Jäta menüü vahele
Facebook Logo

• Linnavalitsus, osavallakeskused ja hoolekandekontorid on taas külastusteks avatud
 
Ametiruumidesse kohale tulles peab järgima terviseameti nõudeid ehk kanda tuleb maski. Kui asutusse tulijal ei ole maski kaasas, saab ta selle kohapealt. Loe lähemalt...

COVID-19 piirangud, vaktsineerimine 
 Vaktsineeri end koroona vastu! Vaata vaktsineeri.ee või helista 1247
• COVID piirangud ja nõuded


Pressiteated, uudised

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
5.03.2021

Uuring: Inimeste ohutunnetus suurenes veebruari lõpus järsult ning sellega ka soov vaktsineerida

Veebruari lõpus kasvas järsult inimeste hulk, kes soovivad koroonavastaste meetmete karmistamist ning suurenes arusaam olukorra kriitilisusest. Samal ajal kasvas COVID-19 vastu vaktsineeritute ja vaktsineerimist soovivate inimeste osakaal, selgub Riigikantselei tellimusel veebruari lõpus Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.

„Kolmveerand Eesti elanikest hindab praegust olukorda kriitiliseks ning leiab, et vale käitumine võib tähendada viiruse leviku kasvu. See on väga suur muutus võrreldes veebruari algusega, mil sellel seisukohal oli vaid pool uuringus osalenutest,” ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. „Kui kahe nädala eest arvas kolmandik Eesti inimestest, et terav kriis on möödas, kuid peab endiselt säilitama valvsuse, siis eelmisel nädalal oli sellel seisukohal vaid kaheksa protsenti.”

Enim tunnetavad olukorra kriitilisust just vanemad inimesed, üle 75-aastastest peab olukorda kriitiliseks 97%. Ohutunnetus on madalaim 15-49-aastaste hulgas, kellest pidas olukorda kriitiliseks ligikaudu 65% inimestest. Kuigi ohutunnetus kasvas märgatavalt mõlemas rahvusrühmas - eestlastel 21% ja teisest rahvusest elanikel 24% võrra, on eestlaste seas ohutunnetus jätkuvalt märksa kõrgem võrreldes muust rahvusest inimestega. 82% eestlastest ja 58% muust rahvusest inimestest pidas olukorda eelmisel nädalal kriitiliseks. Eestlastest arvab vaid 7%, et olukorrale on üle reageeritud, muust rahvusest vastajate seas oli sellel arvamusel 19%.

„Järsult on muutunud inimeste suhtumine koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutesse. Enneolematult suur on nende inimeste osakaal, kes soovivad meetmete karmistamist,“ ütles Karin Reivart. Veebruari alguses arvas vaid 10% inimestest, et kehtivaid meetmeid peaks kindlasti karmistama. Kuu lõpuks oli nende inimeste osakaal pea kolmekordistunud 28%-ni, sellele lisandub 34% vastanutest, kes pigem toetavad meetmete karmistamist. „See on kõrgeim meetmete karmistamise ootuse näitaja alates koroonaviiruse kriisi algusest. Kokku soovib viirusevastaste meetmete karmistamist enam kui 60% vastanutest, meetmete leevendamist toetab vaid 13% vastanutest,“ lisas Karin Reivart.
Praeguseid meetmeid pidas veebruari lõpus piisavaks vaid 20% inimestest, mida on üle kahe korra vähem kui kuu alguses. Samal ajal kahekordistus nende inimeste arv, kes soovisid meetmete karmistamist (37% → 62%). Märkimisväärselt kasvas toetus meelelahutusasutusi, üritusi ja ka reisimist puudutavatele piirangutele, mida soovitab kindlasti jätkata üle poole Eesti elanikest, kokku ligi 90% elanikest peab neid piiranguid vajalikeks.
Ohutunnetuse kasvades on suurenenud ka inimeste soov end COVID-19 vastu vaktsineerida. Kokku ligi 70 protsenti vastanutest on enda sõnul kas juba vaktsineeritud (8%) või valmis end vaktsineerima (61%). Veebruari alguses oli nende inimeste osakaal 65%. Tõus on suurem muukeelse elanikkonna seas – veebruari alguses oli neist valmis vaktsineerima 47% protsenti ja vaktsineeritud 3%, veebruari lõpus on valmis vaktsineerima 50% ja juba vaktsineeritud 5%. Sealhulgas on suurenenud inimeste osakaal, kes kindlasti end vaktsineeriksid – jaanuari alguses soovis end kindlasti vaktsineerida 32% vastanutest, veebruari lõpuks 37% vastajatest. Kindlasti ei soovi ennast vaktsineerida 13%.

„Vaikselt aga kindlalt kasvav huvi vaktsineerimise vastu on ootuspärane areng," kommenteeris COVID-19 teadusnõukoja liige psühholoog Andero Uusberg. „Mida rohkem inimesi on Eestis vaktsineeritud, seda rohkem on ka nende lähikondseid, kes näevad juba oma silmaga, millised on või ei ole vaktsineerimise kõrvaltoimed ja millise kergendustunde vaktsineerimine inimesele annab."

Samal ajal ei ole inimeste hirm koroonaviirusega nakatuda võrreldes varasemate uuringutega märkimisväärselt muutunud ja püsib 70% tasemel. Kartus enese teadmata kusagilt koroonaviirust saada on suurem vanemate inimeste seas ning väiksem noorematel vanusegruppidel.

90% inimestest hindab, et on koroonaviiruse leviku tõkestamise meetmetega üldjoontes või hästi kursis. Veebruari algusega võrreldes on 56%-ni kasvanud nende osakaal, kes teadlikult ja regulaarselt otsivad koroonaviiruse-alast informatsiooni, kuna peavad seda teemat oluliseks (+5%). Kõige paremini peavad ennast kursis olevaks vanemad inimesed. Üle 75-aastaste seas on meetmetega hästi kursis 65%. Samas 15-34-aastaste seas on enda hinnangul meetmetega hästi kursis vaid iga kolmas, üldjoones on neist meetmetega kursis 51-58%.

Kõiki või enamikku koroonaviiruse leviku tõkestamiseks antud ametlikest suunistest järgib enda sõnul 90% inimestest. See näitaja on püsinud muutumatuna detsembri keskpaigast. Kui vanematest inimestest järgivad neid suuniseid igal võimalikul juhul 85%, siis nooremate seas on see 60-70% vahel. Näiteks 15-24-aastastest järgib enamust juhistest 29 protsenti.

