Erateedele kruusa eraldamise kord

• Kruusa eraldatatkse Pärnu linna hajaasustusega piirkondades asuvate erateede parendamiseks
• Kruusa eraldamist võib taotleda üks kord kolme aasta jooksul rahvastikuregistri järgi Pärnu linna hajaasustusega piirkonnas elav eratee omanik
• Taotluse esitamise eelselt peab eratee äärest olema eemaldatud seal kasvav ja liiklemist ning eraldatud kruusa laotamist takistav võsa või muu taimestik
• Kruusa eraldatakse 20 tonni 100 meetri eratee lõigu kohta, kuid mitte rohkem kui 100 tonni ühe taotleja ja eratee kohta
• Taotleja korraldab eraldatud kruusa veo ja teele laotamise ning katab kõik töödega seotud kulud
• Taotleja peab kruusa veo ja laotamise teostama hiljemalt 40 päeva jooksul pärast kruusa eraldamise otsuse jõustumist

Taotlemine 15. maist 15. juunini
Kruusa eraldamiseks saab taotluse esitada:
• e-teeninduses
• blanketil (arvutis täitmiseks või väljaprindituna käsisti kirjutamiseks)

Taotlusele lisada:
1) taotleja valitseda oleva naaberkinnistu omaniku nõusolek (vajadusel);
2) kinnistu plaan eratee asukohaga;
3) foto või fotod parendatava tee asukohast enne taotluse esitamist;
4) asjakohased kooskõlastused või nõusolekud kavandatava töö tegemiseks (vajadusel)

Blanketil täidetud ja (digi)allkirjastatud dokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- linnavalitsus[at]parnu.ee või 
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 

Blanketil täidetud taotluse võib viia ka linnavalitsuse infolauda või osavallakeskustesse 
• Lahtiolekuajad: E, T, K, N: 8–17 ; R: 8–16 ; Lõuna 12–12.48

Orienteerumiskaardid - kliki, ava, prindi.

2022 „Reportaaž minevikust“

2021 Tuulelipud

2019 Vanad linnavaated


2018 Pärnu vanad uksed



2017 Pärnu villad ja suvemõisad

2016 Olev Siinmaa 135



2015 Linnaskulptuuride eri

2011

» Hajaasustuse programm (Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14)
» Hajaasustuse programm (programiinfo, RTK)

Taotluste vastuvõtt on lõppenud!

» Rahuldatud taotlused 2018
» Toetuse kasutamise aruanne (vt lähemalt allpool)

Dokumendid saata osavallakeskustesse või digitaalselt allkirjastatuna e-postile linnavalitsus[at]parnu.ee 
» Audru osavallakeskus: Pärna allee 7, 88301 Audru alevik, Pärnu linn
» Paikuse osavallakeskus: Pärnade pst 11, 86602 Paikuse alev, Pärnu linn
» Tõstamaa osavallakeskus: Sadama tee 2, 88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn

Lisainfo: Kätlin Aadamsoo, katlin.aadamsoo[at]parnu.ee, 444 8358, 508 7496

Programmist

» Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega piirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades. 
» Programmist toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. 
» Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud 9. aprillist kuni 11. juunini 2018.

Toetust saavad taotleda hajaasustuse piirkonnas elavad füüsilised isikud, kes vastavad järgmistele nõuetele:
» Taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist hajaasustusega maapiirkonnas asuv majapidamine.
» Taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse.
» Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.
» Projektil võib olla ka kaastaotleja(id). Kaastaotlejale kehtivad samad tingimused, mis taotlejalegi.
» Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud.
» Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31.oktoobriks 2019.

Oluline on, et projekti tulemus ei oleks poolik, vaid jõuaks tervikliku lahenduseni. Näiteks peab projekti lõpptulemusena olema joogivesi kättesaadav, tagama elamu heitvee nõuete kohase kanaliseerimissüsteemi, juurdepääsutee olema kasutuskõlblik aastaringselt või peab olemas olema leibkonna vajadustele vastav elektrisüsteem. 

Projekti maksimaalne toetus programmist on ühe majapidamise kohta 6500 eurot. Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka ajavahemikus 2012–2017 hajaasustuse programmist saadud toetuse summa. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33 % projekti kuludest. Töid tohib alustada alles pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, teostusjoonised ja veenanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist. 

