Jäta menüü vahele
Pärnu linn. parnu.ee avalehele

Pressiteated, uudised

*  Kuulutus lisainfoga avaneb lingil


2024
• 17. veebruaril kl 12 Vastlatrall Teeveere pargis
• 23. veebruaril kl 16  “Eesti Vabariik 106” ühislaulmine ja -tantsimine Paikuse lipuplatsil
• 28. veebruaril kl 18.30 Filmiõhtu. "Elu ja armastus" Seljametsa rahvamajas (eelregistreerimisega)
• 3. märtsil kl 12 Naturaalse näokreemi valmistamise koolitus Seljametsa rahvamajas (eelregistreerimisega)
• 8. märtsil kl 19 Naistepäevapidu. Õhus on armastust! Seljametsa rahvamajas (eelregistreerimisega)



14.02.2024

Suvepuhkuste perioodil, 1.–31. juulini 2024 on suletud järgmised keskuslinnas asuvad lasteaiad:
• Pärnu Kesklinna lasteaed
• Pärnu lasteaed Mai
• Pärnu lasteaed Pöialpoiss
• Pärnu lasteaed Trall
• Pärnu Raja lasteaed
• Pärnu Tammsaare lasteaed
• Pärnu Vana- Sauga lasteaed
• Pärnu Ülejõe lasteaed

Juulis lasteaiakohta vajavad lapsed koondatakse Pärnu Kastani lasteaeda ja Pärnu Liblika lasteaeda. Täpsemat infot saab oma lasteaia direktorilt

Pärnu on Eesti Vabariigi häll: just siin loeti 1918. aasta 23. veebruaril esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest ja kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Seetõttu on 23. veebruar pärnakate jaoks sama oluline kui riigi ametlik sünnipäev - 24. veebruar.  

• Loe lisaks: Pärnu - Eesti Vabariigi sünnilinn!

Et omariiklusele aluse pannud sündmusi vääriliselt meeles pidada, tehakse Pärnus vabariigi hällipäeva tähistamisega algust päev varem kui ülejäänud Eestis. Pärnu linnavalitsus ja Kaitseliidu Pärnumaa malev kutsuvad kõiki inimesi heiskama 23. veebruaril riigilipud ja tulema pidulikule jalutuskäigule.

Tähistame koos Eesti Vabariigi 106. aastapäeva ja tunneme uhkust, et esimest korda kuulutati iseseisev Eesti riik välja siinsamas Pärnus! Aastapäevale pühendatud üritusi toimub nii Pärnu keskuslinnas kui osavaldades. (Sündmuste kava täiendame jooksvalt.)


Reedel, 23. veebruaril

Pärnu linnavalitsus ja Kaitseliidu Pärnumaa malev kutsuvad riigilippe heiskama 23. veebruaril 

Pärnus
kell 9 meenutatakse ja austatakse meie riigi vabaduse eest võidelnuid pärgade asetamisega Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures
kell 10 lillede ja küünalde asetamine Konstantin Pätsi kunagise elukoha juurde Pärnus (Riia mnt 273)
kell 14 pidulik jalutuskäik Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõja mälestussamba juurest mööda Riia maanteed Iseseisvuse väljakule. Palume jalutuskäigule tulijail olla Alevi kalmistu ees kohal hiljemalt kell 13.45. Kaasa võib võtta väikseid sinimustvalgeid lippe.
kell 14.45 aastapäeva tähistamine Iseseisvuse väljakul (aeg ligikaudne, algus pärast rongkäigu saabumist)
Näitleja Andrus Vaariku esituses kõlab Iseseisvusmanifest, päevakohase kõne peab Kuldsuu kõnevõistluse võitja, laulab M. Lüdigi nimeline meeskoor. Järgneb ansambel Sibyl Vane kontsert
• kell 16 aastapäeva kontsert noortele - Ronan Ild ja AG Pärnu noorte vabaajakeskuses • Lisainfo Facebook
kell 19 aastapäeva tähistamine, The Belka Live Aleksandri Pubis. • Lisainfo ja laudade broneerimine Facebook ; aleksandripub.ee
kell 20 tasuta linnatuurid „Pärnu - Eesti Vabariigi sünnilinn".
Algus Iseseisvuse väljakul, kus kõlab ka iseseisvusmanifest ja meeleolumuusika

Audrus
kell 10 meenutatakse omariikluse eest võidelnuid
Audru kalmistul ja asetatakse pärjad Vabadussõja mälestussamba jalamile
kell 12 aastapäeva pidulik aktus
Audru osavallakeskuse saalis, antakse üle Audru osavalla vapimärgid (kutsetega)

Paikusel
kell 16 aastapäeva tähistamine ühislaulmise ja -tantsimisega
Paikuse lipuplatsil. Esinevad ansambel Agulipoisid ja Suraya tuletantsijad. Pakutakse sooja jooki ja kringlit. Tasuta.

Tõstamaal
kell 19 aastapäevale pühendatud kontsertaktus
Tõstamaa rahvamajas. Laval kohalikud esinejad, antakse üle Tõstamaa osavalla vapimärgid. Peoõhtu tõmbab käima ansambel Audru Jõelaevanduse Punt, meeleolu hoiab üleval DJ. Tasuta. • Lisainfo

Laupäeval, 24. veebruaril

kell 7.32 pidulikud lipuheiskamised
Pärnus heisatakse riigilipp Iseseisvuse väljakul, Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi juures. Esinevad Mihkel Lüdigi meeskoor ja Pärnu kunstide kooli poistekoor. Järgneb tasuta linnatuur „Pärnu - Eesti Vabariigi sünnilinn“ giid Ann Eichhorsti juhendamisel
• Paikusel heisatakse riigilipp lipuväljakul, hümni laulab Lauluselts Sireli

• kell 11 Eesti Vabariigi aastapäeva brunch Rannahotellis. Tasuline. • Lisainfo ja laudade broneerimine Facebook 
• kell 18 Punktuur - Pärnu pungifestival vanas rannakinos. • Lisainfo: Facebook
• kell 18
Vabariigi aastapäeva pidulik õhtusöök muusikaliste pärlitega Ammende Villas. • Lisainfo ja broneerimine
• kell 19 Eesti Vabariik 106 – Margo Paluoja 6-käiguline maitserännak Restoranis RÖÖM • Lisainfo ; broneerimine

Pärnu muuseumis

Reedel, 23. veebruaril
• kell 10–18 Jürvetsoni trükikoda: Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti trükkimine 
Pärnu Muuseumi fuajees
Manifesti töötuba: kell 10.00, 10.30, 11.00, 11.30, 12.00, 12.30, 13.00, 13.30 (piletiga, registreerumine muuseumi kodulehel)

