19.06.2020
Keskkonnaamet
Suveüritustele vastu teadlikult ja keskkonnasäästlikult
Suveperioodil suureneb jookide ja söökide tarbimine väljaspool kodu, tahes-tahtmata tekib selle tagajärjel ka jäätmeid. Paraku kasutatakse veel siiani paljudel suveüritustel ühekordseid nõusid, mida ei ole võimalik taaskasutusse suunata. Need jäätmed lõpetavad oma teekonna pärast mõneminutilist kasutamist prügilas või jäätmepõletustehases ning koormavad ladestamise ja õhuheitmete kaudu keskkonda.
Levinud eksiarvamus on, et ühekordsed nõud võib pärast kasutamist põletada lõkkes. Nii see kahjuks ei ole, sest ka suur osa nn paberist ühekordseid nõusid sisaldab plasti ja selle põletamine on ohtlik keskkonnale ja inimeste tervisele. Viimastel aastatel on populaarsust kogunud biolagunevad nõud. Ka biolagunevad nõud on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ning seetõttu kulub nende tootmisele sarnaselt teistele ühekordsetele nõudele palju ressursse. Lisaks ei pruugi need jõuda õigesse käitluskohta, kuna visatakse tavaprügi hulka. Seega kokkuvõttes ei ole ühekordne biolagunev anum loodushoidlik valik.
Suurim roll ürituse korraldajatel
Ehkki teadlike valikute kaudu saab jäätmete tekkimist vähendada igaüks, lasub väga oluline roll just ürituste korraldajatel. Viimased saavad eri viisidel üritusi keskkonnahoidlikumaks muuta, vältides ühekordsete nõude kasutamist ja suurendades seejuures ka külastajate keskkonnateadlikkust.
Võimalikult keskkonnahoidliku ürituse korraldamiseks tuleb korraldajatel leida partnerid, kes pakuvad kestlikke lahendusi. Eestis on juba palju ettevõtteid, kelle äriplaan on innustust saanud ringmajandusest ning kes pakuvad nutikaid ideid ühekordsete nõude asendamiseks. Lahendusi topsidest pokaalideni pakuvad näiteks Topsiring ja Pandipakend. Keskkonnasäästlikud lahendused ei piirdu ainult suurürituste korraldajatega. Korduskasutatavaid nõusid on võimalik rentida lisaks suurüritustele ka kodusele üritusele. Sellist teenust pakuvad näiteks Peobox ja Tartu Loodusmaja.
Eesti ürituste hulgast leiab eeskujulikke näiteid. Näiteks rohelise festivali I Land Sound korraldajad on muu hulgas võtnud eesmärgiks vältida prügi tekkimist, mistõttu on festivali külastajatel kohustuslik kasutada korduskasutatavaid nõusid. Ka nõude pesemise on korraldajad lahendanud spetsiaalse pesupunktiga, kus kasutatakse looduslike koostisosadega pesuvahendit.
Ettevõtlike noorte organisatsioon JCI tõestas 2019. aastal, et suuri konverentse on võimalik korraldada ilma ühekordsete nõudeta ning konverentsi eel koguti 5000 taldrikut, klaasi, kahvlit, nuga ning kohvitassi.
Mõjuvad määrused kohalikul tasandil. Kohalike omavalitsuste hulgas saab teiste seas esile tõsta Tallinna linna, kes on omavalitsuse määruse tasandil kehtestanud avalike ürituste korraldamisele plastist ühekordsete nõude kasutamise keelu. Viimane on näide sellest, kuidas kohalik omavalitsus loob eeldused keskkonnahoidliku käitumise juurutamiseks, millest innustame eeskuju võtma teisigi.
Tehes teadlikke ja keskkonnahoidlikke valikuid nii kodus kui ka kodust väljaspool, aitad hoida meie kõigi ühist keskkonda. Muutus algab meist endist, iga tegu loeb!
Kuidas korraldada jäätmekäitlus avalikul üritusel?
1. Leia ühekordsetele nõudele alternatiiv! Vali partnerid, kes pakuvad keskkonnasäästlikke lahendusi ja on valmis nendega kaasa tulema.
2. Korralda jäätmete liigiti kogumine. Suurüritustel tuleks liigiti koguda vähemalt nelja jäätmeliiki: pandipakend, pakendijäätmeid, biolagunevaid jäätmeid ja segaolmejäätmeid.
3. Enne ürituse toimumist teavita osalejaid jäätmete kogumise korraldusest. Tee pildid jäätmekonteineritest ja siltidest, millelt leiab juhised, milliseid jäätmeid eri mahutitesse visata võib. Jaga teavet ürituse kutse või tutvustuse juures.
4. Kaardista eelnevalt prügikonteinerite asukohad, et üritusel osalejad leiaksid need üles.
4 nippi, kuidas vältida jäätmete tekkimist grilli- või sünnipäevapeol
1. Palu igal osalejal enda nõud kaasa võtta. Vajadusel laenuta nõud lauanõude laenutusest. Loo võimalus nõud veega puhtaks loputada.
