Viktoriini "Meie Pärnu" 2015. aasta küsimused ja vastused

7.-9. klassid
Muusikateemalised küsimused
1. Mis aastal asutati Pärnu Muusikakool? Vastus: 15. jaanuaril 1945
2. Mis aastal loodi Pärnu Linnaorkester? Vastus: 1994

3. Ise ta oma laule kellelegi ei pakkunud ja temaga koos mänginud pillimehed kinnitavad, et sõjaeelsed orkestrid tema palu ei esitanud - ka need mitte, kus ta ise mängis. Seega tuleb kummutada müüt kaunist Eesti Vabariigist, kus raadios kõlasid tema laulud. Tema laulud jõudsid raadiosse alles pärast tema varajast surma 1949. aasta vana-aasta õhtul. Kes on see helilooja, kes on tuntud ka kui Pärnu Kuursaalis menukas pillimees? 
Vastus: Raimond Valgre

4. Ta sündis Pärnus 10. märtsil 1923. aastal. Esimeseks aadressiks oli tal Ilvese tänav 7. Pika loometee jooksul on ta kirjutanud üle 270 muusikapala ja estraadilaulu, mitmeid mälestusteraamatuid ja juhtinud aastakümneid Eesti Raadios muusikasaateid. Raadiosaatejuhina on tuntud ka tema poeg. Tema abikaasa on pianist Heljo Sepp. Millisest Pärnust pärit heliloojast on jutt? 
Vastus: Valter Ojakäär

5. „See on ikka vist küll issanda nuhtlus ja mu pattude palk, et ma siin kõrval olen ja poolte päevade viisi seda Pulga-poiste pasunapläristamist pean kuulama,” ütles Merimetsa naabermaja perenaine 30. aastate algul. See 3. juunil 1923 aastal Pärnus Merimetsa tänava kalurimajas sündinud legendaarne muusik on lõpetanud 1963. aastal Tallinna Konservatooriumi, on kutselise puhkpilliorkestri „Pärnu” ellukutsuja, 1958. aastal taaselustatud „Endla” koori dirigent, sadade pärnakate muusikaõpetaja ja tuntud Pärnu meestrio juhendaja. Kellest on jutt? 
Vastus: Herbert Pulk

6. Muusikaline kuulamisküsimus: Nimetage laulu pealkiri, helilooja ja esitaja. 
Vastus: 1.„Sõit pilvelaeval”. 2. Valter Ojakäär. 3. Liisi Koikson


Supeluse tänava teemalised küsimused
1. Supeluse 8 kinnistul asub kolm hoonet. Kõige Karusselli tänava poolsem hoone on üks Supeluse tänava piirkonna vanimaid - arhailine nö vanabalti hoonetüüpi poolkelp-katusega hoone. Kas selle hoone juures seistes räägiti ka a) seelik-, b) kleit- või c) mantelkorstnast? 
Vastus: c) mantelkorstnast. Mantelkorsten on korsten, mis mantlina ühtlaselt allapoole laienedes katab täielikult küttekolde ja sageli ka kogu köögi (sel puhul räägitakse mantelkorsten-köögist). Mantelkorsten oli iseloomulik keskajale - seda leidus mõisates, jõukamates linnamajades. 19. sajandi alguses hakati kõikjal mantelkorstnaid moodsamatega asendama, praeguseks on enamik neist välja lõhutud või ruumid põhjalikult ümber ehitatud.

2. Millist nimekandis Supeluse tänav nõukogude perioodil?
Vastus: Nõukogude tänav, Supeluse 12 majas 1917-1918 asunud Sõjalis-revolutsioonilise Komitee järgi.

3. Miks nimetatakse tänast Roosi tänava pikendust ka ka Kartoffelplatziks? (tänase Aia ja Supeluse tänavate vaheline Roosi tänava osa)
Vastus: Auli ja Kajaka tänavatest moodustuva Morskoje piirkonna (ka slobodaa) piklikel kruntidel kasvatati juurvilju, mida Kartoffelplatzil müüdi. Juurviljaturg andis kohale Kartoffelplatzi nime.

4. Roosi tänav 18 majas on kunagi elanud Jules Treboux - prantslane, kes aretas 20. sajandi alguses maitsva õunasordi. Nimeta vähemalt üks viis, kuidas seda õunasorti kutsutakse.
Vastus: Lambanina, Pärnu tuviõun, trebuu. Ellen Niit on 1975. aastal ka Pärnu tuviõunale luuletuse pühendanud „Trebuu, Pärnu tuviõun“.

5. Millise arhitektuuristiili üks ilmekamaid näiteid Pärnus on Supeluse 21 suurejooneline suvitusvilla? Vastus: Heimatstiili

6. Mudaravila fassaadile on paigutatud Voldemar Vadi bareljeef. Kas härra Vadi kannab sellel bareljeefil prille?
Vastus: Härra Vadi, arst ja balneoloog, kes suviti Mudaravilas töötas ja Supeluse 8 kinnistul asunud suvevõõrastele ettenähtud majas elas, ei kanna talle pühendatud bareljeefil prille.


Omavalitsust puudutavad küsimused
1. Mis aastal asus ametisse praegune linnavalitsus? a) 2011, b) 2013, c) 1965. Vastus b) 2013
2. Mitu liiget on Pärnu Linnavolikogul? Vastus: 33


Pärnu Postimehe küsimused
Eelmisel nädalal kirjutas Pärnu Postimees iselaadi kassist. Mõnelgi pärnakal on olnud Karusselli tänava kandis kokkupuuteid omapärase kassiga, kes enamasti ei pea paljuks linlastega juttu teha. Mis on kassi nimi?
Vastus: Triibu


10.-12. klassid
Muusikateemalised küsimused
1. Kes oli Pärnu Muusikakooli esimene direktor? Vastus: Peeter Laja
2. Mis aastal ehitati Eliisabeti kirikusse esimene orel? Vastus: 1845. aastal

3. „Kui koduümbruses veel paljajalu paterdasin, ei olnud tänavatel minu jaoks mingit tähendust, see oli mulle võõras maailm. Laia jõe taha jääva tundmatu linna, kuhu ema meid, lapsi, vaid harva viis, avastasin alles aastatega. Esialgu piirdus kodulinn üksnes Ülejõega.“ Helilooja lõpetas Tallinna Konservatooriumi Mart Saare ja Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal 1956. aastal. Suurvormidest võib nimetada ooperi „Kuningal on külm”, muusikali „Suveöö ilmsi”, opereti „Maskeraad Ungrus”, ligi 270 estraadilaulu hulgas on tuntuimad „Rannakolhoosis” ja „Sõit pilvelaeval”. Tema koostatud ülevaateraamat „Popmuusikast” ilmus 1978. aastal, kuid on aegumatu teatmeteos ka tänapäeval. Millisest heliloojast on jutt?
Vastus: Valter Ojakäär