Laupäeval, 24. veebruaril
• kell 10–16 Jürvetsoni trükikoda: Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti trükkimine 
Pärnu Muuseumi fuajees
Manifesti töötuba: kell 10.00, 10.30, 11.00, 11.30, 12.00, 12.30, 13.00, 13.30 (piletiga, registreerumine muuseumi kodulehel)
• kell 12 Konstantin Päts 150: Ago Pajuri loeng “Konstantin Päts – tuntud või tundmatu?” (muuseumipiletiga)
• kell 12 ja 13 Memme jututuba “Kuidas said meist eestlased?” (4-7aastastele) (muuseumipiletiga)
• kell 12 ja 13 Muuseumimäng ja töötuba “Eesti sümbolid” (8-11aastastele) (muuseumipiletiga)
• kell 14.30 “Eesti lipu ja hümni lugu”  Koidula muuseumis

Pühapäeval, 25. veebruaril
• kell 10–18 Jürvetsoni trükikoda: Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti trükkimine 
Pärnu Muuseumi fuajees
Manifesti töötuba: kell 10.00, 10.30, 11.00, 11.30, 12.00, 12.30, 13.00, 13.30 (piletiga, registreerumine muuseumi kodulehel)

• Lisainfo: parnumuuseum.ee

Pärnu Uue Kunsti muuseumis

Näitus „Exegi monumentum“ 
President Pätsiga ühel ajal elasid Maarjamaal Jannsen ja Koidula, Köler ning Jakobson, Poska ja Laidoner, Tammsaare ja Keres, Valgre ning Ernesaks. Kõik nad pühendasid oma elu Eestile. Suurkujude vaimset pärandit püüdsid jäädvustada kuus fotokunstnikku - Arvo Iho, Tõnu Noorits, Joosep Matjus, Elmo Riig, Peeter Sink ning Mark Soosaar. Piletiga. • Lisainfo: mona.ee

EV 106


Eesti jäätmevaldkonna eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävad materjale ehk jäätmeid. Seejuures on kõige olulisem vältida jäätmete tekkimist. Kui jäätmed on tekkinud, tuleks need uuesti materjalina ringlusse võtta. Oluline on vähendada ka jäätmetest tulenevat keskkonnariski.

Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

Mõju keskkonnale minimaalseksJäätmepüramiid
Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikseks. Eelistada tuleb hierarhias kõrgemal olevaid lahendusi. Parimaks loetakse jäätmetekke vältimist, hierarhiatasemelt madalamal on taaskasutamine. Jäätmete taaskasutusmoodused on korduskasutuseks ettevalmistamine (parandamine, puhastamine jm), materjalina ringlussevõtt ja muu taaskasutamine nagu energia tootmine ning tagasitäide. Prügilasse viimist loetakse hierarhias viimaseks lahenduseks.

Jäätmed ressursiks
Jäätmetekke vältimine, jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt on ringmajanduse lahutamatud osad. Kasutades jäätmeid kui ressurssi, on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset kasu ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele. Seeläbi leeveneb uute loodusvarade kasutuselevõtuga seotud keskkonnamõju ning väheneb jäätmeteke.
• Jäätmed ressursiks | Ringmajandus (envir.ee)

Soovitused jäätmetekke vähendamiseks igapäevaelus

• Tarbi targalt!
Enne toote ostmist ole kindel, et Sa seda ka päriselt vajad. Äkki saaksid ka ilma hakkama? Uuri, kas saaksid toote sõbralt laenata või leida hoopis järelturult: nii panustad taaskasutusse. Osta toode, mis on kvaliteetne ja pika elueaga, nii on kasutuskorra hind sulle kokkuvõttes väiksem ja on ka suurem võimalus toode ise hiljem taas ringlusesse saata. Vähem on rohkem!

• Tarbi turvaliselt!
Kodukeemia toodetes kasutatakse sadu tuhandeid erinevaid kemikaale, millest suur osa on inimestele või keskkonnale toksilised. Sage kokkupuude kahjulike kemikaalidega isegi väikestes kogustes on organismile kahjulik, soodustades nt allergiate ja nahaärrituste teket. Ära unusta, et lapsed on toksiliste kemikaalide suhtes palju tundlikumad kui täiskasvanud. Tugevaid kemikaale peab hoidma originaalpakendis, kindlalt suletuna, eraldi kapis, lastele ja loomadele ligipääsmatus kohas. Kindlasti ei tohiks hoida kodukeemiat toiduainetega ühes kapis!

• Märka märgistust!
Poes kaupa valides jälgi, kas see on varustatud ELi ökomärgisega. Eelista võimalusel just neid tooteid, sest nii võid olla kindel, et nende valmistamisel on arvestatud väikese keskkonnajäljega ning tooted on ohutumad nii keskkonnale kui ka Sinu tervisele. Eriti hoolikas peaksid valiku tegemisel olema lastega pered. Ja ära unusta ka vanu häid puhastusvahendeid, nagu näiteks sooda, äädikas jms.

• Osta toodet, mitte pakendit!
Kui võimalik, kasuta nt toidukaupade ostmisel oma karpe ning pakendeid, kanna kaasas korduvkasutatavaid kotte ja hoia käepärast oma veepudelit ning kohvitopsi. Kui pakendit ei õnnestu vältida, siis vali pigem üks suur pakend mitme väikese asemel – nii saad vähem pakendit ja rohkem toodet. Võimalusel väldi ülepakendatud tooteid ja ära ka ise tooteid ostes veel kord pakenda, nt ära pane vaakumpakis toodet kilekotti.

• Kalkuleeri koguseid!
Mõtle läbi vajaminevad kogused, tee ostunimekiri ja planeeri oma tegevusi pikemalt ette. Õigete koguste ostmisel väldid liigsete jäätmete ja pakendite teket. Jälgi ka pakendil olevat doseerimisjuhist – üle doseerides toote omadused ei parane, küll aga raiskad liigselt toodet ja seeläbi ka raha ning tekitad suuremat keskkonnajälge. Liigdoseerimine võib nt kodukeemia puhul olla ka ohuks tervisele.

• Kasuta korduvalt!
Ära kuluta raha toodetele, mis kohe pärast kasutamist prügikasti lendavad. Asenda ühekordsed esemed korduvkasutatavatega – kasuta riidest köögi- ja taskurätikuid paberist toodete asemel, riidest või võrgust kotte kilekottide asemel, pilliroo- või metallkõrt, metallist teesõela purutee jaoks jne.

• Anneta vanad riided ja mänguasjad.
• Osta kasutatud tooteid (riided, raamatud, mänguasjad, mööbel, elektroonika).
• Vaheta asju sõprade ja tuttavatega.
• Korduskasuta kontoritarbeid või anneta need koolidele, sotsiaalsetele ettevõtetele või taaskasutuskeskustele.
• Kasuta vanu esemeid ja materjale loominguliselt, et anda neile uus elu.
• Paranda esemeid ja kodumasinaid.
• Eelista laetavaid patareisid ning täidetavaid tooteid.