2. Eelista ühekordsele grillile korduskasutatavat matkagrilli.
3. Võimalusel eelista ühekordsetele salvrättidele korduskasutatavaid riidest personaalseid rätte.
4. Võta kaasa toite, mis ei ole liigselt pakendatud. Vajadusel pakenda need korduskasutatavatesse anumatesse.
PS! Ära põleta ühekordseid nõusid lõkkes!
Ühekordsed nõud sisaldavad üldjuhul plasti ega sobi lõkkes põletamiseks. Plasti põletamisel tekkiv suits kahjustab Sinu tervist ja ümbritsevat keskkonda. Grillipeol tekkinud jäätmed võta endaga koju kaasa ja sorteeri liigiti.
Keskkonnaameti jäätme peaspetsialist Dagny Kungus
Keskkonnainspektsioon
Päästeamet
Puhas jaanilõke või prügi põletamine
Inspektorid avastavad enne suvist rahvuspüha suurtest jaanitule lõkkeasemetest materjali, mida ei ole lubatud põletada, näiteks rehve, värvitud puitu, riideid ja muid jäätmeid. Juuresolev pilt ei ole mööda Eestit sõites kahjuks sugugi erakordne. Tegelikult peaksid need ajad möödas olema, kui jaanitules põletati vanu rehve, mis tekitasid "toreda" paksu suitsusamba. Jaanilõke olgu ikka puhas.
Miks on jäätmete põletamine keelatud?
Paljude inimeste seas on kinnistunud väärarusaam, et jäätmeid võib põletada. Aastakümneid tagasi olid jäätmed teistsugused kui praegu. Siis pakiti poes toiduained paberisse, nüüd kasutatakse valdavalt plastpakendeid, mis moodustavadki suurema osa majapidamises tekkivatest jäätmetest.
Jäätmete põletamine lõkkes ja küttekolletes on keelatud. See ohtlik nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Lõkkes jäätmeid põletades rikutakse nii õhku, vett kui ka maapinda. Jäätmete koostises on mitmesuguseid aineid, mis põletades vabanevad keskkonda. Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende mõju tervisele ei avaldu kohe.
Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet. Tekkinud suits ja selles olevad saasteained ei mõjuta mitte ainult prügi põletajat, vaid ka tema lähedasi, teisi inimesi ja muud elusloodust, kes võivad saasteainetega kokku puutuda nii lõkke lähiümbruses kui ka saastunud aiasaaduseid tarbides.
Dioksiinid ja raskemetallid kinnituvad lõkkest lenduvate tahmakübemete külge ning sadestuvad mullas ja vees. Kõige rohkem tekib dioksiini plastmassi, kilekottide, rehvide, töödeldud puidu ja paberi ning muu taolise koduses majapidamises leiduva põlemisel. Dioksiinid on pika toimega mürkained, mis sadestuvad mullas ja seejärel köögiviljades, nagu punapeet, porgand, kartul ja ka tomat. Neid süües jõuavad mürgised ained inimeste organismi.
Lõkkes võib põletada kuivi oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi
Samas on juba paljudes kohalikes omavalitsustes ka selliste jäätmete põletamine keelatud ning seega peaks iga elanik lähtuma enda kodukoha jäätmehoolduseeskirjast. Ka okste ja lehtede põletamine tekitab ümbruskonda häiringuid.
Niiskete aia- ja haljastujäätmete põletamine tekitab paksu suitsu, mis sisaldab kahjulikke keemilisi ühendeid nagu benseen ja formaldehüüd ning ka eriti peeneid osakesi, mis pikaajalisel kokkupuutel sisse hingates tekitavad erinevaid hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi. Seega iseenda, pereliikmete ja ümbruskaudsete elanike tervise huvides tuleks ka oksad viia jäätmejaama, kust need toimetatakse edasisele jäätmekäitlusele.
Enamasti ei sobi ka ühekordsed nõud lõkkes põletamiseks, sest need sisaldavad plasti. Grillipeol tekkinud jäätmed võta endaga koju kaasa ja sorteeri liigiti.
Inspektorid teevad jaanipäeva eel kontrollreide ja taolised lõkkeasemed nagu juuresoleval pildil, tuleb kindlasti ära koristada. Rikkumistest saab teatada valvetelefonile 1313 või e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Et lõkke tegemine oleks ohutu
Et jaanipäev jääks meelde toreda päevana, tuleb silmas pidada kõiki tuleohutusnõudeid ning selle eest saab hoolitseda lõkkevalvur. Oma ohutu jaanituli registreeri aadressil jaanituli.geoape.com ning kõikide registreerunud lõkkevalvurite vahel läheb loosi peaauhinnana kvaliteetne söegrill ja lisaauhindadena kolm tulekustutit.
Jaanilõkke valvuri ülesanne on kanda hoolt selle eest, et lõke oleks tehtud ohutult ja tule tegemisel järgitaks tuleohutusnõudeid. Lõkkevalvur hoiab silma peal ka sellel, et jaanipäevalised järgiksid ohutusnõudeid ning kui tähistamine lõppeb, kustutab valvur ka lõkke.
Loe lisaks:
» Lõkkevalvuri kampaania
» Ohutu lõke
Keskkonnainspektsioon ja Päästeamet soovivad kõigile keskkonnasõbralikku ja ohutut jaanipäeva!