4. „Noore Eesti Vabariigi 9. eluaastal algas tulevase helilooja elus uus etapp. Algkool seljataga, tuli otsustada, mis saab edasi. Pole teada, kui palju sai poiss ise otsustada, kui palju oli valikus vanemate sundi. Ta ei läinud tavalisse keskkooli vaid Riigi Ühistehnikagümnaasiumi Tallinnas. Lõputunnistusel asendas laulmise ja võimlemise hinnet kriips.” Kes on see tehnilise eriharidusega Eesti tuntud helilooja, kes kirjutas Pärnus, aadressil Kerese tänav 7, kauni meloodiaga laulu, milles räägitakse võrdselt nii muinasloost kui muusikast?
Vastus: Raimond Valgre

5. Kes oli see legendaarne Peterburi Konservatooriumi haridusega Pärnu dirigent, kes Vabadussõja päevil juhtis Kuperjanovi pataljoni orkestrit, oli nii „Vanemuise” kui „Endla” teatri muusikajuht ja Riigi Ringhäälingu orkestri juht, eelkõige tuntud kui Pärnu suvemuusika traditsiooni rajaja.
Vastus: Voldemar Tago

6. Muusikaline kuulamisküsimus: Nimetage laulu pealkiri, helilooja ja esitaja.
Vastus: 1. „Oma laulu ei leia ma üles”. 2. Valter Ojakäär. 3. „Metsatöll”


Supeluse tänavat puudutavad küsimused
1. Supeluse tänav ristub Esplanaadi tänavaga. Mida tähendab sõna esplanaad?
Vastus: Esplanaad on sõjaline termin ja tähendab tühja (ilma puudeta/ ehitisteta) maa-ala, mis jääb kindlustussüsteemi kõige välimisest muldvallist väljapoole, võimaldades lähenevat vaenlast aegsasti märgata.

2. Mis aastast arvati Pärnu välja keiserliku Venemaa kindluslinnade hulgast? Kuidas on see sündmus seotu Supeluse tänava ajalooga?
Vastus: Pärnu arvati keiserliku Venemaa kindluslinnade hulgast välja aastal 1834. Alates sellest hetkest ei olnud enam esplanaadi kui kindlustussüsteemi ühte olulist osa enam vaja ja alustati rannapiirkonna hoonestamisega, sh Supeluse tänava äärsete ehitiste rajamist.

3. Kas Nikolai 27 aadressil asuv funktsionalistlikus stiilis villa on projekteerinud: a) Aleksander Nürnberg, b) Olev Siinmaa või c) Märt Merivälja
Vastus: Nikolai 27 funtsionalistlik villa on projekteeritud c) Märt Merivälja poolt. Maja on ehitatud 1930. aastate lõpus ja kuulus riidekaupmees Johan Andreksonile.

4. Kuidas on omavahel seotud Supeluse 8 kinnistul asunud kolme maja kunagine omanik Johann Lasn ja tänaseks hävinud Endla teatrimaja?
Vastus: Johann Lasn seisis Endla teatri rõdul oma hea sõbra Hugo Kuusneri kõrval, kui 23. veebruaril 1918. aastal loeti ette „Manifest Eestimaa rahvastele“.

5. Mis asus Supeluse 21 suurejoonelises heimatstiilis villas nõukogude perioodil?
Vastus: Sanatoorium. Hoone esimesel korrusel tegutses söökla ja teisel olid kabinetid raviprotseduuride tarbeks.

6. Mitmest sambast moodustub Bööckenhofi suvemõisa (või Bööcke maja, Supeluse 25) klassitsismile iseloomulik sammaskäik?
Vastus: Bööckenhofi suvemõisa sammaskäik koosneb 6 (kuuest) sambast. Infoks: ka Mudaravila sammaskäik koosneb 6 (kuuest) sambast.


Omavalitsust puudutavad küsimused:
1. Millised poliitilised jõud moodustasid praeguse koalitsiooni pärast 2013. aasta valimisi?
Vastus: Reformierakond, IRL ja Toomas Kivimägi valimisliit

3. Millised valimised toimuvad 2016. aastal: a) kohalike omavalitsuste volikogude valimised, b) Vabariigi Presidendi valimised, c) Euroopa Parlamendi valimised
Vastus b) Vabariigi Presidendi valimised


Pärnu Postimehe küsimused
Reedel jõudis Pärnusse linna jõulupuu. Mis on selle küla nimi, kust seekord jõulupuu toodi?
Vastus: Vaskrääma

Viktoriini "Meie Pärnu" 2016. aasta küsimused ja vastused

7.- 9 klass

O. A. Brackmann

1. Milline Pärnu tänav kandis kunagi Oscar Alexander Brackmanni nime? 
VASTUS : Ringi tänav

2. Millal osteti eraettevõtjate poolt rajatud supelasutus linnale ja võeti suvituselu korraldamine linnavalitsuse kätte? Kas see oli aastal 1879, 1889 või 1899? Kriipsuta alla õige aastaarv. 
VASTUS: 1889

3. Kuidas on Pärnu praegune bussijaama hoone seotud O. A. Brackmanni isikuga? 
VASTUS: Brackmann elas selles majas

4. 1896. aastal avati esimene Pärnust välisilma suunduv raudteeliin. Mis oli selle liini lõppjaam – kas Tallinn, Tartu, Valga või Riia?
VASTUS: See oli Pärnu – Valga raudteeliin

5. Aastal 1900 alustas tootmist linna suurim tööstusettevõte - Waldhofi vabrik. Milleks vabriku toodangut kasutati? 
VASTUS: Tselluloosi tarvitati paberi ja papi valmistamiseks

Olev Siinmaa

6. Millises riigis õppis Olev Siinmaa arhitektiks? Kas Eestis, Venemaal või Saksamaal?
VASTUS: Saksamaal

7. Mis aastal sai Olev Siinmaa pärnu linnaarhitektiks? Kas 1921., 1925. või 1927. aastal? 
VASTUS: 1925. aastal

8. Nimeta vähemalt kolm hoonet Pärnu ranna-alalt, mille projekteerimisega on Olev Siinmaa tegelenud? 
VASTUS: Pärnu Mudaravila, Pärnu Rannahotell, Rannakohvik, (laste mänguplatsi varjualune rannas)

9. Mis arhitektuuristiili pildil kujutatud hoone esindab? 
VASTUS: funktsionalism

10. Millega on Olev Siinmaa paljusid riigi esindusruume Kadrioru, Toompea ja Oru lossides ilmestanud? 
VASTUS: rahvusliku mööbliga

11. Olev Siinmaa on Pärnusse projekteerinud mitmeid valgeid villasid. Nimeta kahe kõige tuntuma valge eramaja aadressid. )
VASTUS: Lõuna 2a Pärnu ja Rüütli 1a Pärnu

12. Miks lahkus Olev Siinmaa Eestist 1944. aastal? 
VASTUS: Ta põgenes Nõukogude vägede eest, suure põgenemise käigus


Tööstuslinn Pärnu 20. sajandil
13. Waldhofi tehase telliseid kasutati ühe esindusliku hoone ehitamiseks Pärnu linnas. Mis maja see on? 
VASTUS: Rannahotell.

