Pressiteated, uudised

- Pärnu maakonnaplaneering
- Rail Baltic maakonnaplaneering
- Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering
- Via Baltica trassikoridori täpsustatud teemaplaneering
- Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering


Rail Balticu maakonnaplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu
Avalik väljapanek toimub 29. novembrist kuni 29. detsembrini 2016
Avaliku väljapaneku järgne avalik arutelu toimub 26. jaanuaril 2017 kell 16.00 Pärnu maavalitsuses (Akadeemia 2)

Täpsem info ja planeeringu materjalid: Rail Balticu maakonnaplaneeringu ja selle KSH aruande avalik väljapanek

Lisainfo:
Pärnu Maavalitsus
Akadeemia 2, 80088 Pärnu

Tiiu Pärn
planeeringute talituse juhataja
447 9761
tiiu.parn[at]parnu.maavalitsus.ee

Ehitusseadustik
- lisa 1 - Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta
- lisa 2 - Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta

Planeerimisseadus
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus
Pärnu linna ehitusmäärus (kehtib osas, mis ei ole vastuolus planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega)

Digitaalmõõdistuste kihtide ja värvide jaotus
Restaureerimistoetuste ja -preemiate määramise kord
Topo-geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde kord
Tänava nimesiltide ja majanumbrite vorminõuded

Avalduste, taotluste vormid
Projekteerimistingimused
Ehitustegevuse riigilõivud

Ehitisregister

• Maamaksuseadus
• Maakataster

Maamaksumäärad Pärnu linnas kuni 31.12.2023
• Maamaksumäärad Pärnu linnas (Pärnu linnavolikogu 24.05.2018 määrus nr 25)
• Hinna- ja viljakustsoonide piirid Maa-ameti geoportaali maainfo kaardirakenduses
• Maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa: Pärnu linn ; Audru 1 ; Audru 2 ; Paikuse ; Tõstamaa

Maamaksumäärad alates 01.01.2024
• Maamaksumäärad Pärnu linnas (Pärnu linnavolikogu 15.06.2023 määrus nr 13)

2024. aastast ei ole Pärnu linnas enam erinevaid hinnatsoone, maamaksumäär sõltub maa sihtotstarbest:
• elamu- ja õuemaa: 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas
• metsa-, põllu- ja rohumaa: 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas
• äri- ja tootmismaa: 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas

Maamaks = maa väärtus (€) x maksumäär (%) – maksusoodustused ja maksuvabastused
• Maa hinna päring (minu.kataster.ee)
• Katastriüksuse kõlvikute päring

Maamaksuvabastus

Maamaksuvabastuse tingimused

- kuni 1500 m2 suuruse elamu- või maatulundusmaa omanik maamaksust vabastatud, kui maaga samal aadressil on rahvastikuregistris ka tema elukoht
- maksuvaba on kuni 1500 m2 suurune elamumaa või maatulundusmaa
- maksusoodustust saab kinnistusraamatusse märgitud maatüki omanik
- omaniku elukoht peab rahvastikuregistris olema kinnistuga samal aadressil

• Eelpool loetletud tingimustel maamaksuvabastuse saamiseks avaldust esitama ei pea, maksuvabastus arvutatakse kohaliku omavalitsuse poolt riiklikes registrites olevate andmete alusel. Maamaksu arvutamisel lähtutakse registrite andmetest maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.

Represseeritu maamaksuvabastus

Täiendavalt on maamaksust vabastatud okupatsioonirežiimide poolt õigusvastaselt represseeritud isikud või represseerituga võrdsustatud isikud, kelle kasutuses on elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa sihtotstarbega õuemaa kõlvikuga maatükk Pärnu linnas.

Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku maamaksust vabastamise kord 
Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus-
Maamaksuvabastuse taotlus represseeritule

• Maksuvabastust antakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes õigusvastaselt represseeritud isikule või represseerituga võrdsustatud isikule, kellel on Pärnu linna territooriumil asuva maatüki osas maamaksu kohustus, st kinnistusraamatu andmetel kinnisasja omanikule, hoonestajale või kasutusvaldajale.
• Maksuvabastuse saab anda elamumaa sihtotstarbega maatükile või maatulundusmaa sihtotstarbega maatükile õuemaa kõlviku osas. 
• Represseeritute maamaksuvabastust rakendatakse vaid sellele kinnistule, millel asuvas hoones asub maksuvabastuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoht maksu määramise aasta 1. jaanuari seisuga. Kuna kodualuse maa maksuvabastus on pindalaliselt piiratud, katab täiendav maksuvabastus selle osa elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku pindalast, millele koduomaniku maksuvabastus ei ulatunud.
• Kui maatüki elamumaa või õuemaa osa on juba täies ulatuses maamaksust vabastatud, ei saa represseeritu maksuvabastust kasutada teise maatüki osas.

Maksuvabastuse taotlemine

Maksuvabastuse saamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos represseeritu tunnistuse koopiagahiljemalt maksustamisaasta 10. jaanuariks.
• Nimetatud kuupäevast hiljem esitatud avalduse alusel arvestatakse maksuvabastust alates järgnevast aastast. 
• Avaldus tuleb esitada ühekordselt, ehk isikud, kellele on maksuvabastus määratud, ei pea igal aastal uut avaldust esitama, kuid avalduses esitatud andmete muutumisest peab isik Pärnu linnavalitsust viivitamata teavitama.

Taotlus saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
-  Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn või 
-  e-postile linnavalitsu[at]parnu.ee.

