Jäta menüü vahele
Pärnu linn. parnu.ee avalehele

rukkilillReedel, 23. veebruaril linnavalitsuses ja osavallakeskustes tööaeg 8–12
Head vabariigi aastapäeva!
Vaata ka: aastapäeva tähistamine Pärnus

Pressiteated, uudised

18.10.2023

Oktoober on vaimse tervise kuu. Selle tähistamiseks toimus 16. oktoobril Pärnu keskraamatukogu saalis loeng "Kuidas jääda ellu emotsionaalse stressi tingimustes".

Loengu korraldas Pärnu linnavalitsus koostöös Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskusega Sensus ning Pärnu Keskraamatukoguga. 

Avalik loeng oli tasuta ja osutus väga populaarseks. Saali saabus järjest rohkem ja rohkem inimesi ja loengu alguseks oli selge, et saal jääb selle rahvahulga jaoks väikeseks. Kokku oli loengul ligikaudu 145 osalejat. Lisaks nendele kuulasid loengut ka need inimesed, kes olid ajalehesaalis.

Lektor kliiniline psühholoog Elen Kihl kinnitas, et stressivaba elu ei ole olemas. Halb enesetunne kuulub elu juurde ja seda ei ole võimalik vältida. Mõned negatiivsed emotsioonid on lausa eluliselt vajalikud, näiteks hirm aitab meil ohtusid vältida või vajalikul hetkel põgeneda.

Mõnikord on negatiivsed emotsioonid asjakohased ja mõnikord mitte. Liiga sage ärritumine või ülemäärane muretsemine ei tee kedagi õnnelikumaks. Vahel ei anna tüütud mõtted meile rahu ja muudkui ketravad peas tekitades rahulolematust ja pinget.

Sageli on mõtted suunatud tulevikku ja me kardame, et midagi juhtub või läheb halvasti. Sellisel puhul võib enda käes küsida: „Mis kasu ma sellest saan, kui ma niimoodi mõtlen? Millise probleemi ma lahendan, kui neid mõtteid ketran?“ Näiteks, kas hirm läbikukkumise või ebaõnnestumise eest aitab mul kuidagi paremini eksamit sooritada või tööülesannet lahendada? Pigem oleks mõistlik keskenduda sellele, mida ma saan teha kui sellele, et kuidas mul läheb.

Mittesoovitud emotsiooni tekkimine ei ole alati meie kontrolli all, aga me saame sellega midagi ette võtta. Teatud olukordades on olla kurb (näiteks lähedase tõsine haigus) või vihane (näiteks tülli minek sõbraga) täiesti normaalne.

Oma emotsioone saab teadvustada, aktsepteerida, lasta neil olla ja siis lubada neil ära minna. Küll aga peame vahet tegema emotsioonil ja käitumisel. Me võime olla vihased, aga me ei või teisele kallale minna või teda kuidagi kahjustada

Mis on siis need põhitõed, mis aitavad ennast paremini tunda? Siit tulevad mõned nipid, mida saame igapäevases elus rakendada:
• Vastukaaluks sellele, mida peab, tee seda, mis just sulle meeldib. Millal Sa viimati tegelesid sellega, mis pakub rahuldust ja naudingut just Sulle?
• Lepi sellega, et keegi meist pole täiuslik. Eksimine ja ebaõnnestumised on inimlikud, selles ilmas pole ühtegi inimest, kes poleks kunagi midagi valesti teinud.
• Ole enda vastu hea, ära kritiseeri ennast ülemääraselt. Kiida, tunnusta ja vajadusel ka lohuta iseennast nagu teeksid seda oma parima sõbraga.
• Ole füüsiliselt aktiivne. Liikumine ja värske õhk teeb tulu heaks ja vähendab stressi.
• Ära tee asju une arvelt. Kuigi unevajadus on erinev, vajab täiskasvanud inimene ikkagi 6-8 tundi und.
• Ära torma. Aeg on suhteline mõiste ja rahulikult tegutsedes jõuab kordades rohkem ning pinge on väiksem.
• Keskendu ühele tegevusele korraga. Mitme asja tegemine korraga kurnab meie aju ja väsitab keha. Lõppkokkuvõttes oleme siis pealiskaudsemad ja teeme rohkem vigu.
• Ära kurna oma keha ebatervisliku toiduga. Keha ja psüühika on omavahel tihedalt seotud ja raske toit väsitab meid. Vahel harva muidugi võib.
• Ära kurna oma keha alkoholiga. Alkohol on meie kehale mürk. See sobib tarbimiseks harva ja väikestes kogustes.

Vaimse ja füüsilise tervise märksõnadeks oleks mõõdukus ja tasakaal. Parajal määral tööd teha, puhkuseks ja meelelahutuseks aega leida, korralikult magada, tervislikult süüa, vähe alkoholi tarbida, toredate inimestega koos olla, suhtuda hästi endasse ja teistesse.

Need lihtsad asjad on tegelikult meile kõigile teada.
Aitäh lektorile, kes tuletas meelde ja seletas lihtsas keeles ära, miks see kõik on nii oluline!

Erilised tänud raamatukogule, kes meid nii soojalt vastu võttis!
Ja kindlasti suur tänu kõigile, kes leidsid aega kohale tulla!


Maria Andrekson
Pärnu linnavalitsuse rahvatervise spetsialist


Veebilehel kasutatakse küpsiseid