14. Mille poolest oli 1914 aastal tegevust alustanud CIBUS eriline võrreldes teiste pagaritööstustega? 
VASTUS: Seal olid töötajatele duširuumid., mis oli tolle aja kohta väga uuenduslik ettevõtmine.

15. Kus asus Pulsi õllevabrik ja kus Bliebernichti õllevabrik. Nimeta tänavad praeguste nimedega. 
VASTUS: Puls - Pühavaimu tn. ja Bliebernicht – Suure- Jõe tänav

10.- 12. klass

O. A. Brackmann

1. Kus oli Pärnu talvesadam?
VASTUS: Eelnevalt süvendatud Vallikäärus

2. Miks eraldati linlastele Pärnu ranna-alal ehituskrunte tasuta?
VASTUS: Et ergutada kohalikke ehitama kasutule liivasele ranna-alale pansionaate supelvõõraste majutamiseks

3. Miks asendati Pärnu tänavatel gaasivalgustus elektrivalgusega? 
VASTUS: Gaasivalgustid olid plahvatusohtlikud ning nendega tegelemine oli ka tülikas

4. 20. sajandi alguses jagati Pärnu ametlik supelrand neljaks liivavallidega eraldatud alaks. Kellele need olid mõeldud? 
VASTUS: Need olid mõeldud eraldi meestele, naistele, perekondadele ja koeraomanikele

5. Kellelt võttis O. A .Brackmann 1879. aastal linnapea ameti üle?
VASTUS: Ei saanud kelleltki üle võtta, kuna enne teda oli linna haldusorganiks raad ja selle eesotsas bürgermeister. Brackmann oli esimene linnapea.

Olev Siinmaa

6. Kellena töötas Olev Siinmaa 1920ndate aastate alguses? 
VASTUS: eduka tislerina

7. Kui vana oli Olev Siinmaa kui ta arhitektina tööle hakkas? Kas: 25, 31, 40, 54?
VASTUS: 40

8. Kui kaua oli Olev Siinmaa Pärnu linnaarhitekt? Kas: 19 a, 24 a, 15 a? 
VASTUS: 19 aastat (1925-1944)

9. Olev Siinmaa on projekteerinud Pärnu Rannakohviku hoone. Nimeta hooneosa või detail, mis teeb selle eriliseks, see detail on seotud päevitamisega? 
VASTUS: Seenrõdu - selle pealmine osa oli noortele tähtis päevitamise koht ning alumine osa pakkus vanematele inimestele varju liigse päikese eest

10. Olev Siinmaa on loonud palju funktsionalistlikus stiilis hooneid. Vaata pilti ja nimeta vähemalt kolm funktsionalismile omast tunnust. 
VASTUS: geomeetria, kaunistuste puudumine, lame katus, valge värv, suured aknad

11. Nimeta vähemalt kolm riigi esindushoonet kuhu Olev Siinmaa mööblit on kavandanud? 
VASTUS: Kadrioru loss, Oru loss, presidendi kantselei hoone, Toompea loss, (Pärnu Raekoja saal)

12. Mis väikevormi joonisega on tegemist? VASTUS: Laste mänguplatsi varjualune ja joogipunkt
VASTUS: Laste mänguplatsi varjualune ja joogipunkt

Tööstuslinn Pärnu 20. sajandi algul

13.Vana haigla asub Sillutise tänaval. Tegelikult võiks tal olla hoopis teine nimi. Milline? 
VASTUS: Plaastri tänav. Sillutise tänava endine nimi oli Pflasterstasse (Plaastri tn 19. saj) . Tõenäoliselt sai ta Sillutise nime tõlke apsu tõttu. Kopfsteinpflaster- see on munakivi tee ehk sillutatud tee. Selgituseks: Sada aastat tagasi oli Vene impeeriumi Eesti ja Liivi kubermangudes kolm kohalikku keelt. Tänavanimedki olid kolmes keeles ja vastupidi nõukogude -aegsele tavale, need tõlgiti: Savi tänav – Lehmstrasse – улица Глиняная

14.1905 aasta revolutsioon algas Pärnus Waldhofi tööliste streigiga. Streik kestis 22-26.jaanuar ja osa võttis üle 2000 töölise. Nõuti 8 tunnist tööpäeva , palgakõrgendust, töölisi toorelt kohtlevate meistrite vallandamist, trahvide kaotamist. Küsimus: 1905 ehitati Pärnusse Waldhofi tööliste streigi tõttu uued hooned. Ka tänasel päeval on need olemas. Mis majad need on ja kus need asuvad? 
VASTUS: Waldhofi tehase üks direktoritest nõudis, et linnas peab olema alaliselt kaks roodu sõdureid. Kiiresti ehitati kasarmud Tammsaare (Promenaadi) ja Riia mnt nurgale.

15. Herbert Hahn sündis Pärnus 5. mail 1890. aastal Pärnu linnaaednik Carl Wilhelm Hahni viienda lapsena. Mille poolest on Herbert Hahn kuulus? 
VASTUS: Herbert Hahn on üheks esimestest õpetajatest, kes aitas Rudolf Steineril ideid ellu rakendada 1919. aastal Waldorf-Astoria sigaretivabriku tööliste lastele rajatud koolis Stuttgartis Uhlandshöhel. Sealt siis ka nimi Waldorf kool.

parnu.ee päises kasutatud fotod

Jaak Nilson

Toomas Olev

Indrek Aija
Haide Rannakivi

Kaisa Saar

Pärnu linnavalitsus

Allpool on välja toodud viimase kahe aasta detailplaneeringute koostamise lõpetamised. Kõik lõpetamised leiate dokumendiregistris. Sisestage dokumendiregistri pealkirjaväljale "koostamise lõpetamine" 