Taotluse võib tuua ka osavallakeskustesse või linnavalitsuse infolauda.

KKK

Kuidas arvutatakse maamaksuvabastust, kui kinnistul on mitu sihtotstarvet?
Maamaksust on vabastatud ainult elamumaa sihtotstarbega maa. Kui katastriüksuse sihtotstarbeks on näiteks osaliselt ärimaa ja osaliselt elamumaa, siis on omanik maamaksu tasumisest vabastatud ainult talle kuuluva elamumaa osa eest, ärimaa osa eest tuleb jätkuvalt maamaksu tasuda. Kui varasemalt on maatükile määratud ka ärimaa sihtotstarve, kuid kinnistul ei toimu enam äritegevust, tuleks kinnistu sihtotstarvet muuta. Sihtotstarbe muutmiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kuidas arvutatakse maamaksu kaasomandis oleva maatüki eest?
Kui maatükk on kaasomandis, siis arvutatakse iga kaasomaniku kohta maamaksu proportsionaalselt tema omandi suurusele.

Kuidas jaguneb maamaksuvabastus, kui kinnistul on mitu omanikku?
Mitme kaasomaniku korral ei suurene maamaksust vabastatav osa, see jaguneb omanike vahel proportsionaalselt nendele kuuluva kaasomandi osa suurusega. Piirang ei kehti korteriomandite puhul. Maksuvabastus rakendub maatüki kinnistusraamatusse kantud omanikule. Kui tegu on abikaasade ühisomandiga, kuid kinnistusraamatusse on omanikuna märgitud vaid üks neist, saab maksuvabastust kasutada vaid juhul, kui kinnistusraamatus omanikuna märgitud isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht asub samal aadressil.

Kui mul on mitu kinnistut, siis millise maatüki osas mul on õigus maksuvabastusele?
Maksuvabastuse võib elamumaa omanik saada ainult ühe, kodualuse maatüki osas, määravaks on rahvastikuregistris elukohaks märgitud aadress. Kui üks kinnisasi koosneb mitmest katastriüksusest, võiks kaaluda maatükkide liitmist.

Pärnu ajalooline raekoja hoone koosneb kahest osast - Uue tänava äärne klassistsistlikus stiilis (Uus 3), algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest - linnavolikogu saalist. 

1813. aastal kaupmees P.  R. Harder suri. Pärast omaniku surma osteti 1819. aastal keiser Aleksander I käsul hoone 24 100 kuldrubla eest Pärnu komandadi majaks. Pärast Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti linnale üle ka komandandi maja. Raad määras selle raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Viimane asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. 

Raad asus majja 1839. aastal ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks.

18. sajandi lõpul ehitatud ühekorruselises kõrvalhoones lääneküljel (Uus 2) asusid tõllakuur, tall ja kutsari eluruum. Alates 1835. aastast rentis raad kõrvalhoonet kaupmeestele laopinnaks. 1879. aastal kohandati see ümber pritsihooneks. 19. sajandi jooksul oli hoone lisaks kasutuses vangla ja söögisaalina. 1947. aasta ülesmõõtmisjoonistel oli hoonel kivikatus ja kuuese ruudujaotusega aknad. Katuse keskossa oli ehitatud puidust kõrge püstak. Munga tänavale avanes üks uks, kolm ust avanesid sisehoovi.


1877. aastal hakati Baltikumis rakendama vene linnaseadust, mille põhjal likvideeriti kitsa priviligeeritud ringkonna poolt moodustatud raad kui omavalitsusorgan ning 1878. aastal astus asemele linnakodanikest maksumaksjate poolt valitud linnaduuma ehk linnavolikogu. Volikogu valis linnavalitsuse eesotsas linnapeaga. Pärast linnavolikogu valimisi asus raekotta linnavalitsus oma ametkonnaga. Suurearvuline volikogu aga vajas kooskäimiseks avaramaid ruume ning pidas oma koosolekuid esiotsa poeglaste gümnaasiumi saalis.

Energilise linnapea O. Brackmanni eestvõttel otsustati teha raekojale juurdeehitus. Eraalgatuse korras annetati ehituse tarvis 10 tuhat rubla, linn lisas 6 tuhat ning 27. juunil 1911. aastal pidas linnavolikogu esimese istungi uutes ruumides. 

Raekoja juugendstiilis juurdeehitus (Riia arhitekt W. Bocksloff) on imposantne, kuid üldjooniselt lihtne ja rahulik hoone. Sisekujundus on tammepuust seinatahveldise, keerdtrepi ja saali rõdukaartega maitsekalt tagasihoidlik (tislermeister C. Klein). Saali mööbli kujundas arhitekt O. Siimann (O. Siinmaa). 

Loe lisaks Kultuurimälestiste registrist: Pärnu raekoda ja Pärnu raekoja kõrvalhoone

Tiibhoone teisel korrusel asuvas saalis toimuvad linnavolikogu istungid. Suurepärase akustikaga saal on juba aastakümneid kasutusel ka kontsertsaalina. Siin toimuvad festivalid ja kammerkontserdid ning esinevad rahvusvahelise suurusjärgu tähed.