Taotlemine

Taotlus koosneb taotlusvormist ja järgmistest kohustuslikest dokumentidest:
1) vormikohane projekti eelarve;
2) vormikohane projekti tegevuste kirjeldus sõltuvalt projekti valdkonnast;
3) oma- ja kaasfinantseeringut tõendav vabavormiline garantiikiri;
4) vastavalt projekti tegevustele ehitusluba, ehitusteatis või § 6 lõikes 6 nimetatud keskkonnaministri 9. juuli 2015. a määruse nr 43 § 3 kohane kooskõlastus;
5) veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee kvaliteeti tõendav analüüs ulatuses, mida peab vajalikuks Terviseamet, kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veevarustussüsteemist saadava joogivee kvaliteedi
parandamine, veetorustiku rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine põhjusel, et olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele;
6) veevarustussüsteemide valdkonna projekti korral, kui projekti elluviimist rahastavad lisaks taotlejale ka kaastaotlejad, kaastaotlejatega sõlmitud notariaalne tähtajatu veekasutuskord;
7) kaks võrreldavat hinnapakkumust. Kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid;
8) notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomset elektrisüsteemi või juurdepääsuteed, kui
rajatav või parendatav juurdepääsutee, veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomne elektrisüsteem läbib mitut kinnistut;
9) korterelamute puhul teiste korteriomanike kirjalik nõusolek.

» Taotlus esitatakse iga toetatava valdkonna kohta eraldi.

Failid:
- Taotlusvorm 
- Eelarve 
- Arvutamise abimees
- Lisainfo autonoomsete veesüsteemide valdkonna tegevuste kohta
- Lisainfo autonoomsete kanalisatsioonisüsteemide valdkonna tegevuste kohta 
- Lisainfo autonoomsete juurdepääsuteede valdkonna tegevuste kohta 
- Lisainfo autonoomsete elektrisüsteemide valdkonna tegevuste kohta 

Aruandlus

» Toetuse kasutamise aruanne tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele ühe kuu jooksul pärast toetuslepingus määratud projekti elluviimise lõppkuupäeva.
» Kui projekti tegevused lõppevad planeeritust varem, esitatakse toetuse kasutamise aruanne ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppemist.

Lisaks aruandele toetuse kasutamise kohta tuleb toetuse saajal esitada:
» kulu- ja maksedokumentide koopiad
» veesüsteemide valdkonna projekti puhul ka vee kvaliteedi analüüs (välja arvatud juhul, kui projekti eesmärgiks oli torustike ehitamine või pumba paigaldamine olemasolevasse kaevu)

Linnavalitsus kiidab toetuse kasutamise aruande heaks või lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates ning teavitab toetuse saajat otsusest viie tööpäeva jooksul.

Viktoriini „Meie Pärnu“ 2017 küsimused ja vastused

7.-9. klass

Pärnu Eesti omariikluse loomise päevil

1. 1914. aasta juulis algas Esimene maailmasõda, mis haaras suurema osa maailma riikidest ja rahvastest. Eesti riik polnud veel sündinud, kuid ümmarguselt sada tuhat eestlast olid saadetud sõjatandrile. Millise riigi lipu all eestlased Esimeses maailmasõjas võitlesid?
VASTUS: Vene keisririigi

2. Pärast linnaduuma ehk volikogu moodustamist 1878. aastal olid haldusvõimu ohjad aastakümneid Pärnus baltisakslaste käes. Nimeta aasta, mil eestlased said esimest korda Pärnu linnavolikogu valimistel ülekaalu, kuid linnavalitsuse koosseis jäi samaks.
VASTUS: 1913. aasta valimistel

3. Pärast keisrivõimu kukutamist 1917. aasta veebruaris, võttis Venemaa Ajutine Valitsus vastu uue omavalitsuskorra, mille alusel toimusid 23. juulil 1917 linnavolikogu valimised ka Pärnus. Linnapeaks sai esimene eestlane – advokaat Jaan Leesment. Milline oli peamine valijaid puudutav erinevus 1917. aasta ja eelnenud valmiste vahel?
VASTUS: Esmakordselt toimusid valimised varandusliku tsensuse rakendamiseta.

4. Vene keisririigi valitsuse all oli eestlaste asuala jagatud kaheks Eestimaa ja Liivimaa kubermangude vahel. Venemaa Ajutine Valitsus täitis eestlaste põhinõude – liita need alad üheks kubermanguks. Kuidas nimetati pärast eestlaste alade ühendamist tekkinud kubermangu omavalitsusorganit?
VASTUS: Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. Mitteametlikult nimetatud ka Eesti Maapäev.

5. Kes valiti Pärnu linna esindajaks Maanõukogusse?
VASTUS: Advokaat Hugo Kuusner

6. Miks nimetatakse Pärnut ka Eesti Vabariigi sünnilinnaks?
VASTUS: Siin loeti 23. veebruaril 1918. aastal esmakordselt ette iseseisvusmanifest.