2022
24.10.22 - Jõesuudme põik 10 ja 12 kinnistute detailplaneeringu koostamise lõpetamine (Papsaare küla)


2021
15.11.21 - Kasemaa katastriüksuse ning selle lähiümbruse maa-ala detailplaneeringu koostamise lõpetamine (Paikuse)
18.10.21 - Mai tn 3 kinnistu, Karja tänava pikenduse, kergliiklustee ja Mai elamupiirkonna vahelise ala detailplaneeringu koostamise lõpetamine
14.10.21 - Enne 1. juulit 2015 algatatud Audru osavalla planeeringute menetluse lõpetamine
20.09.21 - Enne 1. juulit 2015 algatatud Audru osavalla planeeringute menetluse lõpetamine
21.06.21 - Audru ringraja detailplaneeringu koostamise lõpetamine
20.05.21 - Potsepa detailplaneeringu koostamise lõpetamine

Teeme koostööd – kes võtab vastutuse?
1.-2. novembril 2016
Pärnus, Strand SPA & Konverentsihotellis (A. H. Tammsaare puiestee 35)

Hoolekande aastakonverents 2016 sai teoks Pärnu Linnavalitsuse, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži koostöös. Hoolekande aastakonverents on pika ajalooga iga-aastane traditsioon, mille eesmärgiks on hoolekande valdkonna oluliste teemade käsitlemine, probleemidele tähelepanu juhtimine ja valdkonna inimeste kokku toomine. Varasematel aastatel on konverents toimunud peamiselt vaheldumisi Tallinnas ja Tartus, 2016. aastal sai osalejate tagasiside põhjal konverentsi toimumiskohaks Pärnu.

Aastakonverents annab võimaluse hoolekande valdkonna töötajatele üle vabariigi kokku saada ning omandada uusi teadmisi ja viia ennast kurssi päevakajaliste teemadega läbi oma ala tunnustatud ekspertide ettekannete ja arutelude. Konverentsi sihtgrupiks on sotsiaalvaldkonna töötajad üle vabariigi, sh kohalike omavalitsuste teenistujad, hoolekandeasutuste töötajad, mittetulundusorganisatsioonide liikmed, sotsiaaltöö üliõpilased ning teised hoolekande valdkonnaga seotud isikud. 

Sotsiaaltöös on koostöö erinevate spetsialistide ja organisatsioonide vahel tulemuse saavutamiseks esmatähtis, kuid nii mõnigi kord kipub koostööd tehes kaduma selge fookus, kes vastutab ja mille eest? 

Seekordne konverents keskendus järgmistele teemadele:
- sotsiaaltöötaja isiksus koostöös ja vastutamas;
- põlvkondade vaheline koostöö;
- rahvusvaheline koostöö lastekaitses;
- sotsiaaltöö rahvusvahelise kaitse saajate e pagulaste vastuvõtmisel;
- koostöö hoolekande ja psühhiaatria valdkonnas;
- vastutus lastekaitsetöös;
- meeskonnatöö organisatsioonis.

Konverentsi kaks peaettekannet ja neile järgnevad paneel-arutelud keskendusid märksõnadele „koostöö meediaga“ ja „vastutus meeskonnas“.
Konverentsist toimus ka otseülekanne, et tagada teemakohaste ettekannete jälgimise võimalus ka neile, kes kohapeale tulla ei saa.

Konverentsil esitatud ettekanded ja videod:
- Milline näeb välja edukas meeskond? Raimo Ülavere
- Koostöö põlvkondade vahel - võimalus, valik või sundus? Ave Eero
- Riikide vahelise lastekaitse võimalused. Signe Riisalo
- Senised kogemused ümberpaigutatud ja -asustatud rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel. Kaisa Üprus-Tali
- Sotsiaalpsühhiaatria - unistus, reaalsus, võimalus? Raine Pilli
- Lapse õigused ja täiskasvanute kohustused. Andra Reinomägi
- Inimese positiivne minapilt. Toivo Niiberg
- Meedia suurendusklaasi all: miks ja kuidas kajastab Pealtnägija sotsiaalhoolekande juhtumeid. Mihkel Kärmas
- Hoolekandemeeskond – mis see on? Vastutus hoolekandes – ja mis see veel on? Tõnu Ots

Sotsiaalne teavituskampaania Inimene on inimene. Märka. Reageeri. Aita.
Videoklipid:
- Inimene on Inimene 
- Eksperimendid
- Elu peale kampaaniat "Inimene on Inimene"

Konverentsi ülekande järelvaatamine
- 2. päeva ülekanne
- 1. päeva ülekandest tehniliste viperuste tõttu salvestust kahjuks ei ole.

Lisainfo: Aika Kaukver, 444 8122, aika.kaukver[at]lv.parnu.ee

AJAKAVA

Teisipäev, 1. november
09.00–10.00 registreerimine, tervituskohv
10.00–10.10 Avamine – moderaator Urmas Vaino
10.10–10.20 Tervitus sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknalt
10.20–10.30 Tervitus Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuselt
10.30–10.35 Videoklipp „Inimene on inimene. Märka. Reageeri. Aita.“
10.35–11.20 „Milline näeb välja edukas meeskond?“ Raimo Ülavere, koolitaja
11.20–11.25 Videoklipp „Inimene on inimene. Eakas ületab teed.“
11.25–11.55 Koostöö põlvkondade vahel - võimalus, valik või sundus? Ave Eero, NLP treener, psühholoog
11.55–12.00 Videoklipp „Inimene on inimene. Eksinud laps.“
12.00–12.30 Riikide vahelise lastekaitse võimalused. Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht

12.30–13.30 lõuna

13.30–13.35 Videoklipp „Inimene on inimene. Naine Hijabiga.“
13.35–14.05 Senised kogemused ümberpaigutatud ja -asustatud rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtmisel. Kaisa Üprus-Tali, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna nõunik
14.05–14.10 Videoklipp „Inimene on inimene. Eksinud naine.“
14.10–14.40 Sotsiaalpsühhiaatria - unistus, reaalsus, võimalus? Raine Pilli, SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku statsionaarse osakonna juhataja

14.40–15.15 kohvipaus

15.15–15.20 Videoklipp „Inimene on inimene. Laps suitsetab.“ 
15.20–15.50 Lapse õigused ja täiskasvanute kohustused. Andra Reinomägi, Õiguskantsleri nõunik
15.50–15.55 Videoklipp „Inimene on inimene. Karguga noormees.“ 
15.55–16.40 Inimese positiivne minapilt. Toivo Niiberg, psühholoog, kirjanik
16.40–16.45 Videoklipp „Inimene on inimene. Kokkuvõte“
16.45–17.00 Esimese päeva kokkuvõte – moderaator