Raekoja hoones tegutsevad Pärnu Linnagalerii ja Pärnu Linnaorkester

Teede ja tänavate sulgemise eeskiri
Teede ja tänavate sulgemise maks

• Teede ja tänavate sulgemise kord reguleerib Pärnu linna haldusterritooriumil asuva avalikult kasutatava ja Pärnu linna omandis oleva maa-ala (tee, tänava, väljaku, pargi, parkla ja puhkeala või nende osa) sulgemist.
• Maa-ala sulgemiseks loetakse, kui sulgeja tegevuse tõttu on maa-ala tavapärane avalik kasutamine täielikult või osaliselt takistatud ja maa-ala ei ole antud sulgeja kasutusse mõnel muul viisil või alusel.

Sulgemisteatis
• Maa-ala sulgemiseks väljaspool Pärnu keskuslinna tuleb maa-ala täielikust või osalisest sulgemisest linnavalitsust eelnevalt teavitada ehk esitada sulgemisteatis
• Sulgemisteatis tuleb esitada vähemalt viis tööpäeva enne maa-ala eeldatavat sulgemist

Sulgemisluba
• Maa-ala sulgemiseks Pärnu keskuslinna piires peab maa-ala sulgemiseks olema kirjalik luba ehk sulgemisluba
• Sulgemisloa saamiseks tuleb esitada sulgemise taotlus vähemalt kümme tööpäeva enne maa-ala eeldatavat sulgemist
• Teede ja tänavate sulgemise taotlus

Täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus saata Pärnu linnavalitsusele
- e-posti aadressil linnavalitsus[at]parnu.ee või
- postiaadressile Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
- taotluse võib tuua ka linnavalitsuse infolauda

Sulgemismaks
• Pärnu keskuslinna territooriumil asuva Pärnu linna omandis oleva maa-ala (üldkasutatava tee, tänavaala, väljaku, pargi, parkla ja puhkeala või selle osa) sulgemisel ehitus- või remonttöödeks tuleb tasuda sulgemise maksu.
• Maksusumma arvutatakse lähtudes suletavast maa-alast, maa-ala sulgemise kestvusest ja maksumääradest ning maksumäära korrigeerimiseks sätestatud parandusteguritest.
• Maksustatakse perioodi maa-ala sulgemise päevast alates kuni selle piiranguteta taasavamiseni.

Maksusoodustused
• Pärnu linnavalitsus võib suure tähtsusega avalikest huvidest lähtuvate ehitus- ja remonttööde puhul maksusummat vähendada.
• Maksusoodustuse saamiseks tuleb maa-ala sulgejal vähemalt 30 päeva enne planeeritavat sulgemist esitada vastavasisuline taotlus maksusoodustuse saamiseks.

Sulgeja on maksu maksmisest vabastatud järgmistel juhtudel:
1) avariitööde teostamiseks esimese 48 tunni jooksul
2) sulgemiseks kell 22– 06
3) Pärnu linna eelarvest finantseeritavate ehitus- või remonttööde teostamiseks
4) kui suletavat maa-ala kasutatakse Pärnu linnaga sõlmitud kasutuslepingu alusel

Jäätmete liigiti sorteerimine

Jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõigile majapidamistele
• Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
• Liigiti tuleb koguda vähemalt järgmised jäätmed: pakendeid, klaasi, paberit ja pappi, biolagunevaid jäätmeid (nii aia- kui köögijäätmeid), ohtlikke jäätmeid, tekstiili,plaste, puitu, metalle, probleemtooteid ja suurjäätmeid. 
• Liigiti kogutud jäätmeid on keelatud nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmetega segada.
• Keelatud on jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine, selleks mitte ettenähtud kohas. Küttekolletes ja küttekoldevälise tule tegemisel võib põletada ainult töötlemata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.

Nõuded, juhendid
• Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded, sorditud jäätmete liigitamise alused
• Jäätmete liigitamise kord 
• Jäätmenimistu (liigitamise korra lisa)

• Jäätmete liigiti kogumise juhendid, nõuanded (Kliimaministeerium)
• Liigiti kogumine on lihtne – anna jäätmetele uus elu! (Kliimaministeerium, 23.09.23)
• Sorteerimisjuhendid (Ragn Sells)
• Ohtlikud jäätmed
• Biolagunevad jäätmed

Kuhu viia? Prügilad, kogumiskohad, jäätmepunktid

• Kaardirakendus kuhuviia.ee
• Paikre prügila: Põlendmaa, 445 5760, info[at]paikre.ee
• Paikre Sorteerimisjaam: Raba 39, Pärnu ; 445 5750 

• Audru ohtlike jäätmete kogumispunkt: Pärna allee 5b, Audru, 5450 2523
• Lavassaare jäätmejaam: Lavassaare (Biopuhasti kinnistu), 5695 0746 ; hinnakiri
• Kõima vanarehvide kogumispunkt: Keskuse tee 8, Kõima küla, E–R 9–17, 5450 2523 ; tingimused
• Tõstamaa jäätmepunkt: Tööstuse 1, 88101 Tõstamaa, L  9–13, 5394 7551 ; hinnakiri

Jäätmepunktid Pärnu keskuslinnas
• Metsa 1: K 16–18 ja L 9–12
• Vana-Sauga: T 16–18 ja L 12.30–16  (sillapoolses Vana-Sauga bussipeatuses)
• Raeküla: K 16–18 ja L 9–12 (Kalevi pst ja Lääne tn nurgal)

• Metsa 1 jäätmepunktis võetakse vastu ohtlikke jäätmeid ning kompleksseid elektri- ja elektroonikaseadmeid, Vana-Sauga ja Raeküla jäätmepunktis lisaks neile ka autorehve ning keraamikajäätmeid
• Ohtlikke jäätmeid saavad tasuta ära anda Pärnu linna elanikud, komplekssed elektri- ja elektroonikaseadmed ning kuni 8 autorehvi aastas võetakse tasuta vastu kõikidelt, keraamikajäätmed 21,20 €/m3