• Sorteeri jäätmeid!
Väldi liigset tarbimist, taaskasuta vanu asju ning sorteeri jäätmeid – nii koormad vähem keskkonda. Meeles tuleb pidada, et parima tulemuse saad, kui jäätmed on puhtad ja saavad sorteeritud sellel hetkel, kui need tekivad. Kogu jäätmed liigiti: paber, metall-, plast- ja klaasijäätmed, ohtlikud jäätmed, ehitus- ja lammutusjäätmed, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmed. Terved asjad suuna uuele ringile.

• Käi jala!
Püüa eelistada jagatud transporti või ühistransporti ning liikuda ka ise rohkem. Ole eeskujuks oma lähedastele ning väldi tarbetult õhku paisatud heitgaase. Nii tugevdad ka sidet loodusega ja jõuad päriselt äratundmisele, et inimene on looduse osa, mitte selle tarbija.

• Näita eeskuju!
Tarbi teadlikult ise ja suuna oma lapsi ning lähedasi säästlikumalt käituma, keeldu toidukohtades ühekordsetest nõudest ja plastkõrtest, ära lase oma oste topelt pakendada. Anna vanadele asjadele uus elu, ära tarbi arutult ning kasuta keskkonnasõbralikke tooteid.




Teed ja tänavad

Pärnu linnas on kokku 643 km sõiduteid, millest avalikke teid on 549 km (keskuslinnas 215 km, osavaldades 334 km) ja 42 km kergliiklusteid, millest avalikke teid on 40 km (keskuslinnas 23 km, osavaldades 17 km).

• Pärnu keskuslinna teede nimekiri
• Audru osavalla teede nimekiri
• Paikuse osavalla teede nimekiri
• Tõstamaa osavalla teede nimekiri
• Kergliiklusteed

Pärnu linna teede hooldus
• Pärnu linna teed on jagatud hooldepiirkondadeks ning hooldust teostavad erinevad ettevõtjad hooldelepingute alusel
• Keskuslinna teede ja tänavate hooldamise küsimused: liikluse peaspetsialist Toomas Tammela, 523 9064 See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
• Osavaldade teede ja tänavate hooldamise küsimused: teedespetsialist Mati Anspal, 5430 0594, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
• Pärnu tänavavalgustuse rikked: Leonhard-Weiss OÜ infotelefon 443 4929, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Riigiteed
• Riigiteedel teostab hooldust Transpordiamet
Teehoole info, kontaktid 
• Maanteeinfo telefon 1247
Tark tee (teeolud, liikluspiirangud jmt)
• Riigiteede seisunditasemete kaart


Talihooldus

Teede talihoolduse nõuded

Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral. Avalikult kasutatava tee talihooldust teostatakse vastavalt seisunditasemele. Avalikkusele ligipääsetava eratee omanik hoiab tee korras viisil, et oleksid täidetud tingimused ohutuks liiklemiseks. 

• Pärnu linna teehoolduse kaart
• Tee seisundinõuded (majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrus nr 92)
Talvine teehoole (Transpordiamet)

Kõrgeim seisunditase (tase 3)
• Lumetõrjet tehakse hiljemalt 5 h jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu.
• Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 4 cm, kriitilise märja lume paksus 2 cm.

Keskmine seisunditase (tase 2)
• Lumetõrjet tehakse hiljemalt 12 h jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu.
• Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 8 cm, kriitilise märja lume paksus 4 cm.

Madalaim seisunditase (tase 1)
• Lumetõrjet tehakse hiljemalt 24 h jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu.
• Kriitilise koheva lume paksus ei tohi ületada 10 cm, kriitilise märja lume paksus 5 cm.

Talvised teehooldajad osavaldades 2023–2026

Audru osavalla teed
Pärnu linnavalitsuse 30.10.2023 korraldus nr 693 

I piirkond: Papsaare, Audru, Valgeranna, Lemmetsa, Põldeotsa külade teed ja parklad

Manitec OÜ, 5358 6570

II piirkond: Soeva, Ahaste, Aruvälja külade teed

FIE Jaanus Oja, 5627 0966

III piirkond: Kärbu, Põhara, Liiva külade teed

Põhara Agro OÜ, 506 2246

IV piirkond: Jõõpre, Oara, Malda külade teed ja parklad

OÜ Mütsi talu, 5622 0917

V piirkond: Ridalepa, Saari külade teed

Põldeotsa OÜ, 522 0315

VI piirkond: Kõima, Kabriste, Saulepa, Lindi (kuni Aiandi teeni) külade teed

FIE Sven Ende, 5668 3451

VII piirkond: Lindi (alates Aiandi teest), Liu, Marksa külade teed

KKL Grupp OÜ, 5357 3056

VIII piirkond: Kihlepa, Eassalu, Soomra 

OÜ Otsa Marja, 5650 7474

IX piirkond: Lavassaare teed, tänavad, parklad

OÜ Paateh,527 8276

X piirkond: Audru osavalla kergliiklusteed,  Jõõpre ja Lavassaare kõnniteed

Braden Grupp OÜ, 5901 2092

   

Tõstamaa osavalla teed
Pärnu linnavalitsuse 31.10.2023 korraldus nr 694

I piirkond: Tõstamaa, Värati, Tõlli, Lõuka, Ermistu, Männikuste, Tõhela, Kiraste ja Alu külade tänavad, teed ja parklad (ka kergliiklusteed)

Manitec OÜ, 5358 6570

II piirkond: Ranniku, Kastna ja Rammuka külade teed

Manitec OÜ, 5358 6570

III piirkond: Seliste, Päraküla, Pootsi, Lao, Peerni, Kõpu ja Kavaru külade teed

Raynmet FIE, Rainer Rand, 5331 1586

   

Paikuse osavalla teed 

Pärnu linnavalitsuse 31.10.2023 korraldus nr 694
 

I piirkond: Paikuse, Silla külade teed ja parklad

MKM Infra OÜ, 5899 9377

II piirkond: Seljametsa, Põlendmaa, Vaskrääma, Tammuru külade teed ja parklad

MKM Infra OÜ, 5899 9377

III piirkond: Paikuse, Silla, Seljametsa kergliiklusteed ja kitsamad tänavad ning sissesõiduteed

Halduskombinaat OÜ, 517 6178

Lumetõrje erateedel

Kõigis piirkondades teostatakse lumetõrjet ka erateedel, mis viivad kasutusel oleva majapidamise õueni, lund ei lükata majapidamiste hoovides.

Erateedel lumetõrje teostamise tingimused:
1. eratee servades olevad ohud (truubiotsad, suured kivid-takistused, ilupõõsad-istikud jne), mis võiksid takistada tööd peavad olema tähistatud minimaalselt 1 m kõrguste ja soovitavalt helkurlindiga varustatud tähistega.
2. eratee kohalt peavad olema eemaldatud puude oksad minimaalselt 3,5 meetri kõrguselt ja 3 meetri laiuselt.