Kolmapäev, 2. november
09.15–10.00 Registreerimine, tervituskohv
10.00–10.10 Päeva avamine – moderaator
10.10–10.50 Meedia suurendusklaasi all: miks ja kuidas kajastab Pealtnägija sotsiaalhoolekande juhtumeid. Mihkel Kärmas, ajakirjanik, ERR toimetaja ja saatejuht
10.50–11.30 Hoolekandemeeskond – mis see on? Vastutus hoolekandes – ja mis see veel on? Tõnu Ots, psühholoog, nõustaja, õppejõud

11.30–11.50 kohvipaus

11.50–12.50 paneelarutelud (toimuvad paralleelselt):

Koostöö meediaga
Arutelu juht Monika Haukanõmm, Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
Osalejad: Mihkel Kärmas – ajakirjanik, toimetaja ja saatejuht, Rait Kuuse – Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler, Valter Parve – TÜ Pärnu Kolledži õppejõud

Vastutus meeskonnas
Arutelu juht Sirlis Sõmer-Kull, Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja
Osalejad: Tõnu Ots – psühholoog, nõustaja, õppejõud, Mart Reimann – Reimann Retked matkajuht, koolitaja, Kaja Rebane – Pärnu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna sotsiaalhoolekande spetsialist

12.50–13.00 seljasirutuspaus

13.00–13.20 paneelarutelude kokkuvõte – arutelude juhid
13.20–13.40 vaba mikrofon
13.40–13.50 teise päeva kokkuvõte, lõpetamine – moderaator
14.00 lõuna


Peakorraldaja Pärnu Linnavalitsus, läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Infotelefon 15505
15505[at]parnu.ee
E-N 8.00-17.00, R 8.00-16.00
Töövälisel ajal automaatvastaja

Infotelefonile on oodatud linnaruumi puudutavad tähelepanekud, mis hõlmavad teede korrashoidu, heakorda, liikluskorraldust, tänavavalgustust, prügimajandust ning muud, mis silma on jäänud ning mis vajaks korrastamist või parandamist. 

NB! Kõnehind sõltub kõnepaketist. Olenevalt operaatorist võib lühinumbrile helistades kõnehinnale lisanduda eritariif.

- Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tasub ravikindlustuseta isik oma uuringute ja ravikulud ise. Vältimatu abi ravikulud kaetakse riigieelarvest.

Pärnu linn katab haigekassas kindlustamata, sotsiaalselt abivajavate elanike haigusuuringute ja ravi kulud linna eelarvest. Linna eelarvest tasutakse ägedate ja muude haigestumiste uuringuteks ning raviks vajaminevad kulud. garantiikirja alusel. Garantiikirja väljastab linnavalitsuse sotsiaaloskond.

Vältimatu abi korral võib ravikindlustuseta patsient otse pöörduda raviasutuse poole abi saamiseks ja need tema vältimatu abi osutamise kulud tasutakse raviasutusele Sotsiaalministeeriumi poolt. Selleks linna garantiikirja ei ole tarvis.

Koos piirkonna sotsiaaltöötajaga selgitatakse välja isiku sotsiaalne olukord, vajadus linna poolt ravikulude tasumiseks ning sotsiaalosakond väljastab garantiikirja. Garantiikiri kehtib ühe haigusjuhu korral.

Hambaravi eest linnaeelarvest ei tasuta. Haiglaravi eest tasumise garanteerimine (väljaarvatud vältimatu abi) kooskõlastatakse raviarstiga eraldi, sõltuvalt haigusest ja eeldatava ravi pikkusest.

Inimene peab olema Pärnu linna elanik. Kui inimene tegelikult ei ela oma registrijärgses elukohas, vaid elab alaliselt Pärnus, siis peab ta esmalt registreerima oma elukoha Pärnus ja alles seejärel on võimalik selle inimese eest linnaeelarvest ravikulusid tasuda. Vaata: Elukoha registreerimine.

EBAVÕRDSUS TERVISES (Health inequalities)
Üldmõiste, mida kasutatakse erinevuste, hälvete ja ebaühtluse määramisel üksikisikute ja gruppide tervisesaavutustes. 

EBAÕIGLUS TERVISES (Health inequity)   
Mõistega tähistatakse sellist ebavõrdsust tervises, mida peetakse ülekohtuseks või mis tuleneb mõnest õiglusetuse vormist. 

ELUKVALITEET (Quality of life)
Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. 

ELUVIIS (TERVIST SOODUSTAV ELUVIIS) (Lifestyle - lifestyles conducive to health)
Kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga.

ESMATASANDI TERVISHOID (Primary health care)
Olulise tähtsusega tervishoiu valdkond, mis tehakse kättesaadavaks selles ulatuses, mida riik ja ühiskond võivad endale lubada ja meetoditega, mis on praktiliselt ja teaduslikult põhjendatud ning sotsiaalselt aktsepteeritavad. Olemuselt esmatasandi arstiabist ulatuslikum.

KESKKONNATERVIS (Environmental health)
On valdkond, k. a. elukvaliteet, mida mõjutavad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid; puudutab ka praeguse ja tulevaste põlvkondade tervisele potentsiaalselt ebasoodsalt mõjuda võivate keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ja praktikat.

KESKMINE EELDATAV ELUIGA (Life expectancy)
Mingis vanuses keskmiselt elada jäävate aastate arv elutabeli järgi, kui suremus ei muutuks. (0 aasta vanuses ? eeldatav eluiga sünnimomendil ? life expectancy at birth).

KONTSEPTSIOON (Conception)
Käsitus ehk vaadete süsteem.

RAHVASTIKU TERVIS (Population health) On osa rahvastiku kvaliteedi näitajatest, koondmõiste, mis hõlmab kogu rahvastiku tervislikku seisundit statistiliste ja demograafiliste näitajate järgi. 

RAHVATERVIS (Public health)
Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervise interventsioonivormide kaudu. 

RIIKLIK TERVISEPOLIITIKA (Healthy public policy)
Tähendab  sotsiaalselt ja füüsiliselt tervist toetava keskkonna loomist, et võimaldada inimestel elada tervislikku elu ning teha tervislikud valikud neile võimalikuks või lihtsamaks. Poliitikat peab läbima arusaamine vastutusest tervise eest.  

RISKIFAKTOR (Risk factor)
Sotsiaalne, majanduslik või bioloogiline staatus, käitumised või keskkonnad, mis on seoses  või põhjustavad spetsiifilistele haigustele kasvavat vastuvõtlikkust, põdurust või vigastusi.