Liigiti kogutud jäätmed
• Liigiti kogutud jäätmeid võetakse Pärnu elanikelt vastu Paikre Sorteerimisjaamas
• Ohtlikke jäätmeid, vanu kodumasinaid ning puhtaid, liigiti sorteeritud pakendeid ja vanapaberit saavad Pärnu linna elanikud tasuta ära anda Paikre sorteerimisjaama ja prügilasse. Loe täpsemalt...
• Ohtlikke ning elektri- ja elektroonikajäätmeid saab viia Pärnus Metsa 1 asuvasse jäätmepunkti
• Patarei- ja akujäätmeid koguvad ka MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu. Tühjaks läinud patareid saab viia ka toidupoodidesse kogumiskastidesse või siis patareisid ja/või akusid müüvale ettevõttele
• Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete tasuta äravedu saab tellida Ragn Sells-st
• Pakendikotiteenust saab tellida Ragn Sells-st ja TVO-st

Anna uuele ringile

Pärnu kogumismaja
Sinu kodus või kontoris on kindlasti veel puhtaid, terveid ja kasutuskõlblikke asju, mille jaoks ruumi ei ole või mida enam ei vajata. Et sellised asjad ei satuks prügimäele, vaid leiaksid tee uue omanikuni, too need Uuskasutuskeskusesse. Leiame sinu kasutatud asjadele uue õnneliku omaniku. Nii säästame üheskoos keskkonda ning hoolime abivajajatest meie ümber.

• Pärnu kogumismaja asub Pärnu Keskuse välialal, iseteeninduslikult avatud 24/7, koos teenindajaga L–P kell 12–15.
• uuskasutus.ee

Jäätmete kogumisega tegelevad organisatsioonid

• MTÜ EES-Ringlus
• MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)
• MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR)
• OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO)
• MTÜ Eesti Elektroonikaromu

• Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Märksõnad: tuleohtlik, plahvatusohtlik, ärritav, mürgine
• Tuleb koguda eraldi ning vältida muude jäätmete hulka sattumist
• Ohtlikud jäätmed ja nende pakendid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti või jäätmejaama

Tavaliselt kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed on:
• aegunud ravimid
• elavhõbeda kraadiklaasid
• kodukemikaalid (torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms)
• vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid
• värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid
• väetised ja pestitsiidid
• rotimürk jm biotsiidid
• kompaktlambid (ehk säästupirnid), päevavalguslambid
• patareid ja akud
• probleemtooted: elektri- ja elektroonika seadmed (nt televiisorid, külmkapid, arvutid jt)

Loe lähemalt: 
• Ohtlikud jäätmed kodus
• Ohtlike jäätmete käitlemine, juhendid 

Ohtlike jäätmete ning vanade kodumasinate tasuta vastuvõtt eraisikutelt

Eraisikutelt, kes on rahvastikuregistri andmetele Pärnu linna (sh osavalla) elanikud, võetakse ohtlikke jäätmeid ja vanu kodumasinaid tasuta vastu Paikre Sorteerimisjaamas

Lisaks saab Pärnus ohtlikke,  elektri- ja elektroonikajäätmeid ära anda jäätmepunktides: 
• Metsa 1: K 16–18 ja L 9–12
• Vana-Sauga: T 16–18 ja L 12.30–16  (sillapoolses Vana-Sauga bussipeatuses)
• Raeküla: K 16–18 ja L 9–12 (Kalevi pst ja Lääne tn nurgal)

• Metsa 1 jäätmepunktis võetakse vastu ohtlikke jäätmeid ning kompleksseid elektri- ja elektroonikaseadmeid, Vana-Sauga ja Raeküla jäätmepunktis lisaks neile ka autorehve ning keraamikajäätmeid
• Ohtlikke jäätmeid saavad tasuta ära anda Pärnu linna elanikud
• Komplekssed elektri- ja elektroonikaseadmed ning kuni 8 autorehvi aastas võetakse tasuta vastu kõikidelt,
• Keraamikajäätmed 21,20 €/m3

Tasuta saab ära anda:
• kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akud, päevavalguslambid, elavhõbedaga termomeetrid, vanad ravimid, kasutatud õlid ja õlifiltrid, värvi-, laki-, liimi-, lahustijäägid, olmekeemia jäägid, ohtlike ainetega määrdunud pakendid jne)
• vanad kodumasinad (külmkapid, pesumasinad, televiisorid, elektripliidid, arvutid, telefonid, tolmuimejad, föönid, röstrid, mikserid jne)

• Tasuta vastuvõetavad elektroonikaseadmed peavad olema olnud kodumajapidamises kasutusel ning ei tohi sisaldada muid jäätmeid ega olla muul moel saastunud.
• Üleantavad seadmed peavad olema terved, st ilma suuremate väliste purustusteta, sisaldama olulisi osi näiteks trafot, kineskoopi, emaplaati. Samuti ei tohi seadmed olla osadeks lammutatud.
• Üleantav kogus ei ületa ohtlike jäätmete piirkogust ning elektri- ja elektroonikaseadmed on komplekssed
• Piirkogused ja ohtlike jäätmetega ümberkäimise reeglid