Juhul kui eratee omanik ei soovi või tahab täpsustada lumetõrje teostamist temale kuuluval teel, palume võtta ühendust lumetõrje tööde tegijaga piirkonnas või teedespetsialisti Mati Anspali poole: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., 5430 0594. 

Pärnu linna teehoolduse kaart

Teehoolduse kaart

Videote autor: Jaanus Silla

Eesti lipu päev 2023 
Eesti Lipu päev Pärnus 2023

Eesti lipu päev 2022
Eesti Lipu päev Pärnus 2022

Eesti lipu päev 2021
Eesti Lipu päev Pärnus 2021

Pärnu linnavalitsuse pressiteade
01.06.2023

Pärnu rand on külastajate vastuvõtmiseks valmis, randa hakkas valvama G4S Eesti AS rannavalve ja promenaadil pandi tööle purskkaevud.

Suplushooaeg kestab 1. juunist 31. augustini. Rannavalve töötab kuni 9. juunini iga päev kell 10-18, 10. juunist 20. augustini kell 10-20 ja 21.-31. augustini kell 10-18.

Eile pandi Side ja Lehe tänava otsa ning Hedoni juurde ranna-ala plaanid, kuhu on märgitud erinevad tsoonid, WCde asukohad, esmaabikoht, vetelpäästetornid, joogiveekraanide asukohad ja muu külastajate jaoks vajalik info.

Pärnu rand on jaotatud Lehe tänavast muuli poole ulatuvaks päevitus- ja suplusalaks, Lehe ja Side tänava vaheliseks aktiivspordialaks (alal asuvad võrkpalliväljakud, aga saab ka päevitada ja supelda) ning Side tänavast Mai elamurajooni poole jäävaks surfialaks. Hedoni lähedal asub spetsiaalne rannaspordiala Düün.

Avalikud tualetid on Side tänava pikendusel, rannastaadionil, Hedoni juures ja naisteranna tee ääres. Pärnu Vee joogikraanid, kust saab tasuta puhast joogivett võtta ning käsi ja jalgu pesta, paiknevad Side ja Lehe tänava pikendusel ja naiste ranna tee ääres.

Mai viimasel päeval avati liiklemiseks rannapromenaadi uus Kuuse ja Lehe tänava vaheline lõik. Lehe tänava pikenduse juures asuva purskkaevu lähedal on uus seiklusrada, mida saab korraga kasutada kuni 23 last. Seiklusrada on mõeldud vähemalt nelja-aastastele lastele ning võimaldab liugu lasta, ronida, rippuda ja erinevaid rollimänge mängida.

Randa on pandud 35 uut riietuskabiini ja 30 uut prügikasti. 62 pinki värviti sini-valgeks, mis on Pärnu linna tunnusvärvid. Samadesse toonidesse võõbati Pärnu rannale ainuomased kiiged.

Rannahoonest Hedonini, Hedoni juurest mereni, Kuuse ja Side tänava pikendusele paigaldati uued laudteed, mille kogupikkus on 276 meetrit. Järgmisel nädalal hakatakse surfialale paigaldama uut laudteed, mille pikkus on paarsada meetrit.

Side, Kuuse ja Lehe tänava lõpus, rannahoone juures ja naiste ranna tee ääres on elevandikujulised tõkised, mis takistavad autoliiklust, olles samal ajal ranna-alale omaseks saanud kujunduselemendiks. Samasugused kahes erinevas suuruses elevandid leidsid koha Supeluse tänaval. Elevandid on Pärnu ranna sümboliks, tuntuima rannaelevani otsast saab liugu lasta.

Pressiteate koostas:
Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
510 3444
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lisainfo:
Kadri Kõresaar
Pärnu linnavalitsuse keskkonna ja heakorra peaspetsialist
5853 9958
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.



Pärnu linnavolikogu pressiteade
18.05.2023

Pärnu linnavolikogu otsustas leevendada kuurortlinnas kehtivaid alkohoolsete jookide müügipiiranguid ja lubas meelelahutuskohtadel kohapeal tarbimiseks alkoholi müüa suvekuudel ööl vastu reedet kaks tundi senisest kauem.

Praegu on alkohoolsete jookide müük kohapeal tarbimiseks Pärnus ja tema osavaldades keelatud esmaspäevast reedeni öösel kella kahest kuueni ning laupäeval, pühapäeval ja riigi- ja rahvuspühadel öösel kella neljast seitsmeni. Volikogu otsustas suviseid piiranguid leevendada ja lubas 1. juunist 31. augustini ööl vastu reedet alkoholi müüa mitte kella kaheni, vaid kella neljani hommikul. Muid muudatusi ei tehtud, sügisest on alkoholimüük ööl vastu reedet taas lubatud üksnes kella kaheni.

Alkohoolsete jookide müügi pikendamist kahe tunni võrra soovisid ettevõtjad, kellele on suvi peamine teenimise võimalus. Arvestades, et Pärnu on kuurortlinn ja alkoholimüügi piirangute tõttu on õigusrikkumiste arv kesklinnas vähenenud, tegi linnavalitsus volikogule ettepaneku lisada öö vastu reedet suvekuudel nende päevade hulka, mil alkoholimüük on lubatud hommikul kella neljani.

Omavalitsuse piirangud kehtivad üksnes Pärnu ja tema osavaldade meelelahutuskohtades, kus alkoholi kohapeal tarbimiseks müüakse. Alkohoolsete jookide kaasamüük on kõikjal Eestis alates kella 22st kuni 10ni keelatud.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
510 3444
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Pärnu linnavalitsuse pressiteade
31.03.2023

Uuringufirma RAIT Faktum & Ariko eelmise aasta 20. novembrist 5. detsembrini läbi viidud küsitlus näitas, et Pärnu ja tema osavaldade elanikud on oma elukeskkonnaga rahul.

Elanike rahulolu-uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Pärnu linna elanike arvamused ja rahulolu erinevate elukeskkonda puudutavate valdkondadega. Veebiküsitlusele vastas 891 rahvastikuregistrist sotsiaaldemograafiliste tunnuste abil valitud elanikku, valimit kaaluti elanikkonna suhtes proportsionaalselt soo, vanuse ning osavaldade ja keskuslinna tunnustele vastavaks. Osavaldade ja keskuslinna proportsioonid soo ja vanuse lõikes on uuringus sisemiselt proportsioonis.

Elukeskkonna ja avalik linnaruumiga oli 18% kõigist küsitletutest väga rahul ning 72% pigem rahul. Seega on rahulolevaid kokku 90%. Veidi vähem oli rahulolevaid Audru osavallas (85%), kuid üldiselt ei ole keskuslinna ja osavaldade elanike rahulolus olulisi erinevusi.