Koroonaviiruse-alase informatsiooni peamisteks allikateks on Eesti meediakanalid, seejuures on rahvusrühmade vahel väike erinevus. Kui eestlaste seas on kõige populaarsemad ETV uudised ja saated, mida nimetab olulise infoallikana 57% eestlastest ja teisel kohal on Eesti meediaportaalid (Delfi, Postimees jne), mida mainib 49%, siis teisest rahvusest elanike seas on populaarseimad Eesti meediaportaalid nagu Delfi ja Postimees eesti ja vene keeles (57%). Populaarsusest teisel kohal on ETV ja ETV+ uudised ja saated kokku (olulised vastavalt 21% ja 19% jaoks) ja kolmandal kohal on sotsiaalmeedia (29%). PBK ja muud Venemaa telekanalid on olulised vaid 11% eestivenelaste jaoks ja nende olulisus on kriisi kestel alates kevadest langenud kaks korda.

Küsitluse tellis Riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 24. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 26.-28. veebruarini.




02.03.2021

Pärnu linnas kehtivad üleriigilised Covid-19 haiguse leviku tõkestamiseks seatud piirangud, omavalitsused täiendavaid piiranguid kehtestada ei saa.

NB! Allpoololev kokkuvõte on koostatud 3. märtsi hommiku seisuga.
NB! Kehtivatest piirangutest ja muudatustest saab täpse ülevaate veebilehel www.kriis.ee.

Jälgi ka:
» Piirangud igapäevaelus, sh kaubanduskeskused, ühistransport, meelelahutus, kirikud, perekondlikud sündmused
» Kehtivad piirangud hariduses, noorsootöös, huvitegevuses ja spordis
» Korduma kippuvad küsimused
» Õigusaktid ja seletuskirjad 


Koolid ja lasteaiad
» Vabariigi Valitsuse 26. veebruari korralduse kohaselt ei tohi enamik üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide õppijaid 1.-28. märtsini viibida õppehoonetes. Erand tehakse üksnes 1.-4. klassi õpilastele ja siis, kui õppija vajab hariduslikke tugiteenuseid või õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või ta sooritab praktilist õpet, eksameid või teste või osaleb olümpiaadidel.
» Piirangud ei kehti koolidele, kus enamik õpilasi on tõhustatud või eritoel, samuti puudega inimeste tegevustele. Samuti ei kohaldata piiranguid haridusasutustes, kus on eraldi klassid hariduslike erivajadustega õpilastele või õpilasele, kes vajab tugiteenuseid.
» Alates 15. märtsist lubatakse õpilastel, kes teevad 2020/2021 õppeaastal põhikooli lõpueksameid ja riigieksameid, kontaktõppele kahel päeval nädalas. Koolid peavad rakendama viiruse leviku ennetamiseks vajalikke meetmeid vastavalt haridus- ja teadusministeeriumi juhistele.
» Õpperuumides tuleb tagada inimeste hajutamine, kasutades näiteks vanemate klasside õpilastest vabanenud klassiruume. Väljaspool õpperuumi tuleb järgida 2+2 reeglit, mille kohaselt võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. 12aastased ja vanemad õpilased, õpetajad ja kooli töötajad peavad kandma maski.
» Lasteaedasid valitsuse 26. veebruari korraldus ei puudutanud, sealsed piirangud on kehtestatud juba varem. Lapsevanemaid siseruumidesse ei lubata, kui vanem soovib lasteaiaga suhelda, saab ta seda teha arvuti või telefoni abil.
» Lasteaedade töö on korraldatud nii, et erinevate rühmade lapsed kokku ei puutuks. Sama kehtib lasteaia töötajate kohta. Hommikusi ja õhtusi valverühmi, kus erinevate rühmade lapsed kokku puutusid, enam ei ole, vanem viib ja toob lapse oma rühmast.
» Lasteaia või selle rühma sulgeb ajutiselt Terviseamet. Aja eest, mil last lasteaeda viia ei saa, tasu maksma ei pea. Kui aga lasteaed töötab ja vanem soovib ise lapse koju jätta, saab ta seda tasuta teha ühe kuu jooksul aastas.

Sport, noorsootöö, huviharidus, täiendkoolitus
» Siseruumides sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on kuni 28. märtsini lubatud üksnes individuaaltegevusena ja individuaaltreeninguna, sealhulgas koos juhendajaga, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti peredele. Spordialadel, mis lähevad individuaalspordi mõiste alla, näiteks tennises, on lubatud ka paarismängud. Keelatud on rühmaviisiline tegevus või treening.
» Kui seni tuli siseruumides tagada, et ruumi täitumus ei oleks rohkem kui pool, siis alates 3. märtsist väheneb lubatud täitumus veerandile. Et tagada piisav hajutatus ja ohutus, on soovitatav tagada iga harrastajapaari kohta 20 ruutmeetri suurune ala.
» Väljas sportimisele, treenimisele, noorsootööle, huvitegevusele, huviharidusele, täienduskoolitusele ja täiendõppele hakkab 3. märtsist kehtima kord, mille järgi on lubatud koos juhendajaga senise 50 asemel kuni kümneliikmelised rühmad (sealhulgas juhendaja), kes ei tohi teiste rühmadega kokku puutuda.
» Piirangud ei kehti sama lasteaiarühma lastele, kes on igapäevaselt koos samas rühmas, samuti 1.-4. klassi õpilastele, kes õpivad samas klassis. Näiteks on lubatud algklasside kohustuslik ujumisõpetus.

Avalikud koosolekud, üritused, meelelahutus
» Siseruumides ei ole 3.-28. märtsini lubatud korraldada avalikke koosolekuid ja üritusi, sealhulgas konverentse, teatrietendusi, kontserte ja kinoseansse. Piirangud ei puuduta veebiülekandena korraldatavaid üritusi, kus ei osale teisi inimesi peale esinejate ja ülekande tegemiseks vajaliku personali. Osalejad peavad kinni pidama 2+2 reeglist ja järgima desinfitseerimisnõudeid.
» 3.-28. märtsini ei ole lubatud viibida meelelahutusteenuse osutamise kohtades, näiteks kasiinos, ööklubis, keegli- või piljardisaalis või laste mängutoas, samuti muuseumides ja näituseasutustes. Raamatukogud jäävad avatuks.
» Väljas on koosolekud, üritused ja meelelahutus, samuti muuseumide ja näituste külastamine lubatud kuni kümne inimesega rühmas. Seejuures tuleb tagada, et üks rühm ei puutuks kokku teiste rühmadega. Kell 21-06 ei tohi üritusi korraldada.
» Seni olid lubatud kuni 250 osalejaga avalikud üritused. Pärnu linnavalitsus on märtsiks väljastanud kolm avaliku ürituse luba. Üks ettevõtja loobus ürituse korraldamisest, teine lõpetas ilmaolude tõttu, kolmas uurib, kas tal on võimalik uusi nõudeid täita.