• Tasuta võetakse ohtlikke jäätmeid vastu vaid eraisikutelt (v.a. asbest), juriidilistele isikutele kehtib ohtlike jäätmete hinnakiri
• Asbestijäätmeid saab tasu eest üle anda ainult Paikre prügilasse (Põlendmaal, Paikuse osavallas)

Pärnu Sadam
Kaubasadama tee 2, 80030 Pärnu
447 1700
sadam[at]parnusadam.eu
http://www.parnusadam.eu

Pärnu Jahtklubi
Lootsi 6, 80012 Pärnu
447 1750
info[at]jahtklubi.ee
http://www.jahtklubi.ee

Regulaarliinid Pärnust Kihnu
OÜ Kihnu Veeteed
Papiniidu 5, 80010 Pärnu
Info ja broneerimine 527 2974; 443 1069 (tööpäeviti 9.00-17.00)
http://www.veeteed.com


Transport Manija saarele - liinilaev Manija Mann
Pärnu Haldusteenused
443 3877; 526 3877
info[at]haldusteenused.ee 
https://haldusteenused.ee
Sõiduplaanid

Transport Manija saarele - reisiparvlaev Kihnu Virve
OÜ Kihnu Veeteed
Papiniidu 5, 80010 Pärnu
Info ja broneerimine 527 2974; 443 1069 (tööpäeviti 9.00-17.00)
www.veeteed.com

Kuni ühtse kaevetööde eeskirja kehtestamiseni kehtivad enne ühinemist kehtestatud korrad:
• Kaevetööde eeskirjad: Pärnu ;  Audru ; Paikuse ; Tõstamaa  
• Kaevetööde taastamistööde tagatisraha arvestamise alused ja määrad (Pärnu)

Kaeveloa taotlemine

Kaevetööde teostamiseks peab hiljemalt 5 päeva enne kaevetööde algust esitama Pärnu linnavalitsuse iseteeninduses taotluse
• Kaeveloa taotlus

Kaeveloa taotlusele lisatakse:
• joonis teostavate tööde kohta või tehnorajatise ehitusprojekt;
• üldkasutataval alal kaevamise korral maksekorraldus tagatisraha tasumise kohta või krediidi- või finantsasutuse garantiikiri;
• üldkasutataval alal kaevamise korral ülevaatlikud fotod/video plaanitavast kaevekohast.

Taotlus kooskõlastatakse elektroonselt iseteeninduses:
• kaeveala maa omanikuga ja kaevetöö koha piiratud asjaõiguse omajaga;
• kaevetöö kohta läbivate tehnorajatiste valdajatega, sealhulgas elektri, side-, gaasi-, vee-, kanalisatsiooni- või soojavõrkude valdajatega;
• Muinsuskaitseametiga, kui kaevetöö kavandatakse mälestisel või selle kaitsevööndis;
• Keskkonnaametiga, kui kaevetöö kavandatakse kaitstaval loodusobjektil või selle kaitsevööndis;
• tee omanikuga, kui kaevetöö kavandatakse teel või selle kaitsevööndis;
• liinivedu teostava ettevõtjaga, kui kaevetöö tegemiseks kavandatakse sulgeda tee, millel toimub ühistransport.
• muud linnavalitsuse poolt määratud vajalikud kooskõlastused.

Taastamistööde tagatisraha Pärnu linnas
Üldkasutataval alal kaevetöid teostav kaevaja on kohustatud enne kaeveloa saamist tasuma tagatisraha või esitama krediidi- või finantsasutuse garantiikirja linnavalitsuse poolt arvestatud suuruses ja tähtajaga.
• Kaeveloa tagatisraha arvestuse vorm (Pärnu)

• Tagatisraha suuruseks on taastatava tee- või pinnakatte pindala ja vastava tagatisraha määra korrutis, äärekivide puhul taastatava äärekivi pikkuse ja tagatisraha määra korrutis.
• Kui taastamisele kuulub mitu tee- või pinnakatet, summeeritakse nende tagatisraha suurused.
• Osavalla territooriumil kaevetöid teostades tagatisraha tasuma ei pea.

Liikluspiirangud 

• Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord
• Liikluskeelualasse sissesõiduloa taotlus e-vorm ; .doc

Liikluspiirang on kõikidele sõidukitele või mõnele sõidukiliigile kehtestatud täielik või tingimuslik territoriaalne liikluskeeld. Liikluspiirangu piirkonnad tähistatakse liikluseeskirja kohaselt. Liikluspiirangud avalikustatakse Maanteeameti liiklusinfo veebirakendusel Tarktee

Liikluspiiranguga alad Pärnus
- Pärnu elamupiirkonna tänavatel on teede kaitseks kehtestatud sissesõidukeeld veokitele, sissesõidulube väljastatakse erandkorras.
- Rannapiirkonna sissesõidu keelualale võimaldatakse juurdepääs erandkorras vastavate lubadega
- Piirangutega aladel asuvatesse hoovidesse sissesõiduks väljastatakse luba põhjendatud taotluse alusel

- Rüütli tänaval on võimalik kaupa laadida ajavahemikel 6–11
- Sissesõit Rüütli tänavale toimub suveperioodil Hospidali ja Nikolai tänavate kaudu, Kuninga tänava poolt.
- Väljaspool nimetatud ajavahemikke on võimalik kaupa laadida kõrvalasuvatelt tänavatelt
- Äärmisel vajadusel väljastatakse kirjaliku taotluse alusel väljaspool nimetatud ajavahemikke Rüütli tänavale sõiduks ühekordne sissesõiduluba

Liikluskeelualasse sissesõiduks loa taotlemine
Keelualasse sissesõiduks (laadimistöödeks, spetsiaalsõidukile tööülesande täitmiseks, asutuse, ettevõtte, ehitus- või remondiobjekti teenindamiseks vms loa saamiseks tuleb Pärnu linnavalitsusele esitada taotlus. 