Ka keskuslinna linnaosade lõikes ei ole erinevused suured. Keskmisest enam ollakse rahul Mai linnaosas (94%) ja keskmisest vähem Vana-Pärnu (87%) ning Ülejõe ja Rääma piirkonnas (87%). Olulisi erinevusi soo, vanuserühmade ja sotsiaalse staatuse (palgatöötaja, ettevõtja, õpilane jne) rühmade lõikes ei olnud.

Kõrgemalt hinnati tervise- ja liikumisradade piisavust (4.0 palli), rohealade piisavust (3.9), tervise- ja liikumisradade seisukorda (3.9) ja rohealade seisukorda (3.8). Madalam oli rahulolu järgmistes valdkondades: eakohaste laste mänguväljakute piisavus (3.1), lemmiklooma jalutuskohtade piisavus (3.1), spordi- ja pallimänguväljakute piisavus (3.0) ja välijõusaalide piisavus (2.9).

Audru osavallas oli rahulolu madalam tervise- ja liikumisradade ning välijõusaalide piisavuse ja seisukorraga. Tõstamaa osavallas oli rahulolu keskmisest madalam ujumiskohtade piisavuse ja seisukorraga, välijõusaalide piisavuse ja seisukorraga ning laste mänguväljakute piisavusega. Paikuse osavallas oli rahulolu keskmisest madalam ujumiskohtade piisavuse ja seisukorraga, laste mänguväljakute piisavuse ja seisukorraga ning lemmiklooma jalutamiskohtade piisavuse ja seisukorraga.

Pärnu keskuslinna elanike hinnangud tervikuna ei olnud keskmisest madalamad üheski vaadeldud näitajas, kuid Vana-Pärnu ja Ülejõe/Rääma piirkonnas olid hinnangud keskmisest madalamad pea kõigis näitajates. Probleemsetest valdkondadest tõusid selgelt esile avalike tualettruumide ja prügikastide piisavus avalikus ruumis. Ülejäänud valdkondi nimetas probleemseks alla poole küsitletutest, kuid probleemsed on siiski ka liiklusturvalisus ja liikluskultuur, kõnniteede halb seisukord ning jalgrattateede puudumine.

Kesklinna, eeslinna ja rannarajooni elanikke häirisid mahajäetud hooned. Raeküla/Lodja elanikele tegid muret avalike tualettruumide piisavus, laste mänguväljakute puudumine, kõnniteede halb seisukord ja prügikastide piisavus. Ülejõe/Rääma elanikud tõstsid esile avalike tualettruumide piisavust, laste mänguväljakute puudumist ja kõnniteede halba seisukorda. Tammiste elanikke häirisid prügikastide piisavus, liiklusturvalisus ja liikluskultuur.

Tõstamaa osavalla elanike probleemideks olid avalike tualettruumide piisavus, ligipääsetavuse tagamine, laste mänguväljakute puudumine, kõnniteede halb seisukord ja jalgrattateede puudumine
Audru osavalla elanikud muretsesid liiklusturvalisuse ja -kultuuri ning jalgrattateede puudumine pärast.

Lisaks elukeskkonnale uuriti, kuidas elanikud on rahul omavalitsusega asjaajamisega, turvalisusega, liikluskorralduse ja teehoiu, liikumisvõimaluste, keskkonnakorralduse, hariduse ja huvihariduse, kultuuri- ja spordisündmuste ning linnavalitsuse tegevuse erinevate aspektidega.

Asjaajamisega Pärnu linnavalitsuses oli väga rahul seitse protsenti ja pigem rahul 35% kõigist küsitletutest. Kokku oli rahulolevaid 42%. 38% ei osanud seda hinnata, sest neil puudus kokkupuude linnavalitsusega. Rahulolematuid oli kokku 21%.

Info kättesaadavusega Pärnu linnavalitsuse teenuste osas oldi valdavalt rahul. Levinuim hinnang oli „infot on keskmiselt ja see on osaliselt kättesaadav“ (61%) ehk parandamise maad on. Peamisteks infoallikateks linnavalitsuse teenuste kohta olid Pärnu linna veebileht (60% küsitletutest) ja sõbrad/tuttavad/kolleegid (52%). Neile järgnesid ajaleht Pärnu Postimees (46%) ja sotsiaalmeedia (41%). Osavaldades olid infoallikana olulisel kohal osavalla ajalehed: Audrus 59%, Paikusel 66% (esikoht) ja Tõstamaal 77% (esikoht).

Täpsemalt võib uuringu kohta lugeda linnavalitsuse kodulehel avaldatud uuringu tulemustest. Uuringut on kavas tutvustada 20. aprilli Pärnu linnavolikogu istungil.

Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
510 3444
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Pärnu linnas korraldab laste hoolekannet linnavalitsuse lastekaitseteenistus. Sõltuvalt abivajaduse iseloomust tegelevad lastekaitsespetsialistid järgmiste ülesannetega:  sotsiaalnõustamine, juhtumitöö, kohtutöö, asendushoolduse korraldamine orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele ja töö puudega laste ja nende peredega

• Abi- ja nõustamiskontaktid
 Asendushooldusteenus abivajavale lapsele
 Abivajavast lapsest teatamine ja andmekaitse (juhend)
Eestkostjate õigused ja kohustused

  Joonituskonkurssi „Kui laps vajab abi“ võidutööd

Videod
• Lastekaitse Liidu videoloengud lapsevanematele
• Vaimse tervise heaks videokoolitused
Kuidas märgata ja aidata abivajavat või hädaohus olevat last?
Laste seksuaalne väärkohtlemine ja lastemaja

Lapsevanematele

Infovoldik lapsevanemale (nõustamine, toetamine, abisaamine)
• Kes aitab ja kuhu pöörduda, kui laps vajab rohkem tuge? (Infoleht erivajadustega lapse vanemale)
Perelepitusteenus
• Sotsiaalkindlustusameti raamatukogu (trükised, nõuanded, juhendid)
 Tasuta juriidilised nõustamised perekonnaõiguslikel teemadel. Nõustamisele vajalik eelregistreerimine 6311 128 või liit[at]lastekaitseliit.ee  
• Perekonnaõiguslikud juriidilised artiklid

YouTube
5 nõuannet lahkuminevale vanemale - 
Perelepitus ja pereteraapia – kellele mida?
Pereootel lapsed
Mu laps vajab tuge
Lapse turvaline areng
Kuidas aju täiskasvanuks saab: Kuidas mõjutab alkohol arenevat aju?