RISKIKÄITUMINE (Risk behaviuor)
Eriline käitumisvorm, millega võib kaasneda kasvav vastuvõtlikkus teatud haigustele või põdurusele.

SIDUSRÜHMAD (Stakeholders) 
Inimesed või organisatsioonid, keda programmi/projekti protsess või lõpptulemus otseselt või kaudselt mõjutab.

SOTSIAALNE KAPITAL (Social capital)
Ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astme näitaja, mis on tihedalt seotud elanikkonna või sellesse kuuluva inimrühma tervisega. Seda luuakse inimestevahelises suhtluses, sotsiaalsete võrgustike loomise, normide, vastastikuse usalduse ja toetusega. 

SOTSIAALNE TÕRJUTUS (Social exclusion)
Mõiste kuulub tervise sotsiaalsete determinantide hulka ja on seotud süstemaatilise diskriminatsiooni ja tõrjutuse erinevate vormidega.

SOTSIAALSED VÕRGUSTIKUD (Social networks)
Sotsiaalsed suhted ja sidemed üksikisikute vahel, mis võivad pakkuda juurdepääsu tervise sotsiaalsele toetusele või mobiliseerida seda.

SOTSIAALNE VASTUTUS TERVISE EEST (Social responsibility for health)
Kajastub otsusetegijate tegevuses nii avalikus kui ka erasektoris, püüdlemaks poliitika ja praktika poole, mis edendab ja kaitseb tervist.

STRATEEGIA (Strategy)
Kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava.

SÄÄSTEV ARENG (Sustainable development)
Säästvat ehk jätkusuutlikku arengut on defineeritud kui arengut, mis rahuldab oleviku vajadusi, säilitades  tulevastele põlvkondadele võimaluse rahuldada ka nende ette kerkivaid nõudmisi.       

TERVENA ELATUD ELUIGA (Healthy life years / healthy life expectancy) - mingis vanuses keskmiselt tervena (hea või täie tervise juures) elada jäävate aastate arv tervise enesehinnangu ja elutabeli järgi. Samasse gruppi kuulub ka n.ö puuete või piirangutevaba eluiga (disability free life expectancy) e. puuete või piiranguteta elada jäävate aastate arv.

TERVIS (Health)
WHO defineerib tervist kui täielikku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisundit ning mitte ainult kui haiguste ja puuete puudumist; tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend; positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

TERVISE ARENDUS   (Health development) 
Üksikisikute ja elanikkonna gruppide terviseseisundi jätkuva ja progressiivse parandamise protsess (Jakarta Deklaratsioon kirjeldab tervisedendust kui tervise arenduse olulist elementi).

TERVISEDENDUS (Health promotion)
WHO defineerib tervisedendust kui protsessi, mis võimaldab inimestel muuta tervist määravaid tegureid juhitavaks ning selle kaudu tugevdada tervist (Termini sisu määratleti esimesel rahvusvahelisel tervisedenduse konverentsil 1986. a. dokumendis, mis on tuntud Ottawa Harta nime all.); tervisedenduse tõlgendamisel tuleb eristada tervisedendust kui oodatavat tulemust (lähi- ja kaugeesmärgid) ja kui strateegiat (protsessid ja tegevused). 

TERVISE DETERMINANDID (Determinants of health)
Rida isiklikke, sotsiaalseid, majandus- ja keskkonnategureid, mis määravad üksikisikute või elanikkonna terviseseisundi.

TERVISEKAITSE (Health protection)
Haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad; tervisekaitse käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja bioloogilise keskkonna tagamisele. 

TERVISEKASVATUS (Health education)
Sisaldab teadlikult loodud võimalusi õppimiseks, kaasates mõningaid kommunikatsiooni vorme terviseharituse parandamiseks, mis sisaldavad teadmiste täiendamist ning üksikisiku ja ühiskonna tervisele kaasa aitavate eluks vajalike oskuste arendamist.

TERVISKÄITUMINE (Health behaviour)
Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks; olenemata sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte.

TERVISEMÕJU ANALÜÜS (Health impact assessment)
Meetodite ja/või protseduuride kombinatsioon, mis võimaldavad hinnata poliitilise otsuse, programmi või projekti mõju rahvastiku tervisele.

TERVISEPOLIITIKA (Health policy)
Institutsioonisisene (eriti valitsuse) selgesõnaline otsus või protseduur, mis määratleb tegevuse prioriteedid ja parameetrid vastusena tervisevajadustele, kättesaadavatele ressurssidele ja poliitilistele survetele.

TERVISESEISUND (Health status)
Indiviidi või elanikkonna tervise kirjeldus ja/või mõõtmine mingil kindlal ajahetkel, vastandudes samastavatele standarditele, viidates tavaliselt tervise indikaatoritele.

TERVISESEKTOR (Health sector)
Hõlmab organiseeritud avalikke ja eraterviseteenistusi (s. h. tervisedendus, haiguste ennetamine, diagnostika, ravi- ja hooldusteenused), tervishoiu osakondade ja ministeeriumide poliitikat ja tegevust, mitteriiklikke tervisega seotud organisatsioone ja ühiskondlikke gruppe ning kutsealaseid assotsiatsioone.

TERVISE TULEMUSED (Health outcomes)
Üksikisiku, inimgrupi või rahvastiku terviseseisundis toimuv muutus, mida võib omistada planeeritud sekkumisele või sekkumiste seeriale, vaatamata sellele, kas taoline sekkumine oli  planeeritud tervise seisundit muutva tegevusena.

TERVISE ÕIGLUSPÄRASUS (Equity in health) 
Õigluspärasus tähendab erapooletust; tervises tähendab heaolu võimaluste jaotamist vastavalt inimeste vajadustele.

TERVIS KÕIGILE (Health for All)
Inimkonna teadmised tervisest, mis võimaldavad neil elada sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu.

TERVIST TOETAVAD KESKKONNAD (Supportive enviroments for health)
Keskkonnad, mis pakuvad inimestele kaitset tervist ohustavate asjaolude eest ning võimaldavad inimestel suurendada oma võimeid ja arendada eneseusaldust tervises; hõlmab inimeste elukeskkonda, nende kodu, kus nad töötavad ja mängivad ning ka inimeste ligipääsu tervise ressurssidele ja nende võimestamisele.

VAESUS (Poverty)
Sotsiaalne probleem, mis väljendub teatud inimrühmade materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetuses ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ning sotsiaalmajanduslikust osalusest; jaotub: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, süvavaesus ja toimetulekut ohustav vaesus.

