Jäta menüü vahele

Pressiteated, uudised

15.03.2021

Eestis juhtub igal aastal umbes 6100 mürgistusõnnetust, mille puhul pöördutakse haiglasse. Kõik mürgistused on ennetatavad. Selleks, et jagada mürgistuste ärahoidmiseks vajalikke teadmisi, algab täna mürgistusennetusnädal.

Mürgistusennetusnädalal juhime tähelepanu kolmele valdkonnale, milles viimasel aastal kõige rohkem mürgistusi on juhtunud. Sel aastal on teemadeks alla 1-aastaste lastega juhtuvad mürgistused ning seene- ja ravimimürgistused. 

Kui aga mürgistus siiski juhtub või tekib selle kahtlus, helista kiirelt mürgistusinfole 16662!

Infoliinile helistades saad küsimustele või murele kiire ja tõenduspõhise vastuse. Infoliini töötajad ei karista ega arvusta, vaid toetavad ja nõustavad, et olukord jõuaks võimalikult kiiresti parima lahenduseni. Enamasti saab end ise kodus aidata ja EMO poole polegi vaja pöörduda.


Eelmisel aastal suurenes seene- ja ravimimürgistuste arv, sagenesid alla 1-aastaste lastega juhtuvad mürgistused
Mare Oder
Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht

Eelmisel aastal tehti mürgistusinfoliinile 16662 umbes 4000 kõnet, mida oli pea 1000 võrra rohkem kui aasta varem. Kasvanud on teadlikkus mürgistusinfoliinist, aga ka juhtumite arv.

» Korja metsast ainult neid seeni, mida kindlasti tunned!
Eelmisel aastal oli erakordselt palju seenehuvilisi ja seega juhtus ka mürgistusi rohkem. 2019. aastaga võrreldes helistati 2020. aastal 2,5 korda enam mürgistusinfoliinile seenemürgistuse või selle kahtluse korral. Meilegi üllatusena leidus seenelisi, kes korjasid ära kõik ette juhtunud seened. Nad plaanisid seened hiljem ära sorteerida, kuid tegelikkuses see ei õnnestu, sest korjatud seened lähevad kergelt katki ja seened on korjatud vaid osaliselt. Tervet seent nägemata pole võimalik seda tuvastada.

Võib tunduda üllatav veel enne päris kevade saabumist lugeda seenehooaja hoiatusi. Ent kohe kui kevadel lumi ära sulab, algab igal aastal esimene seenehooaeg. Ühed esimesed seened on kevadkogritsad. Nende korjamisel soovitame olla ettevaatlikud – need on toorelt väga mürgised. Kevadkogritsast võib mürgistuse saada isegi kupatamisaurudest, kui köögis pole piisavalt hea ventilatsioon.

Seenemürgistuste vältimiseks tasub ikka meelde tuletada, et korja metsast ainult neid seeni, mida kindlalt tunned. Meie metsades on mitmeid seeni, mis on äravahetamiseni sarnased söögiseentega, aga on tegelikult väga mürgised. Mürgiseente valikuga tasub tutvuda veebilehel www.16662.ee.

» Ravimit võttes kontrolli kolm korda!
2020. aastal oli ravimimürgistusi umbes 800, aasta varem alla 700. Üks põhjus, miks ravimimürgistused juhtuvad, on nende valesti võtmine. Oluline on meeles pidada, et milligrammid ja milliliitrid ei ole samad. Vedelat ravimit tuleb kindlasti mõõta ravimiga kaasas olnud mõõdulusika, -topsi või süstlaga. Asendades mõõdulusika koduse tee- või supilusikaga ei saa olla kindel ravimi täpses koguses. Eriti oluline on see väikelaste puhul, kellele on ravimeid lihtne üle doseerida.

Mürgistuse ennetamise üheks võtmeks on riskikindlad harjumused. Ravimeid võttes kontrolli kolm korda – kas pakendis on õige ravim, kas võtan õige koguse ja kas ravim sai õigesse kohta tagasi. Samasugust süsteemi jälgivad ka tervishoiutöötajad.

» Loo kodus süsteemid, mis toimivad ka väsimuse või kiirustamise korral
Kõige enam mürgistusõnnetusi leiab aset kuni kolmeaastaste lastega, seejuures aina enam alla aasta vanuste lastega. Laste mürgistused juhtuvad enamasti lapsevanemate tähelepanematusest, mille põhjuseks võib olla väsimus või kiirustamine.

Mürgistusinfoliini statistikast näeme, et kõige suurem mure allikas taoliste mürgistuste tekkimisel on 10ml pudel. Seda aetakse segamini kõige sagedamini. Enamasti juhtub õnnetus lapsevanema käe läbi, kes on hämaras ja kiirustades haaranud arvatava D-vitamiini pudeli, ent tegelikult manustanud lapsele sootuks eeterlikku õli, küünelaki eemaldajat, silmatilku, nohuravimit vms.

Eksimuste vältimiseks on tark luua süsteem, mis ei vea alt ka väsimuse või kiirustamise korral. Hoia ühes karbis ainult lapse ravimeid, teises enda omi, kolmandas muid väikepudeleid. Ravimite lapsele andmisel pane toas tuli põlema. Kõiki ravimeid hoiusta lastele kättesaadamatus kohas. Kõige parem koht on lukustatud kapp.

Kui mürgistus siiski juhtub, tuleb helistada mürgistusinfoliinile 16662. Helistada võib mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Mürgistusohtudega saab end kurssi viia veebilehe www.16662.ee abil.


Loe ja vaata lisaks:
» Videod Terviseameti Youtube’i lehel
» Mürgistusriskid (Mürgistusteabekeskus)


Karoli Noor
PR Partner projektijuht
5905 7425
karoli[at]prpartner.ee
www.prpartner.ee


169PIC lapsed EST
169PIC ravimid EST
169PIC seened EST





 

Koroonaviiruse levikuga seotud teated

Pärnu linnavalitsus

Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn, Pärnu linn
444 8200
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad
Nädala eelinfo
Istungite päevakorrad ja ülevaated

Audru osavallakeskus

Pärna allee 7
88301 Audru alevik, Pärnu linn
444 8171
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad 
Avatud: E–N 8–17, R 8–16

Paikuse osavallakeskus

Pärnade pst 11
86602 Paikuse alev, Pärnu linn
444 8151
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad
Avatud: E–N 8–17, R 8–16

Tõstamaa osavallakeskus

Sadama tee 2
88101 Tõstamaa alevik, Pärnu linn
444 8161
linnavalitsus[at]parnu.ee

Kontaktid ja vastuvõtuajad
Avatud: E–N 8–17, R 8–16

Veebilehel kasutatakse küpsiseid