aruandest võime lugeda, et raamatukogus on 262 raamatut. Raamatukogu oli avatud tolleaegse kooli teisel korrusel ja raamatute laenutamist korraldasid seltsi liikmed igal pühapäeval.
1922. aastal suurendati seltsi raamatukogu. Selleks eraldas Noorsoo Selts oma tuludest 3500 marka, Pärnu Maakonna Haridusosakond 1000 marka, 1923. aastal laskis selts raamatute jaoks kapi teha.
1924. aasta lõpuks oli raamatukogus 152 raamatut, neist 105 ilukirjandusliku ja 47 teadusliku sisuga. Sel aastal oli 49 lugejat ja 219 laenutust, köideti 74 raamatut.
1925. aasta 25. oktoobril saabus Pärnu Maakonna Koolivalitsuselt kiri, milles tehti ettepanek Noorsooseltsi raamatukogu võtta avalike raamatukogude võrku ja teoks sai see 4. veebruaril 1926. aastal. Raamatukogu sai abi Haridusministeeriumilt, Tõstamaa vallalt ja Tõhela Noorsooseltsilt. Esimeseks raamatukogu juhatajaks valiti kooliõpetaja Martha Tolli ja tema palgaks oli 80 krooni aastas. 1927. aastal andis Noorsooselts ühe peoõhtu sissetuleku raamatukogule.
1929. aastal lahkus Martha Tolli ja uueks juhatajaks sai Aleksander Koppel. 1930. aastal üüriti raamatukogule Tõhela kirikumajas tühjalt seisev tuba, sest koolimajas oli ruumi vähe.
1935. aasta 31. märtsil palus A.Koppel end ametist vabastada. Uueks juhatajaks valiti Andrei Madisson (Vello Madise). 5.oktoobril peeti kooli ruumes raamatuaasta aktus. Külastajaid oli rohkesti, aga raamatuid osteti vähe.
1937. aastal asus raamatukogu juhatajana tööle Arnold Vilgats,kes omakorda andis raamatukogu üle Laine Soobikule (Jõe)
1945. aasta 1. veebruarist asus raamatukogu juhatajana tööle Asta Kirikal. Mais kolis raamatukogu tagasi kirikumajja, millise on enda kasutusse saanud vastloodud riiklik rahvamaja. Vahepeal oli raamatukogu jõudnud kolida Johannes Mihkelsi elamusse. Raamatukogu oli avatud 2 korda nädalas, puude puudusel. Raamatuid oli 1650 eksemplari, lugejaid 50.
1946. aasta 1. augustist asus raamatukogu juhatajana tööle Saima Mardi (Parve), 1948. aasta 1. märtsist Asta Ravik ja 1949. aasta 1. juunist Helju Vilgats (Laur). Raamatufond oli küll kasvanud, kuid 1949.aastal kustutati fondist 708 raamatut, neist jäid küüditamise tõttu kogusse tagastamata 192. Enamus kustutatutest aga läksid nende raamatute arvele, mida ei peetud ideeliselt õigeiks.
1949. aastal kolis raamatukogu praegusesse rahvamajja, kus ta sai alumisel korrusel 20 ruutmeetrise toa.
1958. aastal asus raamatukogu juhatajana tööle Silvi Rand. 1959. a kolis raamatukogu sama maja teisele korrusele 33 ruutmeetrisesse tuppa, 1969.aastal lisandus lugemistuba. 1999. aastal sai raamatukogu remondi käigus täiesti uue näo. Raamatukogu kasutada on 72 ruutmeetrine tuba. Fondis on 7500 raamatut, tellitud on 16 ajakirja. Raamatukogus on avalik internetipunkt. 2000. aastal avati väike muuseum ehk koduloopööning, milles on palju esemeid, fotosid ja käsikirjalist materjali piirkonnas olnu kohta.
