Pärnu linnavolikogu pressiteade
15.09.2022
Pärnu linnavolikogu kinnitas Pärnu energia- ja kliimakava 2030, mis näeb ette omavalitsuse süsinikuheite vähendamist 40% ehk 100 000 tonni võrra.
Maakasutust arvestades on Pärnu juba praegu kliimapositiivne ja seob süsinikku rohkem kui heidab. Pärnu linna 2019. aasta kohta tehtud inventuuri kohaselt oli linna territooriumi kasvuhoonegaaside heide 276 800 tonni CO2e ja energiatarbimine 693 GWh aastas. Pärnaka süsinikujalajälg on 5,3 tonni CO2e, mis Eesti linnade võrdluses suhteliselt väike ja samal tasemel Põhjala sarnaste linnadega.
Sellegi poolest tugevdab linn otseseid kliimapoliitilisi jõupingutusi ja strateegilisi investeeringuid kliimamõju vähendamiseks. 2022. aastal panustas linnavalitsus kliimategevustesse 16 miljonit eurot (18% omavalitsuse eelarvest), vähendades nõnda otseselt süsinikuheidet 30 000 tonni (12% koguheitest).
Olulisemateks eesmärkideks aastani 2030 on lisaks süsinikuheite vähendamisele täielik üleminek taastuvale kaugküttele, ühistranspordile ja LED-tänavavalgustusele, kõigi munitsipaalhoonete rekonstrueerimine, kliimaneutraalse elustiili edendamine ning üleujutus-, tormi-, kuumasaare ja talveilma riskide maandamine.
Kliimakava hõlmab kuut tegevusvaldkonda: linnaareng ja -planeerimine; liikuvus; ehitus ja hooned; energeetika; elu, inimesed ja majandus ning loodushüved.
Planeerides muudetakse Pärnut kliimaneutraalsemaks, arvestades nii südalinna kvaliteedi tõstmise kui ranna- ja pargialade väärtustamisega. Uusi elamukvartaleid rajatakse koduse ja rohelise elukeskkonnana, mitte auto- ja parklakeskselt.
Autoga sõitmise asemel on kavas pakkuda mugavaid, kiireid ja praktilisi ühistranspordi ja kergliikurite kasutamise võimalusi. Elektriautode tulek eeldab laadimistaristut, mille arengut peab avalik sektor suunama.
Linna hoonefondi renoveerimisel on eesmärgiks vähemalt C energiaklass. Praegu on 174 munitsipaalhoone ligi 286 000 suletud netopinna ruutmeetrist vähemalt C energiaklassi saavutanud vaid 32%.
Munitsipaalhoonetes on plaanis üle minna rohesertifikaadiga elektri tarbimisele. Linnavalitsus toetab päikese- ja tuuleenergia kasutamist, jätkab tänavavalgustuse rekonstrueerimist LED-valgustitega ja otsib pidevalt võimalusi energia säästmiseks. Kaugküttepiirkondades või nende läheduses tahetakse liita võimalikult palju lokaal- ja kohtküttel olevaid hooneid kaugküttesüsteemidega, eriti neid, kus kasutatakse soojuse saamiseks taastuvaid energiaallikaid.
Pärnu tarbib mõistlikult ja majandab kestlikult. Selleks vähendatakse jäätmeteket, tugevdatakse ringmajandust ja tõstetakse tarbijateadlikkust.
Oluline on tõsta linna vastupanu- ja kohanemisvõimet kliimamuutustes ja hädaolukordades. Linnavalitsus on kehtestanud kaugküttele, veevarustusele ja kohalike teede hooldusele toimepidevuse nõuded. Teiste elutähtsate teenuste toimepidevuse tagavad riigiametid. Kriisikomisjon on saanud viimastel aastatel vilumust ja praktilist kogemust seoses pandeemia ja Ukraina sõjaga.
Energia- ja kliimakava terviktekst on avaldatud veebilehel https://kliimakava.ee.
Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
510 3444
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