Pärnu kuurort 180

7. Mis asutus asus praeguses Ammende Villas 1930-ndatel? Ettevõte mängis olulist rolli Pärnu suvitus- ja meelelahutuselus.
VASTUS: Suvekasiino
Kommentaar: 1927- Ammendede perekond otsustas kolida tagasi Saksamaale ning uhke hoone müüdi Pärnu linnale. Esialgu oli linnal kavatsus kasutada maja Kurhaus’i ja rannahotellina. 1929 aastaks valmisid ka linnaarhitekt Olev Siinmaal alumise korruse ümberehituse kavad. Uus kujundus lähtus traditsionalismi vaimust. 1935- Ammende Villa anti rendile perekonnale, kes pidas siin suvekasiinot 1940. aastani, mil maja läks üle vene sõjaväevõimude kätte. Saksa okupatsiooni ajal tegutses villas ohvitseride kasiino. Sõjajärgsel perioodil olid majas erinevatel aegadel sanatoorium, raamatukogu ja restoran.

8. Nimeta hetkel Pärnus tegutsevad spaahotellid. 
VASTUS: Hedon Spa ja Hotel (Supeluse Hotell OÜ), Tervise Paradiis spaa hotell ja veekeskus (Tervise Paradiis OÜ), Tervis ravispaahotell (Sanatoorium Tervis AS), Taastusravi ja hotell Wasa (MMG Ravikeskused OÜ), Viiking Spaa Hotell (AS Tastusravikeskus Viiking), Strand Spaa ja Konverentsihotell (Strand AS), Estonia Medical Spa ja Hotell, Estonia Resort Hotel ja Spa. 
Kommentaar: Kokku 8 Spaad. Hakkame Strandist tulema ja iga 500 – 600 meetri järgi on üks Spaa

9. Rannapargi rajamist alustati 1882.aastal. Kes oli see Pärnu linnapea (1841-1927), kelle algatusel ja ettevõtmistel seda tehti?
VASTUS: Oscar Alexander Brackmann
Kommentaar: 1882 alustatakse rannapargi rajamist looduspargina. 1889 valmib Riia parkide direktorilt G. Kuphaldtilt tellitud Pärnu linnasüdame haljastamise projekt, mille põhjal alustatakse endisele linna kindlustuse alale rajatud alleede ja parkidevöö ühendamist Rannapargi ja Supeluse alleega. Eelarve kuludest nähakse ette 15% heakorra eest hoolitsemiseks.

10. Milline sündmus 20. saj. alguses lõpetas Pärnu kuurordi esimese hiilgeaja .
VASTUS: 1915. a augustis põles maha Pärnu supelasutus.

11. Pärnus tegutseb tänapäeval mitu spaad, vee- ja taastusravikeskust. Millist nimetust kandsid kuurortraviasutused nõukogude perioodil?
VASTUS: sanatoorium
Võõrsõnade leksikon: sanat`oorium -i> (< keskld sanatorius raviv < ld sanare ravima) • med kindla päevarežiimiga ravila soodsa kliimaga paigas eeskätt liigese-, kopsu-, närvi- ja südamehaigeile, kus profülaktika ja ravi eesmärgil kasut massaaži, muda-, elekter-, dieet- jm ravi ning vajaduse korral ka ravimeid

12. Kuurortlinnana omandas Pärnu 30-ndatel aastatel Eesti Vabariigi esinduskuurordi maine ning samal ajal kinnistus meie linnale ka tiitel, mille suutsime uuesti taastada 90-ndate keskel. Millisest tiitlist on jutt?
VASTUS: Eesti suvepealinn (nimetatud ajakirjas Maret 1937 ning Tallinnas anti uuesti tiitel üle 1996)

Pärnu Postimehe küsimused

13. Millisest sõjast võtsid eestlased osa 80 aastat tagasi?
VASTUS: Hispaania kodusõjast (juuli 1936- aprill 1939). Vabariiklaste ehk nn valitsusvägede poolel võitles 92 eestlast.

14. Kes valiti Pärnu linnavolikogu esimeheks?
VASTUS: Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu liige Andres Metsoja.

15. Millised Läänemaa vallad tulid haldusreformiga Pärnumaa koosseisu?
VASTUS: Hanila ja Lihula, mis koos Varbla ja Koonga vallaga moodustavad Pärnumaal Lääneranna valla.

10.-12. klass 

Pärnu Eesti omariikluse loomise päevil

1. Pärast keisri kukutamist moodustatud Venemaa Ajutine Valitsus tegi mitmeid järeleandmisi eestlaste nõudmistele. Milline oli nendest peamise tähtsusega, pidades silmas iseseisva Eesti riigi väljakuulutamist aasta pärast?
VASTUS: Kahe kubermangu vahel jagatud eestlaste asuala ühendamine 1917. aastal üheks Eesti kubermanguks ühtse juhtimise all.

2. Millal toimusid Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu valimised ja mitu saadikut oli Pärnu linnal selles nõukogus? Nimetage aasta ja kuu ning Pärnu linna saadikute arv.
VASTUS: Valimised olid 1917. a. juunis, vana kalendri järgi mais. Pärnu linn sai ühe mandaadi.