Linnavalitsusse sissepääs
» Pärnu linnavalitsus ja osavallakeskused on külastajatele endiselt suletud, hoonetesse pääseb üksnes erandjuhtudel eelregistreerimisega. Kohtumisteks on eraldi alad, siseruumides tuleb kanda maski ja desinfitseerida käsi.
» Eelregistreerimisega on ka planeeringute avalikud arutelud. Linnavalitsus soovitab nendest osa võtta e-keskkondade kaudu, Suur-Sepa 16 esimese korruse saali lubatakse kuni viis inimest, kes peavad olema maskides ja hoidma vähemalt kahemeetrist vahemaad.
» Töötajatel on lubatud töötada kodukontoris, kuid nad peavad olema tööaegadel kättesaadavad. Kuna paljusid koosolekuid ja kohtumisi peetakse arvuti kaudu, ei pruugi töötaja alati telefonile vastata, kuid helistab tagasi. Kindlam on suhelda e-kirja teel.


Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


05.02.2021


Head Pärnu linna elanikud!

Kuigi Eestis ei ole seoses COVID-19 levikuga kehtestatud nii karme piiranguid kui teistes Euroopa riikides, on Eesti nakatumise kordaja jätkuvalt väga kõrge ja ohustab meid kõiki. 4. veebruaril oli Eesti nakatumise kordaja 100 000 elaniku kohta 536. Näiteks võib tuua nakatumiskordaja läinud nädalal Soomes, mis oli 72 või Norra, kus näitaja oli 105. Eestiga sama hullus seisus on Läti (595) ja Leedu (598).

Paraku on murekohaks Eestis kujunenud Pärnumaa ja Pärnu. Kui veel eelmise aasta lõpus oli Pärnumaa üks turvalisemaid piirkondi ja nakatumisnäitajate poolest nimekirjas viimaste seas, siis jaanuaris on Pärnumaa nakatumise näitajad väga kiiresti tõusnud ning maakondadest jagame, pärast Ida-Virumaad, teist-kolmandat kohta Võru maakonnaga.

28. jaanuari seisuga oli Pärnu linna nakatumise näitaja 100 000 elaniku kohta 672, Saarde vallas 710, Tori vallas 770, Häädemeeste vallas 684 ja Põhja-Pärnumaa vallas 525. Kogu maakonna suhtarv oli 654,4. Meist kõrgem oli see näitaja vaid Ida-Virumaal (778,3) ja kolmandal kohal Võrumaal (573,2).

Üks põhjusi, miks viirus maakonda räsima pääses, oli arvatavasti Põhja-Eesti sulgemine, mis tõi sealsed elanikud jõulupõhi ja aastavahetust pidama Pärnusse ja Pärnumaale. Hetkel aga peaks keskenduma sellele, kuidas viiruse levikule Pärnumaal võimalikult kiiresti piir panna.

Kuidas ennast, oma pere ja sõpru kõige paremini viiruse eest kaitsta? Esmalt peame kõik endale tunnistama, et oht nakatuda on igal pool ja mõtlema sellele, kuidas ennast nakatumise eest tõhusalt kaitsta.

Selle viiruse puhul peab tahaplaanile jääma seisukoht, et tugeva tervisega inimesele haigus külge ei hakka. Ei tasu luua ka võltsettekujutust, et osavallas elavad inimesed rohkem hajutatult ja seetõttu viirust osavallas pole. Tegelikult levib viirus väga laialdaselt ka osavaldades, sest inimesed käivad tööl, poes, kasutavad ühistransporti, lapsed käivad iga päev koolis ja trennis ning saavad nendes kohtades kokku inimestega teistest piirkondadest, kus nakatumine kõrgem.

28. jaanuaril positiivse viirusetesti andnud elanikest elas 56 Pärnu keskuslinnas ja 22 Pärnu osavaldades. Ehk ligi kolmandik positiivsete testide andjatest olid osavaldade elanikud.

Vähemalt veebruarikuu lõpuni peaks vältima avalike ürituste külastamist niipalju, kui see võimalik. Söögikohas sõpradega einestamine oleks väga tore ettevõtmine ja kuigi sõbrad kinnitavad, et nad on terved, oleks praegu mõistlik kõik koosviibimised veebruari lõpuni edasi lükata.

Viirusekandajal ei pruugi haigusjuhud esimestel päevadel esineda ja väga lihtne on pealtnäha täiesti tervelt inimeselt nakkus ikkagi saada. Samuti ei maksaks minna kontsertidele ja teatrietendustele, sest viimasel ajal väljaselgitatud juhtumid näitavad, et ka sealt on inimesed nakkuse saanud või pidanud positiivse testi saanud külastaja tõttu karantiini jääma.

Mõistlik on teha sel kuul paus sõprade küllakutsumise osas ja külastada oma kodukauplust või teenindusasutust vaid korraliku maskiga, kuna mask vähendab oluliselt nakatumise riski. Heameel on tõdeda, et enamus inimesi ikkagi kannab ühistranspordis ja kauplustes maski.

Koolivaheaeg sai jaanuari alguses läbi ja viirus on hakanud intensiivsemalt levima koolides, huvikoolides ja lasteaedades. Soovime, et koolid oleksid avatud ja seetõttu on koolid ka ise võtnud tarvitusele meetmed viiruse leviku pidurdamiseks, kuid risk nakatuda on siiski seal olemas. Riskikohad on vahetunnid, kus lapsed paratamatult näost-näkku suhtlevad ja huvitegevus, kus lapsed tulevad kokku erinevatest koolidest. Kui üks neist on viiruse kandja, võib viirus levida kõigi huviringis viibinud laste kaudu nende koolidesse.

Sama on täiskasvanute ja laste treeningutega. Kuigi trennis käies on lubatud kuni kümneliikmelised rühmad ja palju tehakse treeninguid õues, vahetatakse riideid riietusruumis ikka treeningukaaslastega koos ja kui üks neist on viiruse kandja, võib viirus riietusruumist kaasa minna.