Eriveos

• Eriveo tingimused
• Eriveoloa taotlus eesti ; inglise

Pärnu linnas suur- ja/või raskeveose loa saamiseks tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele taotlus. 

Täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- linnavalitsus[at]parnu.ee või
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 

• Luba väljastatakse kuni kuueks kuuks
• Eriluba saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul pärast kõigi kooskõlastustega esitatud taotluse saabumist ning eritasu ja menetlustasu maksmist.


Riigiteed
Riigiteedel sõitmiseks annab eriloa Maanteeamet, selleks tuleb esitada taotlus Transpordiameti e-teeninduses. Lisainformatsioon suur- ja raskeveoste kohta on kättesaadav Maanteameti veebilehel

Kortermajade juures on sageli paberi- ja klaasikonteinerid, aga miks ei ole pakendikonteinerit?
Pakendikonteinerite asukohad on välja valitud omavalitsuse ja taaskasutusorganisatsioonide koostöös ning lähtudes pakendiseaduses toodud nõuetest. Kogumiskonteinerid paiknevad suuremate kaupluste ja elamupiirkondade juures ning paikades, kus on tagatud jäätmeveoki takistamatu juurdepääs. Kui kortermaja elanikud soovivad oma maja juurde pakendikonteinerit, siis on neil võimalik see tellida oma jäätmevedaja käest. (vt Avalike jäätmepunktide ja pakendikonteinerite asukohad)

Millist liiki prügile tagab linnavalitsus kastid ja äraveo?
Linnavalitsus ei taga ühelegi eramajale prügikaste ega nende äravedu. Linnavalitsus korraldab avalikku kogumisvõrgustikku kuuluvate pakendi- ja vanapaberikastide tühjendamist.

Kuidas käib prügi äraviimine? Kui on kaks eraldi kasti (nt segaprügi ja vanapaber), kas siis käib ikka üks auto ja kõik kallatakse kokku?
Erinevaid jäätmeliike kogutakse eraldi kogumisringide ajal. Auto võib olla sama, aga enne taaskasutatavate jäätmete kogumisringi auto tühjendatakse ja pestakse puhtaks. Juhul kui paberi- või pakendikonteineris on palju taaskasutamiseks mittesobilikku materjali, mis on rikkunud puhta materjali kasutuskõlblikkuse, siis tühjendatakse need segaprügi autosse ja viiakse prügilasse.

Mitu jäätmenõud peaks olema kortermajas elava tavakodaniku köögis (panditaara, muu pakend, paber, klaas, muud jäätmed)?
Koduses majapidamises tuleks jäätmed sorteerida minimaalselt järgmiselt: 1. ohtlikud jäätmed (patareid, vanad ravimid, õlid, lakid jne) 2. pandipakend (tagatisrahaga pakend) 3. pakendid (klaasist, plastist, metallist, kartongist pudelid/purgid) 4. vanapaber (ajalehed, ajakirjad, pakkparbid) 5. segaprügi. Kõigi jäätmeliikide jaoks ei ole vaja omada eraldi konteinerit, kuid oluline on märgitud jäätmed juba kodus üksteisest eraldada.

Kui mina sorteerin jäätmeid, aga naaber ei sorteeri, kas siis saab kogu ühistu karistada ja peab selle prügi eest rohkem maksma?
Ühistute puhul on tegemist ühisvastutusega, majaühistu vastutab selle eest, et tema konteinerites oleks sobivad jäätmed. Juhul kui jäätmevedaja märkab, et konteineris on sinna mittesobivad jäätmed, siis mahutit ei tühjendata ning ühistule esitatakse tühisõiduarve. Jäätmemahuti tühjendatakse alles siis, kui konteineri sisu viiakse vastavusse lubatuga.

Kes otsustab, kas prügi on nõuetele vastavalt sorteeritud, ning kes määrab trahvi?
Kliendipõhiselt otsustab autojuht, kui ta näeb, et segaprügi konteineris on suurel hulgal vanapaberit, puhast pakendit, ohtlikke jäätmeid või aiaprahti, siis on tal õigus jätta konteiner tühjendamata ning saata kliendile arve tühisõidu eest.

Miks peab prügi sorteerima kui prügilas pannakse kõik ikkagi ühte hunnikusse?
Jäätmete sorteerimine on vajalik, kuna see aitab säästa loodusressursse. Liigiti eraldi kogutud jäätmeid ei viida prügilasse, vaid toimetatakse erinevatesse ettevõtetesse taaskasutamiseks, kus neist tehakse uusi tooteid. Kui taaskasutatavad materjalid on segunenud muu prügiga, siis on need enamasti nii määrdunud, et nende taaskasutamine on liiga keeruline ja kulukas või hoopsiki võimatu. Seetõttu on oluline juba kodus jäätmeid liigiti koguda, et maksimaalsels koguses jäätmeid taaskasutada.