3. Miks püsis haldusvõim Pärnus aastakümneid kohalike sakslaste käes, ehkki viimaste arv oli elanikkonna hulgas väike?
VASTUS: See tulenes peamiselt tollasest valimisseadusest, mis kehtestas karmi varandusliku tsensuse ja nägi valimistes osalemiseks ette teatud väärtuses kinnisvara olemasolu.

4. Kuidas on Pärnu advokaadi Jaan Leesmendi isik seotud daatumiga 23. juuli 1917?
VASTUS: Pärnus toimusid siis esimesed tsensusevabad valimised ning Jaan Leesment valiti linnapeaks.

5. Kaks tihedasti Pärnuga seotud meest – Konstantin Päts ja Jüri Vilms ning Tartu mees Konstantin Konik moodustasid kolmiku, millel oli Eesti Vabariigi sünniloos ülisuur tähendus. Kuidas seda kolmikut nimetati ja mis oli selle ülesanne?
VASTUS: Nad olid Maanõukogu juhatuse ja vanematekogu poolt moodustatud Eestimaa Päästmise Komitee liikmed ning pidid bolševike terrori tingimustes olema Maanõukogu täidesaatvaks organiks omariikluse kehtestamise teel.

6. Milline ainulaadne dokument allkirjastati Pärnu raekojas 1918. aasta 24. veebruaril?
VASTUS: See oli akt Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta Pärnus 23. veebruari õhtul 1918.aastal.

Pärnu Kuurort 180

7. 1896. a oktoobris sai Pärnu esimest korda raudteeühenduse muu maailmaga. Kuid mille poolest on Pärnu raudteeühenduse ja seega ka kuurordi arenguloos oluline aasta 1928?
VASTUS: 1928. a sai Pärnu otseühenduse Tallinnaga (Tallinn -Eidapere - Lelle-Pärnu). Teekond Tallinnast Pärnusse kestis nüüd endise 14 tunni asemel vaid 4 tundi.
Kommentaar: Lelle–Papiniidu–Pärnu raudtee ehitati aastatel 1925–1928 sõiduaja vähendamiseks Tallinna ja Pärnu vahel. Varem toimus raudteeühendus Pärnuga Tallinna–Viljandi raudteeliini ja Viljandi–Mõisaküla–Pärnu raudtee kaudu läbi Viljandi ja Mõisaküla. Liini ehitust alustati 1925. aastal Lelle –Eidapere harutee pikendamisega, liin avati 16. veebruaril 1928. Koos sellega valmis ka harutee Viluverest Vana-Vändrasse. Lelle–Papiniidu kitsarööpmelisel raudteelõigul oli 46 silda, millest suurimad olid 127 m pikkune Sindi raudbetoonsild ja 32 m pikkune terassild.

8. Teadaolevalt hakati 1904. aastal Pärnu kuurordis esmakordselt pakkuma uut ravivõimalust - helioteraapiat. Millega oli tegemist?
VASTUS: raviotstarbeline alasti päikese- ja õhuvannide võtmine- helioteraapia
Kommentaar: Päikese(valgus)ravi ehk helioteraapia tähendab päikesekiirguse kasutamist ravi otstarbel. Päikesevalgus avaldab organismile mitmeti kasulikku toimet – parandab naha ainevahetust, tõstab immuunsüsteemi kaitsevõimet.

9. 1904 eraldati Pärnu rannas liivavallidega 4 erinevat ala: naistele, meestele, perekondadele. Millisele sihtgrupile eraldati neljas ala? Need alad jäid sellise jaotuse järgi pea kaheks aastakümneks kasutusse.
VASTUS: koeraomanikele.
Kommentaar: 1904 aastal eraldati osa rannast alasti päikese ja õhuvannide võtmiseks taraga. Ehitati eraldi suplussillad meestele ja naistele. Naiste-, meeste-, pere- ja koerarannad, mida üksteisest eraldasid liivaluited, eksisteerisid veel möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel. Kaugetest tavadest on tänaseni säilinud veel naisterand.

10. Millises Pärnu tuntud hoones esines enne II maailmasõda ja ka peale sõda helilooja ja muusik Raimond Valgre (1913-1949)? Kus asub tema järgi nime saanud restoran “Raimond”?
VASTUS: Raimond Valgre esines Rannasalongis (Kuursaal). Restoran Raimond asub Hedon Spas (Mudaravila).
Kommentaar: Valgre teenis elatist restoranimuusikuna, mängis klaverit, akordioni, kitarri ja laulis. Enamikele oma viisidele kirjutas ise teksti. Raimond Valgre mängis mitmetes orkestrites ja töötas viimased sõjaeelsed suved Pärnus ja esines Rannasalongis. 1939 tutvus ta Pärnu neiu Alice Feilletiga, kes oli inspiratsiooniallikaks nii mõnelegi Valgre laulule. Ka peale II maailmasõda esines ta Pärnus. 31. detsembril 1949 Raimond Valgre suri. Tema looming oli keelatud mitmed aastad, sest seda seostati lääneliku kultuuriga, mis ei sobinud nõukogude inimesele. Aastaid hiljem on tema laulud tuntud ja neid lauldakse siiani.