Need ei ole vaid teoreetilised näited viiruse leviku teekonna kohta, vaid terviseameti ametnikud on tuvastanud sellised viiruse leviku teekonnad haigusjuhtude kaardistamistega. Seetõttu peaks iga lapsevanem oma pere turvalisuse huvides tõsiselt kaaluma, kas lapse huvitegevuses ja treeningutes oleks mõistlik veebruaris teha väikene paus.

Kolmas suurem viiruse leviku ala on töökohad. Arusaadav, et inimesed käivad tööl ja pere sissetulek tuleb enamusel töökohast. Paljud ettevõtted on võtnud kasutusele ennetavad meetmed viiruse leviku takistamiseks, kuid suurim probleem on töötajad, kes haigustunnustega tulevad siiski tööle ja seeläbi nakatuvad teised isikud kollektiivis.

Terviseameti andmed näitavad, et viirusesse nakatunul võib olla kerge kurguvalu, väike nohu või muud tavalised külmetusnähtused ja nakatunud isik võib seetõttu oma tervislikku olukorda hinnata heaks. Et vältida kogu kollektiivi nakatumist tööl, peaks iga väiksemagi sümptomi puhul esialgu koju jääma ja ennast testima. Positiivse testi saanud või nakatunuga lähikontaktis olnud inimene peab aga kindlasti koju jääma.

Kogu riigis on alanud vaktsineerimine ja mida aeg edasi, seda rohkem tekkib COVID-19 suhtes immuunseid inimesi. Palun kõigil käituda mõistlikult ja tunnistada endale jätkuvalt viiruse ohtu, mis varitseb meid paraku kõikjal tööl, koolis ja avalikes asutustes.

Andes endale aru viirusest tingitud ohtudest ja käitudes ettevaatlikult, peame vastu ning saame loodetavasti Pärnus ja Pärnumaal kõrged nakatumisnäitajad langema. Võttes eesmärgiks nõnda käituda vähemalt veebruarikuu lõpuni, on see eesmärk täiesti saavutatav!



Rahulikku meelt ja püsigem terved!

Romek Kosenkranius
Pärnu linna kriisikomisjoni esimees


Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
01.02.2021


Sel nädalal jätkub hooldekodude elanike ja töötajate, hambaraviasutuste töötajate, ambulatoorse eriarstiabi osutajate vaktsineerimine, alustatakse apteekrite vaktsineerimisega ning tagatakse teine vaktsiinidoos esimese doosiga vaktsineeritutele. Harjumaa, Ida-Virumaa ja Pärnumaa suuremad perearstikeskused hakkavad kutsuma vaktsineerima üle 80-aastaseid.

„Praeguseks on saanud esimese vaktsiinidoosi kõik vaktsineerimist soovinud haiglavõrgu haiglate, kiirabi ja perearstikeskuste töötajad. Käimas on hambaraviasutuste töötajate vaktsineerimine, algab väljaspool haiglavõrku töötavate eriarstide ja õendustöötajate, sh kooliõdede vaktsineerimine ja nädala teises pooles käivitub apteekrite vaktsineerimine,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Vaktsineerimine jätkub hooldekodudes ja erihooldekodudes ning kõigile varem esimese vaktsiinidoosi saanutele tagatakse teine doos. Kõrgema nakkusriskiga maakondades Harjumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal hakkavad suuremad perearstikeskused kutsuma kaitsesüstimisele üle 80-aastaseid, kel oma kõrge ea tõttu on suur risk põdeda COVID-19 haigust väga raskelt.“

"Perearstid alustatavad riskirühmade vaktsineerimist ühtse plaani järgi. Riskirühmadega võetakse perearstikeskustest ühendust, et leppida kokku täpsem aeg. Soovitame neil, kes riskirühma kuuluvad ja kutse saavad, kindlasti seda võimalust kasutada. Vaktsiin on mõeldud just neile inimestele, kes võivad COVID-19 haigust põdeda raskelt. Samuti toonitan, et kokkulepitud ajal tuleb kindlasti perearstikeskusesse kohale tulla, et vältida võimalikku vaktsiini kadu. Kui inimene vahepeal haigestub, peaks sellest perearstikeskust teavitama, et saaksime planeerida vaktsiini mõnele teisele riskirühma kuuluvale patsiendile," ütles Eesti Perearstide Seltsi juht dr Le Vallikivi.

Riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimise pilootprojektiga alustati 20. jaanuaril kaitsesüstimist Linnamõisa Perearstikeskuses. Samuti alustas tänasest pilootprojekti raames vaktsineerimist Lasnamäel Medicumi perearstikeskus. Haigekassa esmatasandi teenuste juhi Külli Friedemanni sõnul on Linnamõisas alustatud pilootprojekt püsinud graafikus ning nüüd on aeg hakata järk-järgult vaktsineerima riskirühmade patsiente ka teistes Eesti piirkondades. „Ootame alanud nädalal vaktsiinitellimusi kolme maakonna perearstikeskustelt ja loodame vaktsineeritute ringi laiendada nii kiire tempoga kui Eestisse jõudvad vaktsiinitarned võimaldavad,“ lisas Friedemann.

Lõppenud nädalal tehti Eestis 12 623 vaktsineerimist. Kokku on Eestis alates detsembri viimasel nädalal alanud vaktsineerimisest 5 vaktsineerimisnädala jooksul tehtud 38 594 vaktsineerimist 28 186 inimesele, kellest mõlema doosiga on vaktsineeritud 10 408. Eile jõudis terviseametisse 1200 doosi Moderna vaktsiini ja täna 10 530 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini. Perearstikeskustele eraldatakse sel nädalal riskirühmade vaktsineerimiseks 4000 vaktsiinidoosi.

Kuna Eestisse jõudvad vaktsiinikogused on esialgu piiratud, siis on koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga määratletud riskirühmad, kellele tuleb võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras:
• tervishoiuasutuste töötajad, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse;
• hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud;
• 70-aastased ja vanemad inimesed ning teatud krooniliste haigustega inimesed, kelle puhul võib COVID-19 haiguse kulg olla raskem;
• elutähtsate teenuste osutajad ja teised eesliini töötajad;
• niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.

Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 477 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Vaata lisa:
www.vaktsineeri.ee
Eesti COVID-19 vaktsineerimise plaan
Korduma kippuvad küsimused (COVID-19 vaktsineerimise kohta) 


01.02.2021

 Vaata lähemalt: KRIIS.EE > kehtivad piirangud

Saunad, spaad, veekeskused ja ujulad

Siseruumide täitumus tohib olla kuni 50 protsenti, liikuda tuleb 2+2 reegli järgi, väljaspool otsest veega kokkupuudet tuleb kanda maski, olemas peavad olema desinfitseerimisvahendid ning järgitud desinfitseerimisnõuded.

Sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe
» Sisetingimustes tuleb kontaktsete ja kõrge viiruseleviku riskiga tegevuste puhul lähtuda 2+2 reeglist. Kõrge viiruseleviku riskiga on tegevused, mille käigus toimub intensiivne sisse ja välja hingamine ning aerosoolide teke. See puudutab näiteks laulmist, tantsimist, võitluskunste, kuid ka puhkpillide mängimist ja muud.
» Mitte-kontaktse ja madala riskiga tegevusi tohib läbi viia 10+1 rühmas. See puudutab näiteks maalimist, pilatest, kitarriõpet, keraamikaringi. Täpsema nimekirja kõrgema ja madalama riskiga tegevuste kohta koostab terviseamet ning see tehakse kättesaadavaks nii terviseameti kui kriis.ee kodulehtedel, samuti toimub sihtrühmade eraldi teavitus kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu.
» Sisetingimustes tuleb endiselt kanda maski, välja arvatud kui see on vastuolus tegevuse iseloomuga. Kehtima jääb ka ruumi täitumuse piirang 50 protsenti.
» Välitingimustes tõstetakse grupipiirangu arvu seniselt 25lt 50le.
» Spordivõistlused sisetingimustes on jätkuvalt lubatud ainult profisportlastele ning ilma pealtvaatajateta. Selles piirangus muudatusi ei ole.
» Välitingimustes spordivõistluse ning liikumisürituse korraldamisel tõstetakse grupipiirangu arvu 25lt inimeselt 50le ehk võistlusi tohib läbi viia 50-inimestelistes gruppides, kes ei tohi omavahel kokku puutuda.

Muuseumid ja näitusasutused
Muuseumites ning näitusasutuste külastamise juures jäävad samuti kehtima olemasolevad piirangud. See tähendab 2+2 reeglit ning siseruumides maskikandmist. (Vabariigi Valitsus, 28.01.2021)

Avalikud koosolekud ja avalikud üritused
» Siseruumides statsionaarse istekohaga avalikud üritused, sh teatrietendused, kinod, konverentsid - statsionaarse istekohaga avalikele koosolekutele ja üritustele kehtestatakse ruumi kuni 50 protsendi täitumuse nõue istumise alal ning istumisel tuleb arvestada hajutatust. Inimeste piirarv jääb samaks, siseruumis toimuvast üritusest tohib osa võtta kuni 400 inimest.
» Siseruumides statsionaarse istekohata avalikud üritused, näiteks kontserdid - tegevused on lubatud üksnes juhtudel, kui külastajad üritusel istuvad nummerdatud kohtadel ning istumine peab olema hajutatud. Öiseid üritusi lubatud ei ole, tegevused on keelatud kell 21.00 kuni 6.00.
» Välitingimustes avalikud üritused, näiteks laadad, kontserdid - kehtima jääb ürituste osalejate piirarv kuni 500 inimest, kell 22.00-6.00 on ürituste korraldamine keelatud. Järgida tuleb desinfitseerimise nõudeid.

Jumalateenistused ja avalikud usulised talitused
» Piirangutesse lisatakse, et 50-ne protsendi täitumuse juures peavad inimesed istumisalal paiknema hajutatult. Kehtima jäävad senised piirarvud, mis tähendab, et püsiistekohtadega saalides tohib inimesi ruumitäitumuse nõuet arvestades osa võtta kuni 400 ning ilma püsiistekohtadeta ruumides 250. Juhul kui usuüritus toimub välitingimustes, tohib sellest osa võtta kuni 500 inimest nagu seni.




Pärnu linnavalitsuse pressiteade
25.01.2021

Kuna huvikoolides on tavapärane õppetöö seoses COVID-19 piirangutega häiritud, otsustas Pärnu linnavalitsus munitsipaalhuvikoolide õppetasusid korrigeerida.

Kui huvikooli rühm või grupp ei saanud jaanuaris seoses Covid-19 piirangutega tegutseda, vabastatakse lapsevanemad õppetasu maksmisest. Kui rühm või grupp tegutses, ent andis tunde vähendatud mahus, tehakse tunnid järele.

„Jaanuarikuu arveid, mis on lastevanematele edastatud, saab munitsipaalhuvikool tühistada, kui munitsipaalhuvikooli rühm või grupp jaanuaris ei tegutsenud. Need grupid või rühmad, kes on jaanuaris tegutsenud vähendatud mahus, teevad oma tunnid kevadel või suvel järele,“ rääkis haridusosakonna juhataja Ene Koitla.

Valitsuse korralduse järgi on sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe sisetingimustes praegu lubatud üksnes siis, kui koos juhendajaga võtab sellest osa kuni 11 inimest. Linnavalitsus otsustas, et veebruaris vähendatakse munitsipaalhuvikooli õppetasu poole võrra, kui õpperühmad on jagatud kuni kümne õpilasega gruppidesse ja juhendatud õppetundide maht on seetõttu vähenenud vähemalt poole võrra.

„Kui õppetöö mahtu on veebruaris vähendatud vähemalt poole võrra, siis on ka õppetasu veebruaris poole väiksem. Antud muudatused kehtivad jaanuarikuu ja veebruarikuu õppetasude osas. Loodame, et märtsikuus toimub huvitegevus tavapärases rütmis,“ selgitas Koitla.

Linnavalitsus saab korrigeerida ainult Pärnu munitsipaalhuvikoolide õppetasusid, erahuvikoolide tasud otsustab kool ise.


Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


Pärnu linnavalitsuse pressiteade
22.01.2021


Pärnu linna kriisikomisjon saatis linna haridusasutustele juhised, kuidas 25. jaanuarist 7. veebruarini koroonaleviku tõkestamiseks käituda ja suhtlemist piirata.

Kõigis haridusasutustes tuleb vähendada omavahelist läbikäimist. Koolides ja lasteasutustes ei tohiks gruppidena koguneda õpetajate tuppa või teistesse ruumidesse sotsiaalseks suhtluseks. Õppeasutustes ei tohi täiskasvanud viibida maskita ega ühiselt aega veeta, näiteks õpetajate toas vahetunni ajal suheldes. Ametialaseks suhtluseks on rangelt soovitav kasutada elektroonilisi kanaleid. Samuti tuleb järgneval kahel nädalal ära jätta klassiüritused, ühised väljasõidud, kooliülesed sündmused, klassidevahelised spordivõistlused jms.

