Pärnu linnavalitsuse pressiteade
01.06.2022
Kolmapäeval, 8. juunil kell 17.30 on kõik huvilised oodatud Pärnu keskraamatukokku avalikule Pärnu energia- ja kliimakava 2030 arutelule.
• Registreeri arutelule
• kliimakava.ee
• Projekt "Pärnu energia- ja kliimakava 2030 koostamine"
Arutelul räägib Pärnu kliimakavast selle koostaja, Tartu Regiooni Energiaagentuuri projektijuht ja Pärnu kolledži külalisprofessor Antti Roose.
Gren Eesti juhatuse esimees Margo Külaots annab ülevaate kaugkütte ja soojusmajanduse lähiaja arengutest Pärnus ning Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juht Andrus Kärpuk avab transpordikeskuse tulevikukavatsusi. Pernova hariduskeskuse direktor Kaire Mertsin tutvustab loodusmaja tööd, eesmärke ja plaane.
Pärnu kliimakava koostamise eesmärk on kaardistada kliima- ja energiateemadega seotud piirkondlikud riskid ning leida lahendusi olukorra parandamiseks ja suuremaks energiasäästuks.
Pärnu, olles juba täna kliimapositiivne, on võtnud eesmärgiks vähendada 2030. aastaks süsinikuheidet 40 protsenti.
„Pärnu kliimakava sisuks on palju meie-vormis tegevusi, mis aitavad meil järgmise kümne aastaga vähendada CO2 heidet 40 protsenti ehk 100 000 tonni võrra. Selle eesmärgi suunas liikumine tähendab süsteemseid muutusi linnakorralduses ja -elus ning tehnoloogilisi uuendusi energeetikas, liikuvuses ja ringmajanduses. Ehkki Pärnu elanike süsinikujalajälg, mis on viis tonni elaniku kohta, on Eesti linnade seas üks väiksemaid ehk Pärnu on juba kliimapositiivne, tuleb ka pärnakatel endil jätkata oma süsiniku jalajälje vähendamist üha rohelisema elulaadi ja mõistliku tarbijakäitumisega. See kõik ripub meie harjumustest ja hoiakutest,“ räägib Roose.
Süsinikuheite vähendamiseks kavatseb Pärnu üle minna sajaprotsendiliselt süsinikuvabale kaugküttele, ühistranspordile ja LED-tänavavalgustusele.
Samuti näeb kliimakava ette kõigi munitsipaalhoonete rekonstrueerimist.
Tänaseks on nüüdisajastatud ja energiatõhusaks remonditud kolmandik munitsipaalomandis olevatest avalikest hoonetest. Paljud Pärnu korteriühistudki on otsustanud tõsta oma kodumaja energiatõhusust, kusjuures seda on tehtud tihtilugu ilma KredExi toetuseta.
„Süsinikuheite vähendamisel tõuseb Pärnu linna elukvaliteet, paraneb elukeskkond ja laiemalt keskkonnaseisund ning see on pärnakate panus planeedi päästmisse. Ka kolmas sild on mitte kitsalt taristu-, vaid kliimaprojekt,“ märgib Roose.
Kliimapoliitika puudutab absoluutselt igaüht.
„Meenutagem, et eelmisel talvel tabas paljusid peresid valusalt energiahindade hüppeline tõus. Pärnu peredest sai energiatoetusi kümnendik, 200 peret taotles lisaks toimetulekutoetust,“ nendib Roose.
Linna roll on kliimakava täitmisel olla eestvedaja: juhtida linnaarengut ja inimeste liikumisharjumusi nii, et need tooksid kaasa suurema ratastel liikumise, ühiskasutusega tänavaruumi laiendamise ning kolmanda silla ja Rail Balticuga seotud tervikliku liikuvusmudeli arengu.
Peale konkreetsete tegevuste, hindab avalikustatud kliimakava ka kliimariske, mis on juba täna avaldumas. Lühidalt: suvi läheb suvisemaks, tõenäoliselt kasvab üleujutuste ja tormide oht.
„Soojem ja ka pikem suvi toob küll suvepealinna rohkem suvitajaid, kuid samas peab linn hoidma kuumasaari leevendavat mikrokliimat laialdastes linnaparkides ja rohealadel. Samuti on Pärnul kriisiplaan kümnendi- ja sajanditormidest tekkivate üleujutuste puhuks. Üleujutusalal elab täna ligi 5000 inimest ning rannarajoonis asub ju ka suurem osa Pärnu spaadest ja majutusasutustest,“ tõdeb Roose.
Pärnu linnavalitsus ootab pärnakate ja linnakülaliste ettepanekuid kliimakavasse, mis aitab Pärnut juhtida läbi suurte kliima- ja energiavaldkonna üleminekute aastani 2030.
Tule, ütle oma sõna sekka!
• Registreeri arutelule
Anu Villmann
Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist
444 8225, 5322 9069
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.