11. 1939. a suvel peeti Pärnu kuurordi 100. sünniaastapäeva. Milliseid linnapildis siiani olulised ehitised valmisid aastatel 1937-1939?
VASTUS: Pärnu Rannahotell, Siimu sild, Hotellpansion Vasa, Pärnu Suursild, Rannakohvik

12. Vanimaid Pärnu kuurordiga seotud tänavaid on Supeluse tänav. Milline on aga teadaolevalt vanim ajaloolises kuurordi piirkonnas säilinud hoone ja kus see asub?
VASTUS: Oscar von Bööcke suvemõis e Bööckenhof (Supeluse 25)

Pärnu Postimehe küsimused

13. 1992. aasta oktoobris-novembris korraldas Eesti enneolematu evakueerimis-operatsiooni lennukitel. Keda ja kust evakueeriti?
VASTUS: Kolme lennureisiga toimetati Eestisse suur osa Abhaasia eestlasi, sest seal oli puhkenud kodusõda.

14. Millest räägib reservkolonelleitnant Leo Kunnase raamat “Sõda 2023”?
VASTUS: Leo Kunnas esitab selles raamatus kaks erinevat arengustsenaariumit, kuidas areneksid sündmused Eestis Venemaa sõjalise kallaletungi korral.

15. Nimetage Pärnu uue linnavalitsuse koosseis.
VASTUS: Linnapea, Romek Kosenkranius (Valimisliit Pärnu Ühendab), planeeringute abilinnapea Rainer Aavik (Valimisliit Pärnu Ühendab), rahanduse abilinnapea Meelis Kukk (IRL), linnamajanduse abilinnapea Siim Suursild (IRL), hariduse, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna linnapea Marko Šorin (Keskerakond).

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Saksa Tehnoloogiakool
Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž
Tallinna Tehnikaülikooli eelõppeosakond (kursused riigieksamiks ning kõrgkooli astumiseks)
Tartu Ülikooli teaduskool

Pernova Loodusmaja (A. H. Tammsaare pst 57)
12.00-15.00 Perepäev

Ringkäik giidiga "Öiste tiivuliste" näitus
12.30, 13.30
Eesti Loodusmuuseumi näituse „Õised Tiivulised“ ööliblikate osa rõõmustab Pernova Loodusmaja külastajaid kolmesaja erineva ööliblika liigiga. Huvilisi ootab majja loodud metsakeskkond, mis viib öiste tiivuliste salapärasesse ja põnevasse maailma. Näitusel saab vaadata ööliblikate kino, kuulata ööliblikate hääli ning osaleda visuaalsel liblikaekspeditsioonil.

Näitus ja töötuba "Oma märk"
2017. aasta Pärnu Päev toob fookusesse laste ja noorte omaalgatuse ja osaluse. Märkamaks Pärnu linna, kui väärtuslikku kodulinna, kutsuti lapsi ja noori looma ning kujundama oma märki. Laekunud töid saabki näha Pärnu Päeval Pernova Loodusmaja õuealal. Lisaks saavad huvilised teha endale meelepärasest kavandist ise rinnamärgi. Vaata lisaks: Pernova Hariduskeskus kutsub osalema Pärnu laste ja noorte oma märgi loomisel!

Mängud lastele: "Lotte loodusmäng" ja "Säästev tarbimine"
12.00 alates. Mängudega on võimalik liituda jooksvalt.  Osaleda saab üksi, sõbraga või koos kogu perega.

Droonid ja mudellennukid (õuealal)
Kui Sul on oma droon, võta see kaasa. Pernova Hariduskeskuse lennumodelismi huviringi õpetaja Ants Selgoja tutvustab drooni juhtimise põhimõtteid, tutvustab juhtpuldi kange ja nende kasutamist, drooni ohutut maandamist ja ohutusreegleid. Samuti toimub ilusa ilma korral lennumudelite demonstratsioon õues.


Tasuta loengud
Pärnu linna bastionid ja tähetorn 
12.15-13.00, 13.15-14.00, 14.15-15.00 (planetaariumis)
Aarne Paul, Pernova Hariduskeskus. 1670. aastal alustasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist. Ümber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid. Aga miks? Sellest täpsemalt juba loengus!

Ohtlikud kemikaalid tarbetoodetes. Miks me sellest räägime?
12.15-12.45  
Kai Klein, Balti Keskkonnafoorum. Sageli esineb toodetes, mida me igapäevaselt tarbime aineid, mis ühel korral tarbides ei sea ohtu meie tervist. Samas kui neid tooteid tarbida regulaarselt, siis võivad ohtlikud ained ladestuda jääkidena meie organismi ja lubatud kogused muutuvad tervisele ohtlikuks. Loengus juhitaksegi tähelepanu ohtlikele kemikaalidele, mida esineb tarbetoodetes.