VÕIMESTAMA, VÕIMESTUMA (Empowerment for health)
Inimese sisemine kontrollitaju oma elu üle, milles on teadmised ja usk oma kompetentsusse ja toimimise tõhususse; selle puudumine avaldub inimese märgatavas jõuetuses midagi korda saata, ta on tõrjutud ja tal avaldub õpitud abituse sündroom.

VÕRGUSTIK (Network)
Üksikisikute, organisatsioonide ja asutuste pühendumisel ning usaldusel põhinev grupp, mis on organiseerunud mittehierarhilisel alusel tegelemaks üldiste probleemide või muredega, mida seiratakse aktiivselt ja süstemaatiliselt.

VALDKONNA ARENGUKAVA (Field development plan)
Kajastab ühe või mitme valdkonna eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid, mille elluviimist korraldab kas üks või mitu ministeeriumi koostöös.

Väljapanekud
Lisaks allolevatele materjalidele saab väljapaneku jooksul tutvuda projekteerimistingimuste eelnõudega tööpäeviti 8–16 ka linnavalitsuses või osavallakeskustes:
• Pärnu linna territoorium - Pärnu linnavalitsuses (Suur-Sepa 16, I korruse ruumis 104) 
• Audru osavalla territoorium - Audru osavallakeskuses (Pärna allee 7) 
• Paikuse osavalla territoorium - Paikuse osavallakeskuses (Pärnade pst 11)
• Tõsatamaa osavall territoorium - Tõstamaa osavallakeskuses (Sadama tee 2)

Ettepanekute ja vastuväidete esitamine
Väljapaneku jooksul võib esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid projekteerimistingimuste kohta kohapeal või saata Pärnu linnavalitsusele aadressil:
- linnavalitsus[at]parnu.ee või
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

Väljapanekud, arvamuste avaldamiseks esitamised, arutelud

Väljapanekud ja arutelud
• Detailplaneeringute ja detailplaneeringute eskiislahenduste avalikud väljapanekud toimuvad lisaks veebilehele tööpäeviti kl 8–16 Pärnu linnavalitsuse I korruse ruumis 104.
• Osavaldade planeeringutega on võimalik tutvuda ka osavallakeskustes.
• Avalikud arutelud toimuvad üldjuhul Pärnu linnavalitsuse I korruse ruumis 103 (osavaldade planeeringute arutelud osavallakeskustes)

Arvamuste ja ettepanekute esitamine
Planeeringute koostamise ja väljapanekute jooksul on igal isikul õigus avaldada planeeringu kohta arvamust kohapeal või saata see Pärnu linnavalitsusele:
- Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn
- linnavalitsus[at]parnu.ee

Pärnu Suve ametlik avapidu Pärnu Jahtklubis!
21. juunil 2016 

15:00 Avamine – päevajuhid Marko Matvei ja Priit Öövel
17:00-17.50 Lasteetendus "Piip ja Tuut kontserdil"

18:00 Pärnu suvetiitli üleandmine - jahtide eskaader jõel. Tallinna, Türi ja Pärnu linna esindajad

18:30-19:10 Kukerpillid
19:10-19:25 Anna Raudkatsi Tantsuseltsi mereteemaline tantsuprogramm
19:30-20:10 Liisi Koikson, Marek Talts (kitarr), Marti Tärn (kontrabass)
20:15-20:30 Päevajuhtide programm
20:30-21:10 Kukerpillid ja Kaire Vilgats
21:10-21:40 Päevajuhtide programm
21:40-22:10 Kukerpillid
22:10-00:00 Dj muusika. Ilutulestikuga tervitus - Tere Pärnu suvi!

Kõik kontserdid toimuvad veelaval. Kohapeal toimetab ka Pop-up merekool "Meresõber"

Tasuta!
Vaata lisaks Facebookis

• Müügikoha hooajalise laienduse ja ajutise müügikoha paigaldamise kord
• Üldised kujundusprintsiibid müügikoha hooajalisele laiendusele ja hooajalisele müügikohale
• Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord
• Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis

NB! Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ning selle kaitsevööndis müügikoha hooajalise laienduste kavandamisel tuleb muuhulgas arvestada Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorras kehtestatud nõudeid:
• uued linnakujunduse elemendid (linnamööbel, päikesevarjud, müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamikandjad, liikluskorraldusvahendid, tänavapostid jms) kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust
• hooajaline tänavakohvik, kauplemiskoht jms rajatakse tänavapinnale, ilma eraldi kõrgema terrassitasapinna ja täispiirdeta, välja arvatud juhul, kui aluspind seda ei võimalda

Müügikoha hooajalise laienduse ja ajutise müügikoha paigaldamine linnamaale

• Müügikoha hooajaliseks laiendamiseks ja hooajalise müügikoha paigaldamiseks linna maale tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele taotlus koos vajalike lisadega.
• Müügikoha laiendamise või paigaldamise taotlus .doc; e-vorm

Taotluse lisad:
1) asendiplaan (M 1: 200 – 500), kus on näidatud hooajalise laienduse maa-ala asukoht ja mõõdud
2) aluspõranda rajamisel vaated (pealt ja eest) kõrgusmõõtude, värvitoonide, materjalide ja muude oluliste detailide ära näitamisega
3) värvifoto (digitaalne) hoonest, mille ette või millega vahetult külgnevalt hooajaline laiendus paigaldatakse
4) kaubandusliku inventari olemasolul selle värvifoto(digitaalne)
5) maa omaniku kooskõlastus, kui maa omanikuks ei ole Pärnu linn
6) vajadusel tehnovõrkude omanike nõusolekud, kui igapäevaselt mitteteisaldatav hooajaline laiendus paigaldatakse tehnovõrkude kaitsevööndisse.

Blanketil (.doc) täidetud taotlus ja lisadokumendid palume saata Pärnu linnavalitsusele e-posti aadressil linnavalitsus[at]parnu.ee või postiaadressile Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn

Hooajalise ehitise ja ajutise müügikoha paigaldamine erakinnistule

Allolev juhend on mõeldud hooajaliste ehitiste kohta, mida kasutatakse avalikkusele suunatud teenuste pakkumiseks erakinnistutel ja mille kasutamise aeg on kuni kuus kuud.