1. Välislähetus
2. Pärnu Linnavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmine

Ülevaade istungist


2007
Nr 2 - Egon Elstein, ettevõtluse arendamise ja erivajadustega inimeste toetamise eest
Nr 3 - Helmut Hunt, Pärnu jalgpallielu arendamise eest
Nr 4 - Vladimir Klevtsov, ühiskondliku tegevuse eest ja panuse eest õpilaste Eesti ühiskonda integreerimisel
Nr 5 - Salme Leas, aktiivse ühiskondliku tegevuse eest hoolekande valdkonnas
Nr 6 - Arno Maidla, tegevuse eest merehariduse edendamisel
Nr 7 - Uno Mirme, ühiskondliku tegevuse ja panuse eest Pärnu linna laste ravimisel
Nr 8 - Raimo Vahtera, Vaasa-Pärnu sõprussidemete arendamise eest
Nr 9 - Barbara Fankhaenel, Pärnu linna ajaloolise materjali talletamise ja aktiivse ühiskondliku tegevuse eest hoolekande valdkonnas

2008
Nr 10 - Voldemar Kaasik, tervishoiu edendamise eest
Nr 11 - Arvo Lensment, pikaaegse ja viljaka inseneritöö eest Pärnu linnas
Nr 12 - Arvo Loorits, teenete eest sõudmise arendamisel
Nr 13 - Olaf Remmel,  Pärnu tervishoiu ajaloo uurimise ja tutvustamise eest
Nr 14 - Margus Tammekivi, silmapaistva töö eest linnaelu arendamisel ja juhtimisel
Nr 15 - Alli Tiik, doonorluse edendamise eest
Nr 16 - Jana Trink, elukestva õppe propageerimise ja pakkumise eest
Nr 17 - Askold Vaino, motospordi edendamise eest
Nr 18 - Mai Kolossova, rahvakultuuri arendamise ja MTÜ Lüster tegevuse kaudu Pärnu maailmakaardile viimise eest

2009
Nr 19 - Märt Mere, kauaaegse ja tulemusliku töö eest Pärnu juhtimisel volikogu esimehena
Nr 20 - Eduard Rajari, aktiivse tegevuse eest Pärnu Linnavolikogus ja Pärnu linna ajaloo uurimisel ning ajalooliste objektide säilitamisel
Nr 21 - Teet Roosaar, aktiivse tegevuse eest Pärnu Linnavolikogus ja Pärnu linna planeeringute menetlusprotsessi tutvustamisel
Nr 22 - Sven-Johan Juckum, ortopeedia eriala eestvedamise ja noorte ortopeedide õpetamise eest Pärnu haiglas
Nr 23 - Liivi Kaasik, Raeküla seltsielu edendamise ja Raeküla Vanakooli Keskuse käivitamise eest
Nr 24 - Reet Rannik, funktsionaaldiagnostika ja kaasaegse kardioloogilise intensiivravi rajamise eest Pärnus
Nr 25 - Ants Puusild, psühhiaatriakliiniku rajamise ja psühhiaatriliste ravivõimaluste arendamise eest
Nr 26 - Allar Kaasik, klassikalise muusika traditsioonide edendamise ja David Oistrahhi Festivali korraldamise eest Pärnus
Nr 27 - Garri Raagmaa, regionaalarengu alase teadustöö ja TÜ Pärnu kolled eduka juhtimise eest
Nr 28 - Alli Põrk, kauaaegse silmapaistva tegevuse eest rahvakultuuri edendamisel Pärnus

2010
Nr 29 - Hans Soll, õpetaja töö eest Pärnus
Nr 30 - Marvi Volmer, Eesti rahvakultuuri rikastamise ja Pärnu Rahvariiete Konsultatsioonitoa asutamise eest
Nr 31 - Maire Lulla, lasteaia õpetaja eriala laiapõhjalise propageerimise ning Pärnu linna alushariduse edendamise eest
Nr 32 - Eeva Talts, pikaajalise Eesti rahvakultuuri edendamise ja Pärnu maine kujundamise eest rahvusvahelisel tasandil läbi käsitöö
Nr 33 - Helle Kullamaa, kauaaegse kohusetundliku töö eest muusikapedagoogi ja koorijuhina Pärnu linnas
Nr 34 - Toivo Riimaa, aktiivse tegevuse eest Pärnu linna maine tõstmisel ja rahvusvahelisel tutvustamisel ning tegevuse eest Lions liikumise edendamisel ja heategevusürituste organiseerimisel
Nr 35 - Vaike Vaga, Pärnu ja Vaasa sõprussidemete loomise ja arendamise ning soome keele ja kultuuri edendamise eest Pärnu noorte hulgas

2011
Nr 36 - Helje Peet, pikaajalise eduka rahvatantsuõpetajana tegutsemise eest

2012
Nr 37 - Astrid Hindriks, pikaajalise töö ning pühendumuse eest Pärnu linna kodanikuühiskonna arendamisel
Nr 38 - Elen Kihl, pikaajalise ning süsteemse töö eest laste ja noorte vaimse tervise arendamisel
Nr 39 - Matti Killing, pikaajalise ning eduka töö eest sõudetreenerina ning õpilaste väärtuskasvatuse kujundajana
Nr 40 - Elfriede Nikolai, kauaaegse silmapaistva tegevuse eest tantsupedagoogina ning rahvatantsu propageerimise eest noorte hulgas
Nr 41 - Ugo Reiljan, Pärnu ning Sotši linna vaheliste sõprussidemete arendamise eest
Nr 42 - Elmar Trink, Pärnu Suupillifestivali korraldamise, pikaajalise rahvakultuuri edendamise ja linna maine kujundamise eest rahvusvahelisel tasandil
Nr 43 - Urmas Veskimeister, pikaajalise ning tunnustatud töö eest Pärnu linna ehitusvaldkonnas
Nr 44 - Leili Voll, elutöö eest kunstiõpetuse õpetajana ning aktiivse loometöö eest Pärnu linnas
Nr 45 - Silja Juurma, tegevuse eest Pärnu linna alushariduse edendamisel

2013
Nr 46 - August Puuste,  Eesti Vabariigi järjepidevuse kandmise eest
Nr 47 - Marika Priske, pikaajalise Pärnu linna majandusarengu edendamise eest
Nr 48 - Heino Pajula, elutöö eest koolmeistrina
Nr 49 - Aldur Vunk, Pärnu ajaloo uurimise, populariseerimise, Pärnu Muuseumile uue, kaasaegse sisu andmise eest
Nr 50 - Rita Mändla, olulise panuse eest Pärnu rahvakultuuri edendamisse 30 aasta jooksul rahvatantsuansambel Kajakas kunstilise juhi, juhendaja ja eestvedajana
Nr 51 - Uudo Laane, pikaajalise tegutsemise eest Pärnu linna kultuuri- ja hariduselus ning selle elavdamise ja edendamise eest
Nr 52 - Ulf Ljunggren, aastatepikkuse koostöö eest Pärnu sõpruslinna Oskarshamni ja Pärnu vahel