Elektromagnetvälju tekitavad seadmed ja rajatised
13.00-14.00
Tarmo Koppel, TTÜ. Millest sõltub elektromagnetvälja tugevus hoone sees ja hoonest väljas? Kuidas elektromagnetväljade taset kujundavad naabrusest tulevad tehislikud kiirgusallikad, pinnavormid ja rajatised. Hoones seespool tekkivate elektromagnetväljade vähendamine. Loengule järgneb täiskasvanute töötuba.

Töötuba "Millised elektromagnetväljad mõjuvad inimesele ebasoodsalt ja millised soodsalt"
14.10-15.00
Milline on soodne elektrokliima elamispiirkondadele, kruntidele, magamistubadesse, lastetubadesse, töökohtadele ja õue. Töötoas on võimalik läbi demonstratsioonide tundma õppida elektromagnetvälju, mis inimesele kognitiivselt mõju avaldavad. Võimalik on teha kognitiivset võimekust iseloomustavaid teste.

Mikroskoopia
Kõikidel huvilistel on võimalus binokulaaridega uurida põnevat mikromaailma. Mikroskoopia tegevustega on võimalik liituda jooksvalt vabade kohtade olemasolul.


Töötoad
Kreemi valmistamise töötuba (laboris)
12.45-13.45 ja 14.15-15.15 
grupis kuni 12 inimest, osalustasu 6 eurot
Töötoas saavad osalejad ise valmistada kemikaalidevaba kreemi, valides endale meelepäraseid aroome ja koostisosi. Osalejad saavad enda valmistatud kreemid vahvates klaaspurgikestes kaasa võtta. Töötoa maksumus sisaldab kõiki vajalikke vahendeid.

Tekstiilitrüki töötuba  (seminarialal)
osalustasu 5 eurot (sisaldab kandekotti ja materjalikulu)
Töötoas saavad osalejad ise oma fantaasiat kasutades kaunistada spetsiaalsete tekstiilivärvidega loodussõbraliku kotikese. Töötoa maksumus sisaldab kõiki vajalikke vahendeid sh riidest sangadega poekotti. Töötoaga on võimalik liituda jooksvalt vabade kohtade olemasolul.

Lisainfo: http://www.pernova.ee

(2013- 1. november 2017)

Pärnu Linnavolikogu 8. koosseisus oli moodustatud neli fraktsiooni.

Keskfraktsioon
Esimees: Arvo Reedik
Aseesimees: Hillar Talvik
Liikmed: Margus Tammekivi, Svetlana Tšipurina, Karmo Konts, Anne Betker, Tatjana Gussarova, Ivi Altmäe, Anatoli Vetkin

IRL Pärnu fraktsioon
Esimees: Annely Akkermann
Aseesimees: Priit Sutt
Liikmed: Krista Nõmm, Viljo Vetik, Peeter Prisk, Jüri Kask

Toomas Kivimägi Valimisliidu fraktsioon
Esimees: Vahur Mäe
Aseesimees: Silja Kikerpill
Liikmed: Tarvi Markson, Eino-Jüri Laarmann, Jaana Junson, Riho Alliksoo, Raido Ilp, Andrus Kärpuk, Enn Raadik, Riivo Eensalu, Mait Käbin

Reformierakonna fraktsioon
Esimees: Jüri Lebedev
Aseesimees: Andrei Korobenik
Liikmed: Vladimir Klevtsov, Peeter Saunpere, Urmas Sule

Pärnu linna lipp on sinisel põhjal valge rist.
- laiuse ja pikkuse suhe on 5:8
- normaalsuurus 1000 x 1600 mm




Pärnu linna lipp heisatakse:
- alaliselt Pärnu raekoja, volikogu ja linnavalitsuse, koolide, lasteaedade ja teiste linnavalitsuse hallatavate asutuste hoonetel
- alaliselt Keskpargis
- ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel

- lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti
- kui Pärnu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust
- maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest
- heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele
- igaühel on õigus heisata ja kasutada Pärnu linna lippu, järgides linna põhimääruse sätteid ja head tava
- lipp peab olema puhas ja terve

• Pärnu linna põhimäärus
• Pärnu linna vapi ja lipu kasutamise loa väljastamise kord 

• Omavalitsuse sümboolikana on kasutuselPärnu linna sümbolid.
• Pärnu linna sümbolid on Pärnu linna vapp, Pärnu linna lipp ja Pärnu linna logo.
• Linna tutvustamiseks kasutatakse ka tunnuslauset

Osavaldadel on oma vapp ja lipp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. Osavalla tutvustamiseks kasutatakse ka tunnuslauset ja logo. 
• Audru osavalla sümbolid
• Paikuse osavalla sümbolid
• Tõstamaa osavalla sümbolid