Regionaalne kriisikomisjon on tähelepanu juhtinud sellele, et viirust levitavad inimesed, kes töötavad mitmes asutuses. Kriisikomisjon andis juhise, et järgneva kahe nädala jooksul võib üks õpetaja kontakttunde anda vaid ühes õppeasutuses, teistes koolides tunde andes tuleb kasutada distantsõpet.

Koolijuhtidel tuleb hajutada vahetunde, et õpilased võimalikult vähe kokku puutuksid. Võimalusel ollakse vahetunni ajal õues.

Huvikoolid ja noortekeskused peavad eelistama tegevust värskes õhus. Loomulikult pole see alati võimalik, kuid siseruumides on vaja õpperühmad, milles on üle kümne inimese, jaotada gruppideks.

Linnavalitsuse allasutuste töötajad peavad igapäevaselt järgima vabariigi valitsuse kehtestatud meetmeid ja piiranguid, sealhulgas kandma siseruumides maski või visiiri. Ürituste ja täiskasvanute huvitegevuse korraldamisel tuleb kinni pidada valitsuse seatud piirangutest.

Linnavalitsuse kriisikomisjon saab piirata üksnes linna allasutustes toimuvat, erakoolides ja erahuvikoolides korraldab tööd kooli juhtkond, lähtudes valitsuse ja terviseameti otsustest.



Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


Pärnu linnavolikogu pressiteade
21.01.2021

Pärnu linnavolikogu vabastas lapsevanemad lasteaia osalustasu maksmisest nende päevade eest, mil munitsipaallasteaed lasteaiateenust terviseameti, valitsuse või linnavalitsuse korralduse alusel ei osuta, sama põhimõtet rakendatakse Pärnu eralastehoidudes laste eest, kelle lasteaiakoht on asendatud lastehoiu kohaga.

Aasta lõpus suleti koroonaviiruse leviku tõkestamiseks Aruvälja lasteaia ja Pärnu Ülejõe lasteaia Väike-Kuke maja ning Pärnu Ülejõe lasteaia Noorte väljaku maja üks rühm. Päevade eest, mil lasteaiateenust ei osutatud, osalustasu maksma ei pea. Kui aga laps oli kodus, ent lasteaed töötas, siis osalustasust ei vabastata.

Linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Marga Napp täpsustas, et maksuvabastus ei kehti, kui terviseamet on mõne rühma määranud eneseisolatsiooni. Sel juhul saavad lapsed lasteaias käia, kuid rühma laste liikumine üldkasutatavates ruumides on piiratud.

Osalustasu maksmisest vabastades arvestas volikogu, et alati ei pruugita lasteaeda sulgeda nakkushaiguse tõrjeks. Seetõttu vabastati lapsevanemad osalustasu maksmisest ka siis, kui linnavalitsus otsustab mõnel muul põhjusel lasteaia erandlikel juhtudel sulgeda ja lapsi pole võimalik teistesse lasteaedadesse panna.


Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


Pärnu linnavalitsuse pressiteade
19.01.2021

Viimase kahe nädala haigestumus 100 000 elaniku kohta Pärnumaal on tõusnud üle Eesti keskmise. Pärast jõule ja aastavahetust suuna üles võtnud nakatumiskõver paneb suure koormuse alla meditsiinisüsteemi ning kui haigestumiste arv jätkab tõusvat joont võivad Pärnumaad oodata ees lisapiirangud.

Vaatamata nakkuskordaja arvu hüppelisele kasvule Pärnumaal, kipuvad inimestel koroonareeglid unuma või suhtutakse nende täitmisse kergekäeliselt. On näiteks ette tulnud juhtumeid, kus mõni Pärnu toitlustuskoht või muu avalik asutus on külastajaid pilgeni täis, distantsi hoida on võimatu ning teenindajad ei kanna maski.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius paneb pärnakatele ja linna külalistele südamele, et nad ikka täidaksid koroonareegleid: hoiaksid kaaskodanikega, ka õues, vähemalt kahemeetrist vahemaad, kannaksid avalikes kohtades maski ning peseks või desinfitseeriks regulaarselt käsi. Kriitiliselt oluline on neid meetmeid järgida siseruumides ja paigus, kus on rohkem inimesi.

„Ettevaatlikkus on kerge hajuma, kui inimesed ümberringi käituvad nii nagu ohtu enam ei oleks. Küllap mängib käegalöömismeeleolus oma rolli seegi, et ollakse piirangutest väsinud ja tüdinud,“ tõdeb Kosenkranius. Ohutusnõuete järgimine on aga endiselt äärmiselt vajalik.

„Peame kõik üheskoos neist nõuetest kinni pidama, et Pärnumaa nakatumiskõver võtaks suuna alla, et meile ei tuleks piirkondlikke lisapiiranguid ja kohalikud ettevõtjad-asutused saaksid jätkata oma tegevust ning et meie inimeste tervis oleks hoitud,“ toonitab Pärnu linnapea.



Anu Villmann
Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist
444 8225, 5322 9069
anu.villmann[at]parnu.ee


Pärnu linnavalitsuse pressiteade
30.12.2020


Jõulupühade ajal linnarahvale avatud Pärnu Lastestaadioni uhiuuest uisuväljakust on saanud populaarne ajaveetmise koht ja tehisjääle soovida minejaid on hommikust kuni hiliste õhtutundideni alatasa rohkem, kui liuväljale koroonapiirangute tõttu mahub.

Pärnu linnavalitsus tuletab meelde, et uisuväljakut külastades tuleb pidada kinni liuvälja külastuskorrast ja täita koroonareegleid.

Lastestaadioni majja tohib siseneda ainult siis, kui õues põleb sisenemist lubav roheline tuli. Kui põleb punane tuli, on hoones lubatud inimeste arv täis ning sel ajal väljast sisse tulla ei tohi.

Majas sees on olemas desinfitseerimisvahend, liuvälja administraatorit ja külastajaid eraldab kaitseklaas. Hoonesse sisenemisel tuleb kindlasti käed desinfitseerida, kanda maski (mask peab endal kaasas olema) ning hoida teiste külastajatega kaks meetrit vahet.

Vahemaad tuleb hoida ka õues – nii oodates sissepääsu kui jääplatsil olles. Et omavahelisi kontakte minimeerida ja Lastestaadioni territooriumil viibivaid inimesi paremini hajutada, palub uisuväljakut haldav MTÜ Pärnu Vanalinna Spordiklubi külastajatel võtta jalanõude jaoks kaasa koti, et jääle minejad saaksid uisutamise ajaks jalatsid õue kaasa võtta. Kui omal kotti pole, saab selle administraatori käest.