2014
Nr 53 - Galina Ivanova, pikaajalise töö ja pühendumise eest kodanikuühiskonna arendamisel ja koostöö edendamisel rahvusvähemuste seas ning nende tegevuse esiletoomise eest Pärnu kultuurimaastikul
Nr 54 - Piia Karro-Selg, ajalehe "Raeküla Sõnumid" käivitamise, Raeküla koostöökolmiku loomise ning aktiivse seltsielu edendamise eest
Nr 55 - Villu Kangur, Panuse eest Eesti riigi kultuuripärandisse ühiskondlikult tundlike ning inimesi liitvate laulutekstidega
Nr 56 - Ada Kraak, pikaaegse tegevuse eest tervishoiu valdkonna arendamisel ning tervist edendava töö koordineerimisel Pärnu linnas
Nr 57 - Iivi Kullam, muusika- ja laulukultuuri edendamise eest Pärnu linnas
Nr 58 - Aivar Mäe, Pärnu Kontserdimaja rajamise idee algatamise ja teostamise eest
Nr 59 - Priit Neeme, terviseedendamise ning spordiajaloo talletamise eest
Nr 60 - Enn Saard, panuse eest liiklusohutuse propageerimisse Pärnu linnas
Nr 61 - Salme Siimisker, pikaaegse tegevuse eest taimravi valdkonnas ja tervisliku toitumise propageerijana
Nr 62 - Karin Veissmann, Pärnu kultuurielu rikastamise eest muusikapedagoogi ning koolijuhina
Nr 63 - Ulrich Kronauer, Pärnust pärit valgustaja ja literaadi Carl Gustav Jochmanni pärandi väärtustamise eest

2015
Nr 64 - Heli Kallasmaa, pikaaegse ja tulemusliku töö eest rahvakultuuriedendajana
Nr 65 - Tiia Toobal, pikaaegse eduka ja tulemusliku matemaatika õpetamise eest
Nr 66 - Alexander Tenzo, juveliir Gustav Fabergé nime ja loomingu tutvustamise ning tema monumendi kinkimise eest
Nr 67 - Stuart Chalmers, pikaajalise Shalomi Lastemaja toetamise eest
Nr 68 - Tiit Erm, kaaluka panuse eest laste ja noorte huvihariduse edendamisel Pärnus
Nr 69 - Kadri-Liina Vahula, pikaajalise noorte nõustamisteenuse arendamise ja pakkumise eest ning naiste- ja lastekliiniku meditsiiniteenuste ja ravimeetodite arendamise eest

2016
Nr 70 - Ago Anderson, kultuurielu rikastamise eest näitlejana 
Nr 71 - Kaja Elstein, suurepärase ja hinnatud töö eest arstina ning kaasaaegse multidistsiplinaarse taastusravi eriala loomise ja arendamise eest 
Nr 72 - Iira Igasta, kauaaegse ja eduka töö eest Pärnu Postimehe toimetuses ning aktiivse tegevuse eest Pärnu Vaasa Seltsi juhtimisel 
Nr 73 - Eha Juhansoo, kultuuri- ja haridusvaldkonda tehtud annetuste ja toetuste eest 
Nr 74 - Alar Raudoja, Pärnu kunstielu rikastamise ja tutvustamise eest 
Nr 75 - Malle Šalda, kauaaegse ja pühendunud õpetajatöö ning haridussüsteemi arendamise eest 
Nr 76 - Aldin Talving, suurepärase ja hinnatud töö eest arstina ning ortopeedia eriala järjepideva arendamise ja õpetamise eest 
Nr 77 - Leonid Tereštšenkov, kauaaegse ja pühendunud töö eest Pärnu linnaliinide bussijuhina 
Nr 78 - Rein Vendla, puhkpillikultuuri järjepidevuse hoidmise, edendamise ning muusikaelu rikastamise eest
Nr 79 - Marit Õun, suurepärase ja hinnatud töö eest arstina ning erakorralise meditsiiniabi eriala arendamise eest

2017
Nr 80 - Merike Lepp, kaasaegse erakorralise meditsiiniabi osakonna loomise eest Pärnu Haiglas
Nr 81 - Tõnu Endrekson, Rio olümpiamängude pronksmedali võitmise ja teiste märkimisväärsete tulemuste eest rahvusvahelistel tiitlivõistlusel ning Pärnu kui spordilinna maine kujundamise eest
Nr 82 - Andrei Jämsä, Rio olümpiamängude pronksmedali võitmise ja teiste märkimisväärsete tulemuste eest rahvusvahelistel tiitlivõistlusel ning Pärnu kui spordilinna maine kujundamise eest
Nr 83 - Allar Raja, Rio olümpiamängude pronksmedali võitmise ja teiste märkimisväärsete tulemuste eest rahvusvahelistel tiitlivõistlusel ning Pärnu kui spordilinna maine kujundamise eest
Nr 84 - Kaspar Taimsoo, Rio olümpiamängude pronksmedali võitmise ja teiste märkimisväärsete tulemuste eest rahvusvahelistel tiitlivõistlusel ning Pärnu kui spordilinna maine kujundamise eest
Nr 85 - Maidu Maamees, kauaaegse ja kohusetundliku töö eest bussijuhina ning Pärnu linna kultuurielu rikastamise eest lauljana
Nr 86 - Vello Paluoja, tähelepanuväärse ja pühendunud tegevuse eest kultuurielu rikastamisel, kunstimeele kasvatamisel ning ajaloo jäädvustamisel oma loomingu kaudu
Nr 87 - Margit Seppik, panuse eest kaasaegse õendus- ja hooldusteenuse süsteemi väljatöötamisel ja elluviimisel ning õenduse eriala arendamise ja propageerimise eest
Nr 88 - Jaanus Torrim,  pühendunud ja aktiivse tegevuse eest Eesti muusikakultuuri edendamisel loojana ja kontsertide ning festivalide korraldajana
Nr 89 - Leo Viller, pikaajalise ja pühendunud pedagoogitöö, mõtlevate, loovate, oma kodumaad väärtustavate noorte kasvatamise ning male õpetamise ja propageerimise eest
Nr 90 - Urve Krause, ) pikaaegse ja pühendunud töö eest Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli juhina ning panuse eest Pärnu linna haridus- ja kultuuriellu
Nr 91 - Anne Virula,  tegevuse eest Pärnu linna alushariduse edendamisel