Vapp

• Pärnu linna vapil on sinisel kilbil nurgas paiknevas hõbedasest pilvest välja sirutuvas punase varrukaga käes kuldne ladina rist ja kuldne võti. 
• Vapi joonised (Pärnu linna põhimääruse lisa 1)
• Pärnu vapi kujunemislugu

Pärnu linna vappi kasutatakse:
1) volikogu, osavallakogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse struktuuriüksuste ja linna ametiasutuse hallatavate asutuste plankidel, nende väljaantavatel dokumentidel ja pitseritel;
2) Pärnu linna autasudel, volikogu esimehe ametiketil, linnapea ametiketil, linna meenetel, ametlikel trükistel;
3) volikogu ja linnavalitsuse hoonetel, Pärnu raekojas, osavallakeskuse hoonetel, samuti muudel hoonetel, kuhu vapp on ajalooliselt kuulunud, ja linna piiritähistel;
4) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal tähistamaks Pärnu linna poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

Lipp

• Pärnu linna lipp on sinisel väljal valge skandinaavia rist.
• Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 9:14, normaalsuurus 1050 x 1630 mm
• Lipu joonis (Pärnu linna põhimääruse lisa 2)

Pärnu linna lipp heisatakse:
1) alaliselt Pärnu raekoja, volikogu, linnavalitsuse ja osavallakeskuse hoonetel;
2) koolide, lasteaedade ja teiste linna ametiasutuse hallatavate asutuste hoonetel alaliselt või vastava asutuse tööajal;
3) alaliselt Pärnu linnas Keskpargis;
4) ajutiselt linna pidupäevadel ja avalikel üritustel.

• Igaühel on õigus heisata ja kasutada Pärnu linna lippu, järgides põhimääruse sätteid ja head tava.
• Pärnu linna lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. Maapinnast tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud linna lipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.
• Kui Pärnu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muust lipust.
• Pärnu linna lipu kujutist võib kasutada linna meenetel.


Põhimääruses sätestamata juhtudel võib linna vappi ja lippu ning nende kujutist kasutada vaid Pärnu linnavalitsuse loal. 
Loa saamiseks tuleb esitada linnavalitsuse kirjalik taotlus, milles peavad sisalduma:
1) taotleja nimi, elu- või asukoht, isiku- või registrikood;
2) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;
3) loa kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed;
4) vapi või lipu kujutise kasutamise kirjeldus ning eskiis või näidis.

Logo

• Pärnu logo on sõna “Pärnu” kujutis. Pärnu logo on sõnamärk, mis toimib nii märgi kui nimena
• Pärnu logo ja tema stiilielementide ning kasutamise kord
• Pärnu logo kasutamise juhend
• Logofailid .pdf ; .jpg (neg) ; .jpg (pos)

Logo kasutamine
1) Pärnu logo kasutatakse Pärnu linna esindavas visuaalses kommunikatsioonis.
2) Pärnu logo kasutamine on kohustuslik Pärnu linna poolt toetatavaid üritusi, projekte jms tutvustavatel reklaamidel ja trükistel, võimalusel ka ürituse toimumise kohal. Pärnu logo ei pea kasutama, kui Pärnu linna poolt vastava ürituse või projekti toetamise tähistamiseks kasutatakse Pärnu linna vappi.
3) Pärnu logo on reeglina vabalt ja tasuta kasutatav igaühe poolt. Keelatud on Pärnu logo kasutamine tubakatoodete ja alkohoolsete jookidega seonduvalt ning poliitilise suunitlusega üritustel, teabevahenditel ja meenetel.

Tunnuslause

• Pärnu linna tunnuslause on „Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn!“.
• Pärnu linna tunnuslauset kasutatakse Pärnut tutvustavatel trükistel, meenetel, üritustel, linna esitlustel, meedias ja muudes kohtades.

Allpool on välja toodud jooksval aastal kehtetuks tunnistatud detailplaneeringud. 

Kõik kehtetuks tunnistamised leiate dokumendiregistris. Sisestage dokumendiregistri pealkirjaväljale "kehtestuks tunnistamine" või detailplaneeringu aadress. Detailplaneeringute kehtetuks tunnistamiste kohta avaldatakse teade Ametlikes Teadaannetes (AT)

2023
19.10.23 - Lehola tn 43 kinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (Pärnu)
21.09.23 - Niiduranna ja Kiraranna detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (Kabritse küla)
15.06.23 - Väike-Veski tn 1 kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Pärnu)

