24.04.2020
Tartu ülikooli Pärnu kolledž viis Pärnu linnavalitsuse tellimusel läbi uuringu „Pärnu kui turismisihtkoha kuvand kohaliku elaniku silme läbi 2020“, kus pärnakaid said hinnata kodulinna mainet, vaba aja veetmisvõimalusi, turismiteenuseid, kultuurisündmusi jms.
Uuring viidi läbi tänavu veebruarist kuni 10. märtsini veebipõhise ankeetküsitluse ja tänavaküsitlusena. Küsimustele vastasid ainult Pärnu keskuslinna elanikud. Kokku täideti 361 ankeeti.
Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja Anneli Lepa sõnul on turismivaldkonna puhul Pärnus varem tehtud eelkõige külastaja uuringuid, kuid seekord sooviti teada, kas ja kuidas kasutab kohalik inimene neid teenuseid, mis suunatud eeskätt külalisele.
„Rõõm tõdeda, et pärnakas väärtustab külalist ja peab oluliseks turismisektori arengut. On ju head ja kvaliteetsed tooted-teenused kohalikule sama olulised nagu linnakülalisele. Kuna uuringust tulid välja infokanalid, mida pärnakad enim kasutavad, planeerime edaspidi nendesse kanalitesse rohkem vajalikku infot edastada,“ lausus Lepp.
Uuringus esitatud küsimused jagunesid kolme blokki: esimene sisaldas küsimusi, mis käsitlesid Pärnut kui turismisihtkohta; teine blokk oli suunatud neile, kes on kasutanud kohalikke vaba aja ja turismiteenuseid koos lastega ning kolmas blokk sisaldas küsimusi vastaja kasutatavate infokanalite, tema soo, vanuse, elukoha jms kohta.
Uuringust selgub, et peamised infoallikad, kust pärnakad saavad teavet Pärnus toimuva kohta, on sõbrad ja tuttavad, Pärnu linna Facebooki leht ning Pärnu Postimehe koduleht. Erinevate vanusegruppide lõikes olid infoallikad üldjoontes samad.
Pärnu elanike jaoks on Pärnul maine eelkõige puhkuse- ja heaolusihtkohana. Kõige vähem näevad kohalikud Pärnut odava ostlemis- ja äriturismisihtkohana. Pärnu külastamist mõjutava motivaatorina mainiti kõige enam randa, muuli ja spaasid.
Pärnut külastavate turistide hulk, nii suvel kui talvel, ei häiri oluliselt linna elanikke. Linna väisavad turistid ei mõjuta ka kuigi oluliselt kohalike igapäevast heaolu. Negatiivsena nähakse kõrghooajal eelkõige seda, et toitlustuskohtades on palju rahvast ja ooteajad pikad, parkimiskohtadega on kitsas ning hinnad on kõrgemad. Samal ajal mõistetakse külastajate vajalikkust, sest tänu neile pakutakse linnas rohkem teenuseid (ka madalhooajal) ja kohalikel on ka rohkem töökohti.
Vaba aja teenustest kasutavad pärnakad enim erinevaid sportimisvõimalusi ja meelsasti külastatakse kohalikke toitlustuskohti. Vaba aja teenustest ollakse enim rahul sauna- ja veekeskuste, spaahoolitsuste ja -pakettide ning kontsertidega. Üldiselt oli rahulolu kõigi teenustega üsna suur ja rahulolematust märgiti väga vähe. Ettepanekutena toodi, et Pärnu vajab rohkem üritusi, näiteks pargikontserte, mis inimestele väga meeldivad, ning rohkem võiks olla kogukonna üritusi ja linnaelanike kaasamist ürituste korraldamisse.
Samuti soovitakse sportimisvõimaluste laienemist nii õues kui sisetingimustes. Tahetakse juurde jalgrattateid, discgolfi väljakuid ja ketaste laenutusi, välijõusaale, palliplatse ja sisejäähalli. Sisejäähalli järele on pärnakate arvates eriti suur vajadus.
Mis puudutab muud meelelahutust, siis päris mitme küsimuse kommentaarides toodi välja, et kui kultuuriklubi Tempel ära kaob, siis Pärnu vajab sarnaseid alternatiivse kultuuri asutusi ning tuleks rajada uusi. Vastajaid leidsid ka, et linnas võiks olla rohkem põnevaid tegevuskeskusi (nagu Tartus AHHAA jms) ja muuseume, mis pakuksid huvi ja tegevusi kogu perele.
Pärnu elanike lemmikud toitlustuskohad on Steffani Pizzarestoran, MUM Cafe ning Villa Wesset. Need söögikohad meeldivad inimestele eelkõige sellepärast, et seal pakutakse hea hinna ja kvaliteedi suhtega toitu, teenindus on hea ning atmosfäär hubane.
Toimuvatele teemanädalatele lisaks soovitakse Pärnus näha eelkõige kultuurinädalate ning aktiivse eluviisi ja spordinädalate korraldamist.
Lastega kasutatavate võimaluste puhul toodi välja erinevaid vaba aja aktiivse sisustamise võimalusi, mida Pärnusse juurde lisada. Suurem osa soove oli suunatud eelkõige 10+ vanusele, et selles vanuses lastel oleks rohkem tegevust. Samuti lisati, et koolivaheaegadel peaks olema rohkem lastele mõeldud tegevusi.
Uuringu tulemused lühidalt:
• Peamised infoallikad Pärnu elanike jaoks on sõbrad ja tuttavad, Pärnu linna Facebooki leht ning Pärnu Postimehe koduleht;
• Külastajate hulka suvel hinnatakse piisavaks ning talvel võiks kohalike arvates külastajaid linnas rohkem olla;
• Külastajad mõjutavad suvel kohalikke vähesel määral ning talvel ei mõjuta üldse;
• Mõju suvel avaldub eelkõige selles, et toitlustusasutustes on pikad ooteajad, parkimiskohti on vähe ning hinnaklass on suvel kõrgem;
• Samas on välja toodud, et külastajad on olulised, et oleks piisavalt sissetulekut;
• Pärnu maine on eelkõige puhkuse- ja heaolusihtkoht;
• Pärnusse meelitab reisima rand, spaad ja mitmekesised majutusvõimalused;
• Vaba aja teenustest külastatakse enim toitlustuskohti ja kasutatakse sportimisvõimalusi nii sise- kui välitingimustes;
• Rahulolu vaba aja teenustest on suurim vee- ja saunakeskuste, kontsertide ja toitlustuskohtadega;
• Eelistatuimad toitlustuskohad on Steffani Pizzarestoran, Mum Cafe ja Villa Wesset;
• Kultuuriasutustest külastatakse kõige sagedamini kino, ööklubisid, rahva- ja kultuurimajasid;
• Soovitakse, et alles jääks klubi Tempel ja Pärnus oleks alternatiivseid kultuuriasutusi;
• Teemanädalatest on enim osa võetud Pärnu restoranide nädalast, aga rahulolu on suurim Pärnu kohvikute nädalaga;
• Lastega külastatakse Pärnus enim mänguväljakuid, veekeskusi ja mängutube.
Vaata lisaks: Pärnu kui turismisihtkoha kuvand kohaliku elaniku silme läbi 2020
Anu Villmann
Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist
444 8225, 5322 9069
anu.villmann[at]parnu.ee