2018
Nr 92 - Anna-Maija Iitola, Vaasa ja Pärnu sõprussuhete hoidmise ja arendamise eest
Nr 93 - Indrek Kaldo, Pärnu linna hariduselu eduka arendamise ja reaalhariduse propageerimise eest
Nr 94 - Enn Keerd, kultuurielu rikastamise eest näitleja ja lavastajana
Nr 95 - Ursula Moon, pikaaegse ja pühendunud töö eest kopsuhaiguste arsti ja ravi eestvedajana, ennetus- ja nõustamistegevuse ning pärnumaalaste elukvaliteedi tõstmise eest
Nr 96 - Silvia Nõukas, pühendunud ja silmapaistva tegevuse eest kunstiõpetajana ja illustraatorina
Nr 97 - Peep Peetersoo, eduka ja pühendunud õpetajatöö, kutsehariduse populariseerimise ja restoraniteeninduse valdkonna arendamise eest
Nr 98 - Laine Pärk, kauaaegse töö eest õpetajana ja rahvakultuuri eestvedajana
Nr 99 - Mihkel Smeljanski, kultuurielu rikastamise eest näitlejana ja muusikuna
Nr 100 - Leili Sägi, kauaaegse ja pühendunud töö eest eesti keele õpetajana ja kultuurielu edendajana Pärnu vene õppekeelega koolis
Nr 101 - Jüri Vlassov, kultuurielu rikastamise eest näitleja ja muusikuna
Nr 102 - Maia Erm, eduka ning tunnustatud töö eest ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana
Nr 103 - Tiit Kask, pühendunud tegevuse eest turismiala arendamisel
Nr 104 - Viive Korb, kauaaegse ja tunnustatud töö eest vene keele õpetajana

2019
Nr 105 - Maie Nuust, aastatepikkuse tegevuse eest puuetega inimeste õiguste eest seismisel ja tugiteenuste arendamisel
Nr 106 - Katrin Antsov, neuroloogiliste haiguste kaasaegse ravi ja neuroloogia eriala arendamise eest Pärnu linnas ja maakonnas
Nr 107 - Ülle Ernits, panuse eest õendusalase kõrgharidusõppe laienemisel Pärnu linna ja projekti „Kool haiglas“ eestvedamise eest
Nr 108 - Enn Hallik, pikaaegse ja pühendunud töö eest spordiajakirjanikuna ja ühiskondliku aktivistina
Nr 109 - Aita Kütt, taastusravi juurutamise ja kaasaegse õendus-hooldustegevuse arendamise eest Pärnu haiglas
Nr 110 - Rein Laos, pikaaegse haridus- ja kultuuritöö ning panuse eest noorte juhendamisse
Nr 111 - Maret Põlluste, panuse eest alushariduse arendamisse ja lapsekeskse kasvatuse põhimõtete rakendamise eest
Nr 112 - Sirje Vaikjärv, tegevuse eest alushariduse arendamisel ja lapsekeskse kasvatuse põhimõtete rakendamiseks tingimuste loomise eest
Nr 113 - Erika Kukk, kauaaegse pühendumise eest vähekindlustatud inimeste hoolekandele ja toidupanga eestvedamisele
Nr 114 - Mart Kuuskmann, pikaaegse ja pühendunud töö eest koolijuhina ning hariduselu arendajana
Nr 115 - Sirje Miglai, eduka ja kõrgelt hinnatud töö eest bioloogiaõpetajana
Nr 116 - Mari Suurväli, Pärnu hariduselu rikastamise, majandusõppe edendamise ning väärikate ülikooli pikaaegse ja eduka eestvedamise eest
Nr 117 - Toomas Mihkelson, pikaaegse ja pühendunud töö eest Pärnu Puuetega Inimeste Koja juhina
Nr 118 - Isabella Maripuu, pikaajalise ühiskondliku tegevuse ja heategevusele pühendumise eest.
Nr 119 - Marga Napp, pikaajalise ja pühendunud töö eest Pärnu linna alushariduse valdkonnas
Nr 120 - Arvo Press, aastatepikkuse kohusetundliku ja tulemusliku matemaatika õpetamise ning reaalainete väärtustamise eest

Pärnumaa Ühistranspordikeskus (PÜTK) soovib Savi tänava tööstuspiirkonna bussiliiklust paremaks muuta ja ootab kuni 29. septembrini inimestelt ja ettevõtetelt ettepanekuid, kuidas seda võiks teha.

Ettepanekud tuleks saata e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või tuua kirjalikuna bussijaama kassasse.


Pärnu linnavalitsuse pressiteade
14.07.2022

Pärnu linnavalitsus kutsub Eesti või välismaa õppeasutustes kultuurierialasid õppivaid inimesi üles taotlema vähemalt 1000 euro suurust Arnold Antoni nimelist kultuuristipendiumi.

Arnold Antoni nimeline kultuuristipendium on Pärnu linna ja Arnold Antoni sugulaste ning sõprade koostöös välja antav stipendium, mille eesmärk on aidata kaasa Pärnu ja Pärnumaa kultuurielu mitmekesistamisele, annete ja ideede arendamisele kultuuri valdkonnas ning arengu jätkusuutlikkuse tagamisele. Stipendiumi saamiseks on oodatud kandideerima need pärnakad ja Pärnuga tihedalt seotud inimesed, kes õpivad või täiendavad end kultuurivaldkonnas mõnes Eesti või välismaa õppeasutuses. Kandideerija elukoht rahvastikuregistris peab olema Pärnu linn.

Stipendium on mõeldud õppetegevuse toetamiseks, sealhulgas õppemaksu tasumiseks, uurimistööde läbiviimiseks, loometegevuse projektide rahastamiseks, vajalike vahendite soetamiseks ja muude otseselt õppetegevusega seotud kulude katmiseks. Stipendiumi suurus on vähemalt 1000 eurot.

Stipendiumitaotlusi võetakse vastu 1. augustini. Kandidaatidel tuleb täita linna kodulehel asuv taotlusvorm ning esitada elulookirjeldus, tõend õppeasutuses õppimise kohta ja motivatsioonikiri, mis annab ülevaate kandidaadi erialastest eesmärkidest, senistest edusammudest, stipendiumi eeldatavast kasutusest, huvidest väljaspool õppekava ning oma olemasolevast ja/või plaanitavast rollist Pärnu kultuurielu edendamisel.

Pärnu kultuurielu arendamisse on stipendiumifondi kaudu kutsutud panustama kõik kultuurisõbrad. Oma panus Pärnu kultuurielu arendamiseks on võimalik teha annetusena pangakontole nr EE631010902001628003, märkides saajaks Pärnu Linnavalitsus ja selgituseks AA kultuuristipendium, soovi korral ka annetaja nimi või nimed. Annetus on maksuvaba, annetuste suurust ei avaldata. Annetajate nimed avaldatakse linna veebilehel, välja arvatud juhul, kui annetaja pole seda ülekandes märkinud.

Pressiteate koostas:
Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lisainfo:
Mart Tõnismäe
Pärnu linnavalitsuse kultuurinõunik
4448242
58667735
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


 

1. Riigihanke „Tõstamaa tänavavalgustuse taristu rekonstrueerimine“ pakkumuste vastavaks tunnistamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine ning edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine
2. Nõusoleku andmine avalike ürituste korraldamise kellaaegade osas
3. Sundvalduse seadmine, Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 8

Ülevaade istungist

Veebilehel kasutatakse küpsiseid