Mis sorteeritud prügist edasi saab?
Vanapaberi- ja pakendikonteinerisse kogutud jäätmed viiakse sorteerimisjaamadesse, kus neid sorteeritakse täiendavalt materjali- ja kvaliteedipõhiselt ning eraldatakse taaskasutamiseks sobimatu prügi. Seejärel jäätmed pressitakse ja pakitakse ning viiakse ümbertöötlemisele. Valdavalt toodetakse ajalehtedest soojustusmaterjali, plastmassist tehakse erinevaid tooted (plastalused, fliis) Vana klaastaara töödeldakse ümber Järvakandis ja osaliselt Lätis.

Mida tähendab puhas pakend ja pakendite pesemine?
Toidujääkidega pakendid nt piima ja jogurtipakid tuleb enne pakendikonteinerisse panekut vee all ära loputada, pesuvahendiga küürida pole vaja. Toidujäätmetega koos hakkavad pakendid kiiresti haisema ja roiskuma ning parasiite ligi meelitama. Paberpakendit pesta ei ole soovitav, kuna vettinud paber pole enam taaskasutuseks kõlbulik. Määrdunud või vettinud paberpakend tuleb visata segaprügi konteinerisse, samuti tuleb segaprügi konteinerisse panna muud liialt määrdunud või pooltäis pakendid, mille pesemine oleks keskkonnaseisukohast otstarbetu (vee- ja energiakulu ületavad saadava kasu).

Mida teha tuhaga?
Tuhk tuleb enne segaprügi konteinerisse panemist jahutada, kuna kuum tuhk võib põhjustada konteineris tuleohtu.

Kuhu visata tühjad kirjutusvahendid, printeritindikassetid?
Kasutatud kirjutusvahendid (pastakad, vildikad jne) tuleb panna segaprügi kasti. Printeritindikassettid kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulka ning need tuleb viia vastavasse kogumispunkti, kas nende toodete müügipunkti või Sorteerimisjaama aadressil Raba 39.

Kas ja kust on võimalik tellida nn pakendikotti taaskasutatavate jäätmete äraveoks?
Pakendikoti teenust pakub Pärnu linnas AS Ragn-Sells. Pakendikoti teenus on tasuta, kuid juhul kui pakendikott on veo päeval jäänud jäätmeveokile ligipäästeavasse kohta panemata ja pole eelnevalt teatatud, et antul päeval pakendikoti vedu ei soovita, siis tuleb tasuda tühisõidu tasu.

Kui kilekotid tuleb panna pakendikonteinerisse, kas siis ei tohi segaprügi panna konteinerisse koos kilekotiga?
Tohib ja peabki, sest lahtiselt konteinerisse pandud prügi hakkab haisema ning meelitab ligi närilisi. Pealegi ei tohi määrdunud pakendeid (antud juhul prügikotti) panna pakendikonteinerisse.

Miks peab pakendid kokku pressima?
Pakendid tuleb ruumi kokkuhoiu eesmärgil võimaluste piires kokku pressida, kuna siis mahub konteinerisse palju enam pakendeid ning jäätmevedajad ei pea nn õhku transportima.

Ilmaohud - kuidas käituda, abi ja info

! Keskkonnaagentuuri juhised 
! Päästeameti juhised 
! Jääohutus
! Siseveekogude jääolude kaart
! Merejää kaart

Riiklik abi ja info
! 1247 Riigiinfo telefon (kriisiabi ja info, teede ja keskkonnaga seotud teated, abi jmt)
! Elektrikatkestustest teata Eesti Energia rikketelefonil 1343. Maha langenud liinidest teavita ka häirekeskust telefonil 112.
! Inimvigastuste ning otsese ohu korral helista hädaabinumbril 112.
! Elektrikatkestusest või ohtlikust olukorrast saab teada anda ka veebirakenduses MARU
! Veebilehelt olevalmis.ee ja mobiilirakendusest „Ole valmis!“ leiab käitumisjuhised erinevateks kriisiolukordadeks

Heakorranõuded Pärnu linnas

• Pärnu linna heakorraeeskiri
• Heakorranõuded Pärnu linnas

Kinnistuomaniku kohustused:

• kinnistuomanikul on kohustus hooldada krundiga vahetult piirnevaid kõnniteid, teha talvisel ajal lume- ning libedustõrjet
• libeduse tõrjeks on soovitatav kasutada liiva või kuni 6mm läbimõõduga graniitsõelmeid
• lumi, jää ja jääpurikad tuleb katustelt eemaldada

Päästeamet: Külmal ajal väldi ülekütmist ja järgi ohutusreegleid

Päästeamet
06. jaanuar 2023

Keskkonnaagentuuri ilmateenistus prognoosib nädalavahetuseks korralikku talvekülma – kohati võivad õhutemperatuurid langeda alla 20 külmakraadi ning kargeid kraade jagub mitmeks päevaks. Külmal ajal on oluline pidada meeles tuleohutust ning vältida ülekütmist.

Loe edasi...

TTJA: Hoonete katuseid tuleb regulaarselt lumest ja jääst puhastada!

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)
30.11.2023

Seoses iga päev suureneva lumevaibaga, tuletab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) hooneomanikele meelde, et katustele kogunev raske lumi võib kujutada endast ohtu nii katuste all liiklejaile kui ka varale, näiteks autodele. Oht suureneb veelgi sulailmadega, mil lumi ja jää hakkavad katustelt alla libisema. Võimaliku ohu puhul tuleb piirata inimeste ligipääsu räästa alusele alale ning puhastada koheselt nii katus kui ka räästad.

„Liigne lumekoormus ohustab eriti teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Lisaks tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt lumesulamise vee ärajuhtimist,“ selgitab TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Priit Pallu.

