14.06.2023
Irina Talviste
Pärnu abilinnapea
Mõnikord tundub, et pärnakatele meeldivad ainult tuntud, endale juba nime teinud ettevõtjad. See pärsib nende arengut ega lase uutel tegijatel ägedate ideedega välja tulla. Linnavalitsus ei saa kedagi üksnes nime pärast eelistada, oluline on linnaruum ja selles pakutava kvaliteet.
Hiljuti võis Pärnu Postimehest lugeda, et Alohal enam ranna surfialal kohta pole. Midagi pole teha, konkurentide äriplaan oli tugevam. Samas on Aloha rajanud väga populaarse koha jõe ääres ja koos teiste ettevõtjatega sealse elu käima tõmmanud.
Selgitan esmalt, miks otsustas linnavalitsus ranna surfiala ümber korraldada. Sinna aastate jooksul kerkinud teenusekohad ei näinud enam Eesti esindusranna kohased välja, vaja oli turvatsooni ujujate ja veespordialadega tegelejate vahel. Eriti suur kontrast tekkis pärast seda, kui rannapromenaadi uuendati ja Poko rannarestoranid Side tänava lõppu kerkisid.
Linn ehitas Side tänava lõppu ranna teenindustee, mis on ka näiteks päästeautodele vajalik. Tänavu investeeritakse ligi 80 000 eurot, et surfiala elektri-, vee- ja kanalisatsiooniühendustega varustada. Rand muutub ilusamaks ja loogilisemaks, juurdepääs linnuvaatlusrajale paraneb.
Ma pole päri etteheidetega, et ettevõtjaid tabas surfiala konkurss ootamatult. Juba 2019. aasta sügisel anti teada, et tulemas on konkurss. Seniste teenusepakkujate lepingud lõppesid eelmise aasta 15. septembril ja kui keegi enne konkursitulemuste selgumist selleks suveks randa töötajaid palkas ja lastele surfilaagris osalemist müüs, siis ei saa see olla linnavalitsuse süü.
Uuel surfialal on kolm teenusepakkujat: MaxWave, Pärnu Surfiklubi ja Perona Surf. Neist kaks esimest tegutsesid samas kohas ka varem, ainult kõige Mai elurajooni poolsem Perona Surf on uustulija. Ettevõtete ehitusalune pind on kas 200 (MaxWave ja Perona Surf) või 100 (Pärnu Surfiklubi) ruutmeetrit.
Äriloogikast tulenevalt oli kõige suurem konkurents kõige enam promenaadi poole jäävale alale, kuhu konkureerisid osaühingud MaxWave (Surf Center), Perona Surf ja Kolevant (Aloha). Võitis MaxWave, kelle äriplaan oli kõige põhjalikum ja läbimõeldum, pakkudes samas kõige suuremat kasutustasu (11 510 eurot hooaja eest, igal aastal tõuseb neli protsenti). Kolevant kirjeldas põhjalikult seniseid tegevusi, kuid see, mida, kuidas ja millises mahus plaanitakse teha tulevikus, oli pealiskaudsemalt lahti kirjutatud.
Tähelepanu väärib, et Pärnu Surfiklubi, kelle pakkumus esimeses voorus alale nr 2 ehk senisele asukohale tagasi lükati, esitas teises voorus uue, tunduvalt läbimõelduma pakkumuse, mis osutuski edukaks. See näitab, et konkursse ei maksa alahinnata. Linnavalitsus tahab, et Pärnu areneks, eilsed saavutused ei taga alati edu tulevikus.
Konkursil osalenud ettevõtted leidsid, et Pärnul on surfisihtkohana tohutu seni kasutamata potentsiaal. Tänu oma puhtale liivapõhjale on Pärnu rand üks Põhjamaade paremaid ja turvalisemaid surfirandu, eriti just algajatele. Selleks, et surfisihtkoht areneks, on vaja aastaringset tegevust ja kvaliteetseid mitmekülgseid teenuseid, ainult baari ja kohviku pidamisest ei piisa.
MaxWave (Surf Center) lubab, et tulevikus saavad külastajad nende juures tutvuda Pärnu surfi ajalooga. Arendatakse erinevaid surfispordi liike ja pakutakse uue surfialana nii suvel kui talvel tiivasurfi, mille vastu huvi sel talvel on märgatavalt kasvanud. Tunnustamist väärib, et eelnevatel aastatel on nad külastajate jaoks avanud kaks WCd ja mõtlevad uusi ligipääsuteid rajades (neid tuleb kokku kolm) ka ratastooliga liikuvatele inimestele.
Pärnu Surfiklubi on alates 2017. aastast korraldanud Euroopas ainulaadset võistlussarja Wilkinson Wave Strapless Slalom. Slaalomit sõidetakse jala-aasadeta lohelaudadega. Lisaks selle sarja võistlustele kavatsevad nad edaspidi korraldada võistlusi nii lohesurfi big air hüpetes, freestyle kategoorias kui ka teistes surfi valdkondades.
Surfiklubi algatas 20 aastat tagasi talgute korras randade koristamise ja teeb seda tänaseni. Klubist on välja kasvanud Raimo Pull, kes korraldas koristamistalgud Pärnu jõe ääres. Perona Surf tahab luua surfi- ja joogakeskuse ning korraldada aastaringselt rannas mitmeid üritusi ja laagreid. Suureks eesmärgiks on tuua Eestisse foilsurfi maailmameistrivõistluste üks etapp.
Need on vaid üksikud nopped väga põhjalikest ja detailsetest pakkumistest. Pakkumisi ette valmistades on tehtud koostööd arhitektidega, arvestades kõiki pakutavaid teenusegruppe ja funktsioone, nendega seonduvat loogilist asetsemist, ligipääsuteid, ruumilisi lahendusi jne. Perona Surf OÜ arhitektuurilahenduse eskiisi uuenevale surfialale on loonud ROK-Projekt arhitektibüroo arhitekt Karmo Tõra koostöös arhitektide Alar Oruvee ja Katarina Koroljovaga, kelle kujundatud on ka Port Arturi ärihoone ja Aida 10 galerii.
Hoonestus ja ruumilahendus on välja töötatud maitsekalt, konstruktsioonid on õhulised ja avarad, säilitades panoraamvaated rannale. Külastajad saavad minna katustele ja nautida sealset vaadet. Ühe ettevõtte plaanides on isegi saun, rääkimata mujal Euroopas tavapäraseks muutunud gaasisoojenditest, mis terrassil ja rõdul külmemate ilmade korral rõskust aitavad peletada.
Loomulikult ei pruugi kõik plaanid teostuda juba sel suvel. Selleks korraldatigi konkurss kümneks aastaks, et ettevõtetel oleks investeerimiskindlus ja surfiala saaks uue, senisest kaasaegsema väljanägemise.
Edu ettevõtjatele, kes pidevalt pingutavad ning kodulinna kaunimaks ja huvitavamaks aitavad muuta!
Illustratsioon: MaxWave surfikeskuse tulevane väljanägemine
Autor: MaxWave OÜ