Pressiteated, uudised

19.12.2019

Pärnu linnavolikogu lõpetas linna järgmise aasta eelarve esimese lugemise, eelarvekava keskendub pärnakate elukvaliteedi parandamisele ja linnalt palka saavate inimeste töötasu tõstmisele.

„Eelarve eesmärgiks on elukeskkonna edendamine ja elatustaseme tõus läbi panustamise igapäevateenuste toimekindlusesse ja -kvaliteeti ning majanduskasvule suunatud arendustegevuste teostamisele,“ ütles abilinnapea Meelis Kukk.

Linna hallatavate asutuste tööjõukulude kasvuks on eelarve projektis kavandatud 6,13 protsenti. „Kõige enam tõuseb palk lasteaiaõpetajate abidel, huvikoolide õpetajatel, raamatukoguhoidjatel, hoolekandetöötajatel ja teistel, kelle töötasu on seotud Pärnu linna palgatöötaja keskmise brutotuluga,“ selgitas Kukk.

Abilinnapea poolt loetletud ametigruppide töötasu alammäär on seotud eelarveaastale eelneva üle-eelmise aasta Pärnu linna palgatöötaja keskmise brutotuluga. 2018. aastal oli see 1090 eurot kuus. Kõrgharidusega raamatukoguhoidjate palga alammäär tõuseb 1068, sotsiaaltöötajate ja tegevusjuhendajate alammäär 872, kutsestandardi nõuetele vastava hooldustöötaja alammäär 763 ja lasteaiaõpetajate abide alammäär 709 euroni.

Teiseks palku mõjutavaks teguriks on üleriigiline üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäär, mis tõuseb järgmisel aastal 1250 eurolt 1315 euroni kuus. Õpetaja alammääraga on seotud lasteaiaõpetajate, logopeedide, eripedagoogide, koolipsühholoogide ja -sotsiaalpedagoogide, huvikooliõpetajate ja treenerite töötasu alammäär. Magistrikraadiga lasteaiaõpetajate ja kõrgharidusega tugispetsialistide alammäär on võrdne üldhariduskoolide õpetajatega, huvikooliõpetajate alammäär sõltub nädalakoormusest, haridusest ja üle-eelmise aasta Pärnu linna palgatöötaja keskmine brutotulust.

Kolmandaks mõjutab palku üleriigiline töötasu alammäär, millest sõltuvad linna hallatavate asutuste liht- ja abitööliste palgad. Tänavu on riiklik palga alammäär 540, järgmisel aastal 584 eurot kuus.

Investeeringuid on järgmisel aastal kavas teha 23 miljoni euro ulatuses. „Suurimad investeeringud lähevad linna tänavate- ja teedevõrku ning sotsiaal- ja haridusvaldkonda. Näiteks jätkub tänavavalgustuse uuendamine nii Pärnus kui osavaldades, valmis saab uus lasteaed-ujula, kavas on ehitada Tammiste hooldekodule kaks uut maja, alustada jalgpallikeskuse rajamisega Loode-Pärnu tööstuskülla jpm,“ rääkis linnapea Romek Kosenkranius.

Kosenkraniuse sõnul on linn valmis investeeringute tegemiseks laenu võtma. „Lõppeval aastal lükkusid mitmed investeeringud seetõttu edasi, et ehitushinnad on oluliselt tõusnud. 2020. aasta eelarveprojekti on planeeritud laenuressurss, et selliseid olukordi enam ei korduks. Samas jääb planeeritav laenukoormus 37% piirimaile, mis jääb tunduvalt alla 60% ehk omavalitusele lubatud piiri,“ selgitas linnapea.

Pärnu linna põhitegevuse tuludeks on järgmisel aastal planeeritud 80, põhitegevuse kuludeks 72,2 miljonit eurot. Põhitegevuse tulemiks on 7,8 miljonit eurot, mis moodustab 9,77 protsenti põhitegevuse tuludest.

Eelarve teine lugemine on 6. veebruaril toimuval volikogu istungil.



Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee