Jäta menüü vahele
Pärnu linn. parnu.ee avalehele

Pressiteated, uudised

24.01.2024

Inimesed on harjunud sellega, et osa Pärnu kesklinnast on olnud võrdlemisi tühi. Kui Pikast tänavast jõe poole ehitatakse uusi hooneid, tekib tunne, et autot polegi kuhugi parkida. Vabu platse jääb vähemaks, samas on parkimismajas piisavalt vabu kohti.

Pärnu Postimees tundis huvi, millest lähtutakse kesklinnas püstitavate hoonete juurde parkimiskohtade nõudmisel. Juriidiliste vaidluste ärahoidmiseks avaldame linnavalitsuse seisukohad, milles on vastused ajakirjaniku küsimustele. Kriitika vastu pole linnavalitsusel midagi, kuid faktid ja kritiseeritava seisukohad peavad olema täpsed.

Üldised põhimõtted

Linnavalitsus lähtub parkimiskohtade nõudmisel kehtivast üldplaneeringust ja parkimiskohtade standardist, kui detailplaneering ei ole parkimiskohtade arvu käsitlenud. Kinnistutel, kus on olemas kehtiv detailplaneering, peame lähtuma detailplaneeringuga kehtestatud tingimustest.

Oluline on rõhutada, et volikogu kehtestas Pärnu linna kui asustusüksuse üldplaneeringu 2021. aasta mais ja see hakkas kehtima sama aasta 1. juunist. Enne seda kehtis 2001. aastal kehtestatud Pärnu linna üldplaneering ja detailplaneeringuid koostati selle alusel.

Konkreetse kinnistu või kinnistute puhul nõutav parkimiskohtade arv sõltub alal kehtivast detailplaneeringust, mis võib olla vastu võetud väga erineval ajal, mil kehtisid teistsugused nõuded. Seetõttu ei saa konkreetse kinnistu või kinnistute puhul eeldada, et selle parkimiskohti on rajatud 2021. aasta mais kehtestatud üldplaneeringu alusel.

Kinnistu või kinnistute (detailplaneeringus hõlmatud ala) parkimiskohtade arv on ette nähtud detailplaneeringus, mille on enne vastuvõtmist kooskõlastanud erinevad ametkonnad ja mis on enne kehtestamist läbinud avaliku arutelu. Seda muidugi juhul, kui alal on kehtiv detailplaneering. Kui detailplaneeringut sellel kinnistul või kinnistutel (detailplaneeringu alal) pole, lähtutakse kehtivast üldplaneeringust.

2021. aasta mais kehtestatud kogu keskuslinna Pärnu üldplaneeringus on korterelamute puhul iga korteri kohta ette nähtud üks parkimiskoht. Samas võimaldab üldplaneering parkimiskohtade arvu vähendada, kui need rajatakse maa alla või hoone mahus.

Kui parkimine korraldatakse hoone või hoonete ümbruses, soosib linnavalitsus lahendusi, kus parkimine on liigendatud, et ei tekiks suuremaid parkimisvälju. Ka üldplaneeringus on kirjas, et parkimine tuleb liigendada haljastusega.

Hoone või ala parkimisvajadus tuleb reeglina tagada hoonestusega samal krundil. Erandid on võimalikud linnakeskuse alal varem hoonestatud alade parkimiskoormuse lahendamiseks või muudel põhjendatud juhtudel terviklahenduse alusel. Samuti on linnavalitsusel õigus parkimiskohtade arvu kaalutlusotsuse alusel vähendada muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis ja miljööväärtuslikul alal, kus juba väljakujunenud väärtuslik hoonestus ja õueala ei võimalda krundile mõistlikku juurdepääsu parkimiseks või krundile kavandatav parkimislahendus vähendab ala või üksikobjekti eripära ja väärtust.

Võimaluste piires tuleb parkimiskohad rajada maa alla või hoone mahus. Pärnu ehitusgeoloogilised tingimused on keerulised, kuid need ei pruugi alati olla takistuseks maa-aluste parkimiskohtade rajamisel.

Maa alla parkimiskohtade rajamine nõuab spetsiaalset projekteerimist. Iga konkreetse maa-alust parkimist planeeritava kinnistu puhul tuleb läbi viia geoloogilised uuringud ning vastavalt sellele projekteerida tehnilised lahendused, et välja selgitada, kas, millistel tingimustel ja mitu korrust saab maa-alust parkimist rajada.

Võimalusel rajatakse parkimiskohti ka tänavate alla. Näiteks on kesklinnas välja ehitamata 22 maa-alust parkimiskohta Aida tänav T3 kinnistul, mistõttu pole Lai 15a hoonel veel täielikku kasutusluba. Pargi tänava alla parkimiskohtade rajamist takistavad olemasolevad kommunikatsioonid.

Linnavalitsus nõustub väitega, et kesklinnas on parkimiskohti puudu, kuid ei nõustu sellega, et see on uusarenduste pärast. Oleme tellinud parkimisanalüüsi, mille ettepanekuid kavatseme tutvustada teisel poolaastal.

Parkimisanalüüsis uuritakse ja kirjeldatakse olemasolevat olukorda: parkimiskohtade arvu, tüüpi, katendeid ning täituvust; erinevate transpordivahendite parkimisvõimalusi; uue parkimiskorra mõju keskuslinna tänavaruumile ning planeeritavate „pargi ja sõida“ parklate asukohtade sobivust. Sama töö raames esitatakse pärast analüüsi valmimist ettepanekud parkimiskorralduse edendamiseks ja uuenduslike lahenduste leidmiseks, et vähendada tänavatel parkimist (sealhulgas analüüsitakse olemasolevate ja planeeritavate parkimiskohtade tõhusamat kasutamist).

Avalikud parkimiskohad on mõeldud kõigile, kes soovivad avalikel parkimiskohtadel selles kohas kehtestatud tingimustel parkida. Kesklinna (pärast 1. maid Vanalinna ja Kesklinna) avalikul tasulisel parkimisalal võib pärast parkimisaja alguse nõuetekohast tähistamist (näiteks parkimiskellaga) tasuta parkida esimesed 60 minutit, Endla Teatri esises Keskväljaku parklas esimesed kolm tundi.


Lai 15 ja 15a

Lai 15, 15a ja Aida tn T3 kinnistutel kehtib 2021. aasta 7. juunil kehtestatud detailplaneering. Kolmele kinnistule kokku on ette nähtud 83 parkimiskohta. Lai 15 ja 15a kinnistutele on valmis on ehitatud 61 parkimiskohta. Rajamata on 22 maa-alust parkimiskohta Aida tänav T3 kinnistul ja seetõttu pole Lai 15a hoonel täielikku kasutusluba. Lai 15 äri- ja eluhoonele on praegu kasutusluba väljastatud osaliselt ligi pooles hoone mahus.

Ajakirjanik leiab, et standardi järgi peaks kinnistutel olema 126 parkimiskohta, kuid detailplaneering lubab 83. Meenutame, et kehtiv üldplaneering lubab linnakeskuses teha erandeid ning linnavalitsusel on õigus parkimiskohtade arvu kaalutlusotsuse alusel muinsuskaitsealal, selle kaitsevööndis ja miljööväärtuslikul alal vähendada. Samuti soosime maa-aluseid parkimislahendusi, mis on kehtivas detailplaneeringus sellel planeeringualal ette nähtud.

Puuduolevad 22 parkimiskohta on kavandatud Aida tänava alla ja nende välja ehitamine on arendaja kohustus. Arendaja on seni keeldunud servituudilepingu sõlmimisest. Praegu on olemas ainult linnavalitsuse nõusolek servituudi seadmiseks ja parkla ehitamiseks.

Kuna servituudileping on sõlmimata, pole arendaja linnale tasunud ka maa-aluse parkla reaalservituudi tasu. Tasu maksmise kohustus tekiks Lai 15a hoonele alates kasutusloa andmisest. Nagu öeldud, pole Lai 15a hoonel ligi pooles hoone mahus kasutusluba ja seega ei tohi selles hoones ligi poolt hoonet kasutada.


Pikk 12 (Martensi maja)

Ajakirjanik tundis huvi, miks nõustus Pärnu linnavalitsus sellega, et Martensi maja ehitati valmis ilma ühegi parkimiskohata ja kas vastab tõele, et esialgu oli Pikk 12 maja alla ette nähtud maa-alune parkla?

Ringi tänava, Aia tänava ja politseimaja vahelise maa-ala ning Aida tänava detailplaneeringu kehtestas Pärnu linnavolikogu 15. juunil 2014. Selles ei ole Pikk 12 maja all ette nähtud maa-alust parklat.