Enne uisutamist saab uiske vahetada staadionimajas. Uisuväljakult lahkudes saavad majas sees uiske vahetada vaid eelkooliealised lapsed koos ühe vanemaga. Kõik teised teevad vahetuse ära õues ja toovad uisud lahkudes administraatorile.



Anu Villmann
Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist
444 8225, 5322 9069
anu.villmann[at]parnu.ee


18.12.2020


Viiruse levik Pärnumaal on hoogustumas ning eriliselt on aktiveerunud töökohal nakatumine. 11.12.20 seisuga oli jälgimisel 89 covid-positiivset, neist nakatus tööalase kontakti teel 17 inimest, lähikontaktseid oli jälgimisel 484. 18.12.20 on jälgimisel 223 covid-positiivset, neist on tööalase kontakti teel haigestunud 59, lähikontaktseid on jälgimisel 1002.

Töökohas nakatunud inimesed on juba jõudnud nakatada oma lähedasi ja tuttavaid! Kuna järjest on hakanud kasvama ka nende nakatunute arv, kelle puhul ei ole võimalik kindlaks teha konkreetset nakkusallikat, siis võib Pärnumaal täheldada ka nakkuse varjatud levikut, mis peaks meid kõiki ettevaatlikuks tegema. Olukord on kriitiline ning nõuab kõikide osapoolte ühist pingutust.

Lääne prefektuur ja Terviseameti regionaalosakond on tuvastanud, et jätkuvalt esineb töökohtadel probleeme reeglitest kinni pidamisega. Esineb olukordi, kus kaupluse töötajad ei kanna isikukaitsevarustust, samuti ei täideta ruumide lubatud täituvuse nõudeid. Terviseamet koostöös PPA-ga tõstab alates uuest nädalast kontrollivõimekust piirangute täitmisel.

Juhime ettevõtete tähelepanu piirangutest kinnipidamisele (hajutamise nõude täitmine ja isikukaitsevarustuse kasutamine), mis on vajalikud nii viiruseleviku tõkestamiseks, kui ettevõtte enda äri huvides. Ka kõige väikesemate haigussümptomitega inimene võib osutuda COVID positiivseks ning viirusekolde arenemisel tuleb ettevõte sulgeda. Haigussümptomitega tööl käimine on tänastes oludes vastutustundetu tegevus, millega on ohustatud ettevõtte edasine majandustegevus.

Tootmisettevõttes on tavapärasest keerukam täita inimeste hajutamise nõudeid, seetõttu tuleb olla paindlik ja järgida hajutamise nõudeid. Ettevõtetes tuleb kriitilist tähelepanu pöörata lähikontaktide vältimisele. Kõiki ohutusnõudeid järgides ei too ühe töötaja haigestumine kaasa massilist inimeste karantiini suunamist.

Palume tööandjatel järgida Terviseameti juhiseid ja hoolitseda oma töötajate eest:
- jälgida töötajate tervist ja haigusnähtudega töötajaid tööle mitte lubada;
- töökohal vältida lähikontakte ja inimesi hajutada niipalju, kui töö seda võimaldab;
- kui töö iseloom ei võimalda töötajaid hajutada, varustada töötajad isikukaitse- ja desinfitseerimisvahenditega;
- varustada töötajad isikukaitse- ja desinfitseerimisvahenditega;
- korraldada ümber ettevõtete sööklate-kohvikute töö, et võimalikult palju hajutada omavahelisi kokkupuuteid;
- luua töötajatele tingimused hajutatult rõivastuda ja suitsetamise nurka kasutada.

Täname kõiki koostööpartnereid ja ettevõtjaid, kes on silma hakanud vastutustundliku käitumisega. Siiani on teine COVID-19 laine Lääne regioonis olnud kontrolli all. Viimaseid arengutrende silmas pidades peame kõik üheskoos rohkem pingutama, et see ka nii jääks, ettevõtjate majandustegevus säiliks ja meie inimesed oleksid hoitud.

Olge terved ja kaitseme üheskoos meie inimesi!

Pöördumine failina


Lääne regiooni kriisikomisjoni nimel

Heiki Soodla, Lääne päästekeskuse juht 
Kaido Kõplas, Lääne prefekt
Kadri Juhkam, Terviseameti Lääne regionaalosakonna juhataja
Romek Kosenkranius, Pärnu linnapea 


Pärnu linnavalitsuse pressiteade
15.12.2020


Pärnumaal üha jõulisemalt leviva koroonaviiruse tõttu on sissepääs Pärnu linnavalitsusse (Suur-Sepa- 16) ja osavallakeskustesse alates homsest, 16. detsembrist suletud ning kohtumisi ja vastuvõtte neis hoonetes ajutiselt ei toimu.

Käesoleva nädala algusest piiras linnavalitsus kodanike ametiruumidesse kohale tulemist palvega kasutada ametnike ja teenistujatega suhtlemiseks telefoni või elektroonilisi kanaleid, ent viiruse kiire ja laialdase leviku tõttu tuleb omavahelisi kontakte veelgi enam kokku tõmmata.

Seetõttu kodanike teenindamist linnavalitsuse ja osavallakeskuste ametiruumides alates 16. detsembrist enam ei toimu ning linnavalitsus palub asjaajamiseks kasutada telefoni, e-posti või muid elektroonilisi kanaleid.

Tööpäeviti kella 8-17ni on kõik linnavalitsuse ametnikud kättesaadavad kodanikule elektrooniliste kanalite kaudu, välja arvatud siis, kui linnavalitsuse töötaja on haigestunud.

Juhul, kui kohtumine ametniku või teenistujaga on tõepoolest vältimatu, tuleb kokkusaamine vastava ametiisikuga eelnevalt telefoni või e-kirja teel kokku leppida ning see toimub linnavalitsuse külastusalas, mis määratakse iga juhtumi puhul eraldi.

Kuna linnavalitsuses füüsilist vastuvõttu ei toimu, on linnavalitsuse maja peaukse juures eeskojas alates homsest postkast, kuhu saab jätta linnavalitsuse töötajatele oma dokumente, pöördumisi, avaldusi jms . Samuti on vahekoridoris juhised, kuidas kontakteeruda ametnikega, kelle juurde sooviti pöörduda.

Eelneva kokkuleppe alusel toimuvad Suur-Sepa 16 hoones abielude registreerimised ja tutvumine detailplaneeringutega.