Lumekoormuse hindamisel tuleb silmas pidada, et seisnud ning märgunud lume kaal on tunduvalt suurem värske lumekihi kaalust. Arvestama peab ka hoonete projekteerimisel ette nähtud võimalikke lisakoormusi. Üleliigne lumi tuleb katustelt eemaldada ja paralleelselt jälgida, et see ei tekita ajutist lisakoormust (nt ajal, mil enne lume alla viskamist kogutakse lumi kokku ühte katuse serva).

Lume ja jää eemaldamisel soovitab TTJA järgida järgmisi nõudeid:
- katusel liikudes tuleb kasutada turvavarustust ning end kindlalt konstruktsiooni külge kinnitada;
- kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt;
- katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega, sest jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada;
- lund ei tohi visata hoone kõrgemalt osalt madalamale osale, kuna nii võib tekkida liigne koormus hoone madalamale osale ning põhjustada selle varingut;
- kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb eelnevalt piirata inimeste ligipääs antud tsooni;
- ohutuks liikumiseks on soovitav paigaldada katusele katusesillad ja -redelid;
- lume ja jää katuselt varisemise takistamiseks paigaldada katusele lumetõke;
- lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katusekatet või sadeveesüsteeme, samuti vältida jää lõhkumisel teravaid esemeid, mis võivad katusekatet vigastada;
- lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

TTJA paneb südamele, et katuseräästad peavad olema ohutud igal ajahetkel. Majaomaniku kohustus on jälgida lumeperioodil katusele kogunevat lume ja jää seisukorda. Ehitise omaniku kohustuste eiramine on rahaliselt karistatav. Varalise kahju tekkimisel vastutab omanik tsiviilkorras, teisele inimesele tervisekahjustuse põhjustamisel võib järgneda omaniku vastutus karistusseadustiku alusel.


• TTJA: Hoonete katuseid tuleb regulaarselt lumest ja jääst puhastada!
• TTJA: Крыши домов необходимо регулярно очищать от снега и льда!

• Raieloa andmise kord 
• Raieloa taotlus doc ; e-vorm 

Pärnu linna tiheasustusaladel kasvavate üksikpuude raiumiseks annab vastava taotluse alusel loa Pärnu linnavalitsus.

Raieloa taotluse võib esitada:
1) puu kasvukoha maa-ala omanik või seaduslik valdaja omaniku nõusolekul;
2) Pärnu linna omandis oleval maa-alal kasvava puu puhul asjast huvitatud isik;
3) puu kasvukoha kinnistu naaberkinnistu omanik, kui taotletakse üle piiri ulatuvate puuokste kõrvaldamist.

Taotlus peab sisaldama:
 1) taotleja andmeid (nimi; isiku- või registrikood, aadress, kontakttelefon, e-posti aadress jms);
 2) põhjendust puu langetamiseks või hoolduslõikuseks. Hoolduslõikuse korral soovitavat lõikuse ulatust ja võra kuju pärast lõikust;
 3) pildimaterjal olemasolevast olukorrast;
 4) puu kasvukoha aadressi ning vajadusel asendiplaani või joonist puu asukoha selgitamiseks või puu asukoha täpset kirjeldust;
 5) kinnitust, et puu raiumisel järgitakse ohutusnõudeid ning tagatakse tööde järgselt heakord;
 6) asjakohasel juhul ehitusloa või –teatise number.

Vajadusel lisatakse taotlusele:
1) kõikide kaasomanike nõusolekud kaasomandis oleval kinnistul asuva puu langetamiseks või hoolduslõikuseks 
2) juhatuse või üldkoosoleku otsus ühistu kinnistul asuva puu langetamiseks või hoolduslõikuseks 
3) kui puu kasvab naaberkinnistul, lisatakse taotlusele dokumendid, et on täidetud asjaõigusseaduses sätestatud üle piiri ulatuvate okste eemaldamiseks vajalikud tingimused.

Blanketil täidetud ja (digi)allkirjastatud taotlus saata aadressil
- linnavalitsus[at]parnu.ee või
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 



Raieluba ei ole vaja:
1) tuuleheite ja tormimurru korral ning kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtliku) puu langetamiseks;
2) kuivanud, murdunud ja rippes okste ning vesivõsude kõrvaldamiseks;
3) elupuu ja vormipuu hoolduslõikuseks;
4) väljaspool Pärnu linna muinsuskaitseala, selle kaitsevööndit või miljööväärtuslikku ala kasvava puu hoolduslõikuse teostamiseks;
5) okste kärpimiseks osas, mis varjavad liikluskorraldusvahendit või takistavad jalakäijate ja/või sõidukite liiklust;
6) Pärnu linna omandis oleval maa-alal kasvava puu raieks, juhul kui puu langetatakse või hoolduslõikust teostatakse Pärnu linnaga sõlmitud lepingu alusel;
7) maakatastriseaduse mõistes maatulundusmaal kasvava puu langetamiseks.

Pärnu kodutute loomade varjupaik
Raba 32, 80041 Pärnu linn, Pärnu linn
524 6705
parnu[ät]varjupaik.ee
http://www.varjupaik.ee/

Avatud: T-R 12-17; L-P 12-14
Väljakutseid võetakse vastu tööpäeviti 9-17 ning laupäeval 10-14

Väljaspool tööaega jätke palun oma teade automaatvastajale. Kodututest koertest ja kassidest võib teatada telefonil 524 6705