Pärnu linnavalitsuse pressiteade
31.03.2023
Uuringufirma RAIT Faktum & Ariko eelmise aasta 20. novembrist 5. detsembrini läbi viidud küsitlus näitas, et Pärnu ja tema osavaldade elanikud on oma elukeskkonnaga rahul.
Elanike rahulolu-uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Pärnu linna elanike arvamused ja rahulolu erinevate elukeskkonda puudutavate valdkondadega. Veebiküsitlusele vastas 891 rahvastikuregistrist sotsiaaldemograafiliste tunnuste abil valitud elanikku, valimit kaaluti elanikkonna suhtes proportsionaalselt soo, vanuse ning osavaldade ja keskuslinna tunnustele vastavaks. Osavaldade ja keskuslinna proportsioonid soo ja vanuse lõikes on uuringus sisemiselt proportsioonis.
Elukeskkonna ja avalik linnaruumiga oli 18% kõigist küsitletutest väga rahul ning 72% pigem rahul. Seega on rahulolevaid kokku 90%. Veidi vähem oli rahulolevaid Audru osavallas (85%), kuid üldiselt ei ole keskuslinna ja osavaldade elanike rahulolus olulisi erinevusi.
Ka keskuslinna linnaosade lõikes ei ole erinevused suured. Keskmisest enam ollakse rahul Mai linnaosas (94%) ja keskmisest vähem Vana-Pärnu (87%) ning Ülejõe ja Rääma piirkonnas (87%). Olulisi erinevusi soo, vanuserühmade ja sotsiaalse staatuse (palgatöötaja, ettevõtja, õpilane jne) rühmade lõikes ei olnud.
Kõrgemalt hinnati tervise- ja liikumisradade piisavust (4.0 palli), rohealade piisavust (3.9), tervise- ja liikumisradade seisukorda (3.9) ja rohealade seisukorda (3.8). Madalam oli rahulolu järgmistes valdkondades: eakohaste laste mänguväljakute piisavus (3.1), lemmiklooma jalutuskohtade piisavus (3.1), spordi- ja pallimänguväljakute piisavus (3.0) ja välijõusaalide piisavus (2.9).
Audru osavallas oli rahulolu madalam tervise- ja liikumisradade ning välijõusaalide piisavuse ja seisukorraga. Tõstamaa osavallas oli rahulolu keskmisest madalam ujumiskohtade piisavuse ja seisukorraga, välijõusaalide piisavuse ja seisukorraga ning laste mänguväljakute piisavusega. Paikuse osavallas oli rahulolu keskmisest madalam ujumiskohtade piisavuse ja seisukorraga, laste mänguväljakute piisavuse ja seisukorraga ning lemmiklooma jalutamiskohtade piisavuse ja seisukorraga.
Pärnu keskuslinna elanike hinnangud tervikuna ei olnud keskmisest madalamad üheski vaadeldud näitajas, kuid Vana-Pärnu ja Ülejõe/Rääma piirkonnas olid hinnangud keskmisest madalamad pea kõigis näitajates. Probleemsetest valdkondadest tõusid selgelt esile avalike tualettruumide ja prügikastide piisavus avalikus ruumis. Ülejäänud valdkondi nimetas probleemseks alla poole küsitletutest, kuid probleemsed on siiski ka liiklusturvalisus ja liikluskultuur, kõnniteede halb seisukord ning jalgrattateede puudumine.
Kesklinna, eeslinna ja rannarajooni elanikke häirisid mahajäetud hooned. Raeküla/Lodja elanikele tegid muret avalike tualettruumide piisavus, laste mänguväljakute puudumine, kõnniteede halb seisukord ja prügikastide piisavus. Ülejõe/Rääma elanikud tõstsid esile avalike tualettruumide piisavust, laste mänguväljakute puudumist ja kõnniteede halba seisukorda. Tammiste elanikke häirisid prügikastide piisavus, liiklusturvalisus ja liikluskultuur.
Tõstamaa osavalla elanike probleemideks olid avalike tualettruumide piisavus, ligipääsetavuse tagamine, laste mänguväljakute puudumine, kõnniteede halb seisukord ja jalgrattateede puudumine
Audru osavalla elanikud muretsesid liiklusturvalisuse ja -kultuuri ning jalgrattateede puudumine pärast.
Lisaks elukeskkonnale uuriti, kuidas elanikud on rahul omavalitsusega asjaajamisega, turvalisusega, liikluskorralduse ja teehoiu, liikumisvõimaluste, keskkonnakorralduse, hariduse ja huvihariduse, kultuuri- ja spordisündmuste ning linnavalitsuse tegevuse erinevate aspektidega.
Asjaajamisega Pärnu linnavalitsuses oli väga rahul seitse protsenti ja pigem rahul 35% kõigist küsitletutest. Kokku oli rahulolevaid 42%. 38% ei osanud seda hinnata, sest neil puudus kokkupuude linnavalitsusega. Rahulolematuid oli kokku 21%.
Info kättesaadavusega Pärnu linnavalitsuse teenuste osas oldi valdavalt rahul. Levinuim hinnang oli „infot on keskmiselt ja see on osaliselt kättesaadav“ (61%) ehk parandamise maad on. Peamisteks infoallikateks linnavalitsuse teenuste kohta olid Pärnu linna veebileht (60% küsitletutest) ja sõbrad/tuttavad/kolleegid (52%). Neile järgnesid ajaleht Pärnu Postimees (46%) ja sotsiaalmeedia (41%). Osavaldades olid infoallikana olulisel kohal osavalla ajalehed: Audrus 59%, Paikusel 66% (esikoht) ja Tõstamaal 77% (esikoht).
Täpsemalt võib uuringu kohta lugeda linnavalitsuse kodulehel avaldatud uuringu tulemustest. Uuringut on kavas tutvustada 20. aprilli Pärnu linnavolikogu istungil.
Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
510 3444
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