Pea kümme aastat vana detailplaneeringu järgi on Pika tänava ja Aia tänava nurgale kavandatava ühiskondliku hoone (tulevase Kunstihoone) juurde planeeritud maa-alune avalik parkla, mis saab teenindada ka naaberkrunte, millel parkimine ei ole võimalik: Pikk tn 12, Pikk 12a ja 12b

Kunstihoone rajamise esialgne plaan ei realiseerunud ja praegu on lahtine, kuidas ja millal see ehitatakse. Tollase detailplaneeringuga üritati lahendada ka parkimisprobleeme, kuid praegu on asjaolud muutunud. Linnavalitsus koostab selle piirkonna parkimisanalüüsi ja sellest tulenevalt tehakse parkimises muudatusi. Seni saavad Pikk 12 kasutajad parkida lähiümbruses (näiteks hoone kõrval asuvas munakiviparklas), võimalus on ka parkimismaja kasutada.

Linnavalitsusel on kahju, et kümne aasta tagune kavatsus ei realiseerunud. Paraku on planeerimine protsess, kus arvestatakse selle ajahetke kavatsustega ja kõike ette näha pole võimalik.

Lai 20

Ajakirjanik tundis huvi, kui palju parkimiskohti peaks standardi järgi Lai 20 kavandatavale majale tulema ja kas vastab tõele, et ehitusprojektiga on sellele hoonele kavandatud 39 autode parkimiskohta, kuigi standardikohane parkimiskohtade arv on 69,24. Samuti küsis ta, kui palju kortereid ja äripindu on Lai 20 hoonesse planeeritud ning miks on standardikohast parkimiskohtade arvu vähendatud.

Seda kinnistut puudutav detailplaneering kehtestati 2000. aastal ehk 24 aasta eest. Detailplaneeringu joonisel on Laia tänava äärde kinnistul näidatud 17 parkimiskohta. Kinnistule on lubatud püstitada kuni kahekorruseline ning vähendatud mahus (ehitisealusest pinnast kuni 60% ulatuses) kolme kuni seitsmekorruseline ärihoone ehitisealuse pinnaga 1236,6 m².

Tänasel linnavalitsusel on keeruline 24 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringut ja selle menetlemise käigus kaalutud asjaolusid kommenteerida. Teada on, et enamikes nii vanades detailplaneeringutes ei käsitletud maa-aluseid korruseid, kuivõrd hoonestus tihedus ja autode arv oli tuntavalt väiksem ning ilmselt puudus ka vajadus maa-aluste korruste kavandamiseks.

Praeguseks on linnaehituslik olukord, teadmised ja vajadused muutunud. 2022. aastal väljastatud projekteerimistingimustega on täpsustatud Lai 20 kinnistul kehtivat detailplaneeringut, lubades hoone alla parkimise rajamiseks maa-aluse korruse kavandamist. Maa-aluse parkimiskorruse kavandamine võimaldab kinnistule rajada rohkem parkimiskohti kui detailplaneering määras ja muudab linnaruumi avalikus vaates oluliselt paremaks, kuivõrd parkimine on peidetud maa alla.

Seni on Lai 20 kinnistule väljastatud kehtivad projekteerimistingimused ja ehitusloa menetlus on pooleli. Lõplik parkimiskohtade arv selgub ehitusloa menetluse käigus. Kuna Lai 20-l puudub ehitusluba ja ehitusloa menetlus on pooleli, on ennatlik öelda, mitu korterit ja millises mahus äripindu on Lai 20 hoonesse planeeritud.

Pikk 16

Ajakirjanik küsis, kas vastab tõele, et eluruume on Pikk 16 hoones 36 ja mitteeluruume 1685 m2, aga parkimiskohti 27. Ta tundis huvi, miks lubati sinna nii vähe parkimiskohti teha ja milline oleks selle hoone standardikohane parkimiskohtade hulk?

Pikk 12 detailplaneering kehtestati aastal 2014, mil parkimisele olid teistsugused nõuded. Hoone alla on rajatud 27 parkimiskohta. Praegusel linnavalitsusel on keeruline kommenteerida asjaolusid, mida kümme aastat tagasi kaaluti.

Vanasadama arendus

Ajakirjanik kirjutas, et arendaja tahtis ehitada vähem parkimiskohti kui ehitusprojektiga ette nähtud. Linnavalitsus peatas ehituse. Ta tundis huvi, mis nüüd edasi saab ja kas puudu olevaid parkimiskohti on võimalik praeguse seisuga maa alusesse parklasse veel juurde ehitada?

Kuna arendaja pöördus kohtusse, ei soovi linnavalitsus pooleli olevaid kohtuvaidlusi kommenteerida.


Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
510 3444
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


 

Veebilehel kasutatakse küpsiseid