2022
15.09.22 - Väike-Jõe 12, 12a ja 16 kruntide ja nende lähiümbruse detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Pärnu)
16.06.22 - Jõekalda tee 53, 57 ja 61a detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Pärnu)
21.04.22 - Kambi kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Papsaare küla)
17.03.22 - Kirsi tn, Savi tn, Raba tn ja Ehitajate tee vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Pärnu)
17.02.22 - Vingi tn – Riia mnt ja Pärnu jõe vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Pärnu)
17.02.22 - Pikk tn 20 ja 20a kinnistute detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine (Pärnu)
20.01.22 - Kõrtsi kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Papsaare küla)
20.01.22 - Reiu Vabaõhulava ümbruse maa-ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine 
20.01.22 - Tammuru endise pardifarmi maa-ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Tammuru küla)
20.01.22 - Keraamika tn 7b elamute detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Pärnu)
20.01.21 - Kirsi tn, Savi tn, Raba tn ja Ehitajate tee vahelise ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Pärnu)
20.01.22 - Vana-Sauga 36a krundi ja ümbritseva ala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine (Pärnu)

Palun siia juttu, et mis ja mida jne, Et linnavalitsus teegi ettepaneku muuta jne,

et anna teada, vali, märgi, mida iganes, et kas jätta alles praegune nimi, sobib uus nimi või tee omapoolne ettepanek

Pärnu on roheline linn: kogu linnast on tervelt viiendik kaetud parkide, haljasalade, puiesteede ja teiste rohealadega. Siinset kaunist loodust ja mereäärset looduskaitseala tasub vahetult kogeda ja nautida. Parkige auto ära ja avastage kuurordi võlusid jalgsi, rattal või läbi linna rulluisutades.

Pärnu on kondimootori abil liikumiseks ideaalne - siin on suurepärased võimalused jalgratta- ja rulluisusõiduks, jalutajatele ning tervisesportlasele. Kevadest sügiseni tegutseb linnas arvukalt erinevaid rattalaenutusi, kust saab jalgratta rentida mõneks tunniks, päevaks või ka pikemaks perioodiks. Soojal ajal on ühest kohast teise jõudmiseks lihtne kasutada renditõukerattaid. 

Rattaga või jalgsi liikumise plussiks on hea juurdepääs paikadele, kuhu autoga nii hästi ligi ei saa. Rattaga võib sõita läbi Pärnu rannapromenaadi, tuhiseda mööda Mai kergliiklusteed Papiniidu linnuvaatlustorni juurde ja sealt edasi juba läbi Raeküla Lottemaa suunas. 

Või siis minna hoopis teisele poole ja võtta promenaadilt suuna läbi Rannapargi kulgevat terviserada idapoolse muulini viivale puidust kergliiklusteele, seejärel minna mööda tuldud teed tagasi Tervise spaahotelli juurde, liikuda läbi jahtklubi hoovi ja üle kesklinna silla ning siis juba valida, kas võtta ette teekond mööda Tallinna või Haapsalu maantee kergliiklusteed või siis pedaalida läbi 10 kilomeetri pikkune Jaansoni rada kahel pool Pärnu jõge.

Kui linnasüdames asuvad terviserajad on läbi proovitud, siis tasub minna avastama linnalähistel asuvaid kauneid terviseradu. Vaata lisaks: Eesti terviserajad.

Olemasolevate ja plaanitavate kergliiklusteede kaart
(Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+)

Autorid: Margus ja Mart Kadarik

Mälestusmärk "Ajahetk" on pühendatud Eesti Vabariigi loojatele, kelleks olid Eestimaa Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik ning Pärnus iseseisvusmanifesti ette lugenud Hugo Kuusner. 

Skulpturaalse kompositsiooni ülesehituses on lähtutud ajateljest, millega iseloomustatakse Eesti rahva kannatusterohket teekonda iseseisvumiseni. Ajakulg pingestub alumiiniumplaatidest loodud aja ja ruumi joonel ning tekkinud pinge saab lahenduse iseseisvusmanifesti väljakuulutamise hetkel. Mälestusmärgi kunstiline keel on lihtne, kuid väljendusrikas.

Teose tagaküljel asuv betoonplaatidest jalgtee juhatab vaataja alumiiniumlehtedest välja lõigatud sümboolse, Eesti rahvast kujutava inimfiguurini. Figuurist moodustunud ava väljendab Päästekomitee liikmete ja rahva otsustavust, julgust ning teotahet iseseisvuse väljakuulutamisel. Teosele on freesitud Konstantin Pätsi, Jüri Vilmsi, Konstantin Koniku ning Hugo Kuusneri näokujutised.

Mälestusmärk püstitati Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli esisele alale ning avati 23. veebruaril 2018 Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
• Linnapea Romek Kosenkraniuse kõne mälestusmärgi avamisel
• Pildigalerii

Aitäh toetajatele!

Mälestusmärgi ideekonkurss 

Mälestusmärgi kavandi leidmiseks korraldati ideekonkurss, mille võitis Margus ja Mart Kadariku töö nimega „Ajahetk“. 
• Ideekavandi "Ajahetk" kirjeldus ja joonised
• Ideekonkurss ja kõik esitatud ideekavandid
• Selgus Eesti Vabariigi loojatele pühendatud mälestusmärgi ideekonkursi võitja

Fotod: Indrek Aija