Hooajalist ehitist, mille kasutusotstarve erineb katastriüksuse sihtotstarbest, võib lubada:
• kui selle ehitamine ei ole vastuolus avalike huvidega ja väärtustega ning on linnaelu seisukohast oluline
• kui selle ehitamisega ei kaasne olulist muudatust linnaruumis

Kooskõlastamine
• hooajalise ehitise kujundus ja asukoht tuleb kooskõlastada planeerimisosakonna arhitektidega, Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal asuva ehitise puhul Muinsuskaitseametiga
• kooskõlastamiseks vajalikud joonised tuleb esitada vähemalt kaks kuud enne hooajalise ehitise kasutamist

Kooskõlastamiseks tuleb esitada:
1) asendiplaan (M 1: 200–500), kus on näidatud ehitise asukoht ja mõõdud
2) värvifoto koos hoonega, mille ette või millega vahetult külgnevalt ehitis paigaldatakse
3) terrassi või aluspõranda rajamisel vaated (pealt ja eest) kõrgusmõõtude, värvitoonide, materjalide ja muude oluliste detailide ära näitamisega
4) inventari, sh varjude kasutamisel nende lahendused ja paiknemine (värvifoto)
5) maaomaniku kooskõlastus, kui maa omanikuks ei ole Pärnu linn
6) vajadusel tehnovõrkude omanike nõusolekud, kui igapäevaselt mitteteisaldatav hooajaline laiendus paigaldatakse tehnovõrkude kaitsevööndisse
7) ajutise ehitise kasutamise aeg.

Kujunduspõhimõtted:
• ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et see ei tekita ohtu inimeste elule, tervisele, varale ega keskkonnale
• ehitis peab oma välisilmelt sobima linnaruumi, kavandatavasse asukohta ja olema esteetiliselt vaadeldav
• ehitis peab olema kvaliteetse ja turvalise konstruktsiooniga, kasutades keskkonda sobivaid materjale
• kujunduses on soovitatav kasutada Pärnu linna sümboolikat

• ehitise juurde rajatava aluspõranda/terrassi kõrgus võib olla kuni 20 cm katendi pinnast (võimalusel terrasse mitte kavandada)
• aluspõranda küljed peavad olema kogu ulatuses kaetud, aluspõranda kandekonstruktsioon peab olema varjatud
• terrassi võib piirata või kujundada konteinerhaljastusega või muu ümbruskonda sobiva vaadeldava lahendusega
• piirde kõrgus võib olla kuni 80 cm katendi pinnast (vältimaks oluliste vaadete sulgemist linnaruumis)

• päevavarjud/markiisid peavad asukohta sobima (nt võib kasutada heledaid tekstiilist varje)
• varjude kujundus (värvilahendus, suurus, konstruktsioon jne) ning asukoht tuleb kooskõlastada koos ehitisega
• prügiurnid peavad olema korrektse välimusega, tagada tuleb nende korrashoid ning regulaarne tühjendamine

Lubatud ei ole:
• kasutada plastamassist ning asukohta mitte sobivat välimööblit
• kasutada kujunduses kunsttaimi
• ladustada tühja taarat, kaubakaste jms
• paigaldada ehitisest väljapoole külmikuid, müügilette jms.

Hooajalise ehitise kasutamise lõppemisel tuleb kogu ehtis k.a terrassid, piirded, varjud jms likvideerida.

- Välireklaami paigaldamise eeskiri 
- Reklaamimaks 
- Linnavara kasutustingimused reklaamikandja paigaldamisel ning tasumäärad (tingimused on korralduse lisana)

- Reklaamikandja paigaldamise ja reklaamiloa taotlus
- Reklaamimaksu deklaratsioon .XLS ; .DOTX

• Välireklaami paigaldamine on lubatud planeerimisosakonna väljastatud reklaamiloa alusel.
• Reklaamiluba väljastatakse reklaami avalikustajale planeerimisosakonna otsusega 5 tööpäeva jooksul nõuetekohaste dokumentide laekumisest arvates.
• Reklaamiluba väljastatakse tähtajaga kuni 3 (kolm) aastat. Reklaamiloa tähtaja möödumisel tuleb taotleda uut reklaamiluba juhul, kui välireklaami ei likvideerita.

Reklaamiloa taotlemiseks esitada:
 1) vormikohane taotlus;
 2) välireklaami ja reklaamikandja kavand koos mõõtude ja värvilahendusega;
 3) asendiskeem, millel näidatakse ära välireklaami paigaldamise asukoht;
 4) hoonele paigaldatava välireklaami puhul hoone välisseinte joonis või fotomontaaž koos välireklaami paigalduskoha äranäitamisega;
 5) omaniku/valdaja kirjalik nõusolek, kui välireklaam paigaldatakse ehitisele, maatükile või ühissõidukile;
 6) struktuuriüksuse lubav otsus või nõusoleku, kui välireklaam paigaldatakse linnarajatisele ja linnakinnistule;
 7) transpordiameti väljastatud liiklusvälise teabevahendi paigaldamise luba, kui välireklaam paigaldatakse teemaale riigimaanteel või teekaitsevööndi alal;
 8) taristu- ja ehitusteenistuse väljastatud liiklusvälise teabevahendi paigaldamise luba, kui välireklaam paigaldatakse teemaale kohalikul teel või teekaitsevööndi alal;
 9) tehnovõrgu või –rajatise omaniku/valdaja kirjalik nõusolek või luba, kui välireklaam paigaldatakse tehnovõrgu või -rajatise kaitsetsooni või ühendatakse tänavavalgustuse võrguga;
 10) Muinsuskaitseameti kirjalik nõusolek, kui välireklaam paigaldatakse muinsuskaitsealale või muinsuskaitseala kaitsevööndisse, kinnismälestisele või selle kaitsevööndisse, välireklaami paigaldamiseks teostatakse kaevetöid arheoloogiamälestisega alal või ajaloolise linnakindlustuse vööndis;
 11) kasutusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustikuga.

Reklaami avalikustaja on kohustatud:
 1) tagama enne välireklaami avalikustamist reklaamiloa olemasolu;
 2) paigaldama välireklaami vastavalt reklaamiloale;
 3) paigaldama välireklaami kooskõlas nõuetega välireklaami paigaldamiseks;
 4) paigaldama välireklaami kooskõlas ehitusseadustikuga;
 5) tagama välireklaami korrektse väljanägemise kogu reklaamiloa kehtivuse ajal;
 6) esitama planeerimisosakonnale teatise välireklaami avalikustamise ennetähtaegsest lõpetamisest vähemalt 5 tööpäeva ette;
 7) likvideerima välireklaami 3 päeva jooksul pärast reklaamiloa tähtaja möödumist juhul, kui reklaami avalikustaja ei ole taotlenud uut reklaamiluba;
 8) täitma linnavalitsuse poolt volitatud ametiisikute ettekirjutusi ja nõudeid;
 9) esitama vormikohase maksudeklaratsiooni viie tööpäeva jooksul reklaamiloa väljastamisest arvates

NB! Reklaami paigaldamisega kaasneb reklaamimaks.