Pärnu piirkondlikud hoolekandekontorid on juba eilsest suletud. Sotsiaalkonsultantidega suhtlemiseks palume kasutada telefoni, iseteeninduskeskkonda ja muid elektroonilist sidevahendeid. Toimetulekutoetuse saajatele mõeldud ühekordsete maskide kätte saamiseks võtavad sotsiaalkonsultandid ise saajatega ühendust ning lepivad kokku kättesaamiseaja ja -koha. Maskide üleandmine toimub õues.

Linnavalitsuse majas asuv Pärnu Haldusteenuste kontor on samuti füüsilisteks külastusteks ajutiselt suletud ning teenindus käib vaid e-kanalite kaudu.

Palume mõistvat suhtumist!


Anu Villmann
Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist
444 8225, 5322 9069
anu.villmann[at]parnu.ee


15.05.2020

Esmaspäevast, 18 maist alustatakse Pärnu linnavalitsuses, osavallakeskustes ja hoolekandekontorites taas kodanike vastuvõtmist, võimalusel tasuks siiski eelistada telefoni või e-kirjade kaudu suhtlemist.

Kodanike vastuvõtuajad on samad nagu enne eriolukorra väljakuulutamist. Väljaspool vastuvõtuaegu jutule ei pääse, sest ametnik võib olla seotud teiste tööülesannetega.

Nii nagu mujal, tuleb kinni pidada 2+2 reeglist, käsi desinfitseerida ja maske või muid isikukaitsevahendeid kanda.

Vaata lisaks:  Eriolukorra piirangute leevendamine Pärnu linnas alates 18. maist ning toetustmeetmed ettevõtjatele


Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


08.05.2020

Pärnu linnavolikogu vabastas eriolukorra ajal lasteaiast puudunud laste vanemad lasteaia osalustasu maksmisest, seni kehtinud korra järgi võinuks tasu maksmata lasteaiast puududa ainult ühel kuul aastas.

Lapsevanemad, kes ei viinud last 17. märtsist 31. märtsini lasteaeda, on vabastatud poolest märtsikuu osalustasust. Kui laps polnud lasteaias terve aprillikuu, ei pea ta midagi maksma. Kui laps puudus kas aprilli esimesel või teisel poolel (1.-13. või 14.-30. aprillini) ja teisel poolel käis lasteaias, tuleb tasuda poole kuu eest. Maikuu vabastused otsustab linna kriisikomisjon, lähtudes eriolukorra kestvusest.

Samasuguseid soodustusi rakendatakse Pärnu linna eralastehoidudes laste eest, kelle lasteaiakoht on asendatud lastehoiu kohaga. Pärnu linn on lapsevanema nõusolekul asendanud pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha lastehoiuteenusega eralastehoius 13 lapsele, kellest kümme käib Põnnila ja kolm Titutriinu Lastehoius.

Volikogu liige Jüri Lebedev tegi ettepaneku vabastada kõik lapsevanemad alates 16. märtsist kuni 31. maini Pärnu linnavalitsuse hallatavates lasteaedades osalustasu maksmisest. Volikogu enamus seda ei toetanud, pidades esmatähtsaks laste tervist. Mida vähem lapsi viirusohu perioodil lasteaias käib, seda ohutum neil seal on.


Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee


12.05.2020

Seoses COVID-19 levikuga kehtestati märtsis riigis eriolukord ja tänase seisuga kehtib see 17. maini. Eriolukorra lõppemine ei tähenda koheselt kõigi piirangute lõppemist. Teatud piirangud jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu.

Edasised piirangud puudutavad eriti just suuremaid rahvakogunemisi. Pärnu linnavalitsus ja Grillfesti korraldajad ootavad valitsuselt infot, mis tingimustel tohib taas suurüritusi korraldada.

Pärnus Grillfesti korraldaja Auris Rätsep: “Valitsus on öelnud, et mais ja juunis suurüritusi korraldada ei lubata, sellega peavad korraldajad ja nende partnerid arvestama. Samas ootame infot, et mis tingimused kehtivad ürituste korraldamiseks alates juulikuust. Grillfesti korraldajad on valmis Pärnus Vallikääru aasal tegema just sellises publikumahus ja formaadis suure või väikese ürituse mida lubatakse.

Sel nädalal asutatakse mitmete eri valdkondade ürituste korraldajate poolt ka MTÜ Avalike ürituste korraldajate liit, kes saab olema heaks partneriks ürituste korraldamisel tekkivate küsimuste lahendamisel kriisiolukordades kui ka kogu valdkonna arendamisel."

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius: “Riigis kehtestatud eriolukorrast tulenevad muudatused on meie tavapärast elukorraldust väga palju muutnud. Viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud on kehtinud mitu kuud, inimesed on olnud väga tublid ja neid korraldusi täitnud, kuid arusaadavalt oodatakse juba piirangute leevendamist.

Jätkuvalt on riigis keelatud suuremad rahvakogunemised ja massiüritused ning riigi poolt on teada antud, et alates juunikuu lõpust võidakse lubada massiüritusi edasi piirangutega.

Aga suvi tuleb ja lisaks rannapuhkusele, on Pärnu suvi olnud täis suuremaid ja väiksemaid sündmuseid. Seetõttu on Pärnule ülimalt oluline saada võimalikult kohe teada, millal ja millises formaadis üritused on tänavu suvel lubatud? Ürituste korraldajad ootavad seda infot väga, sest igale üritusele eelneb ettevalmistusperiood ja lubade väljastamine ning korraldajad vajavad selles teemas selgust.

Selge on hetkel see, et suvi tuleb teisiti ja edasiste piirangute leevendamise eelduseks on ikkagi oluliste käitumis- ja hügieenireeglite järgimine ka edaspidi. Seniks hoiame ikka suvepealinna ja Pärnu ürituste lippu kõrgel!“


Hoiame lippu k6rgel


Mis on Pärnu aasta tegu 2021? Tee ettepanek!

Koroonaviiruse levikuga seotud teated

Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8200
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Audru osavallakeskus

Pärna allee 7
88301 Audru alevik, Pärnu linn
444 8171
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad 
Avatud: E–N 8–17, R 8–16

Paikuse osavallakeskus

Pärnade pst 11
86602 Paikuse alev, Pärnu linn
444 8151
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad
Avatud: E–N 8–17, R 8–16

Tõstamaa osavallakeskus

Sadama tee 2
88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn
444 8161
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad
Avatud: E–N 8–17, R 8–16

Veebilehel kasutatakse küpsiseid