15.02.2023
Praeguseks on päris kindel, et uus sild Pärnusse kindlasti tuleb ja üsna tõenäoliselt algavad uue silla ehitustööd juba käesoleval suvel.
Läinud nädalal avatud riigihanke hinnapakkumised üllatasid meeldivalt: kui läinud aasta märtsis oli kõige soodsam hinnapakkumine 75 miljonit eurot ja selline pakkumine käis Pärnu linnale selgelt üle jõu, siis hetkel on linnavalitsuse riigihankekomisjonile esitatud viis hinnapakkumist, vahemikus 27-62 milj eurot. Kindlasti oli läinud kevadel toimunud hinnapakkumise üks mõjutaja Ukrainas alanud sõda, kuid parima pakkumise nimel on tõsiselt ka viimased 9 kuud pingutatud.
Esmalt märgin ära, et meie linnavalitsuse sillahanke meeskond, mida juhib abilinnapea Meelis Kukk, läks hankemenetluses võistleva dialoogi teed, mis on üsna vähelevinud ja aeganõudev riigihanke vorm. Kuid tulemus on kindlasti täpsem, selgem ja mis peamine - nagu hinnapakkumistest näha – saame silla mõistliku hinnaga!
Teine oluline pingutus oli suunatud keskvalitsuse poolsele silla rahastuse leidmisele. Valimisliit on püüdnud erinevatesse koalitsioonidesse leida partnereid, kes silla rahastamist ei toetaks Toompeal vaid ainult sõnades. Mitu viimast koalitsioonilepet on seadnud prioriteediks Pärnu silla ehituse ja selle riigipoolse rahastuse, kuid koalitsioon Reformierakonna ja Isamaaga on andnud mõistele „sillakoalitsioon“ hoopis tummisema ja sisulise tähenduse. Nende partnerite toetus ei ole jäänud vaid lubadustesse ja nii on Pärnu silla jaoks tänavu riigieelarvesse sisse kirjutatud 5 miljonit eurot ning riigieelarvestrateegias ette nähtud Pärnu uuele sillale veel 15 miljonit eurot. Pole paha!
Keskvalitsuse toetus ei ole tulnud Pärnule aga kergelt, ning nii oleme Riigikogu liikme Toomas Kivimägi ja abilinnapea Irina Talvistega viimased pool aastat kulutanud erinevate ministrite kabinettide uksi ja kümneid tunde Toompea poliitikute veenmisele, et Pärnu sild on riikliku tähtsusega ja peab saama riigi rahalise toetuse. Siirad tänud kaasteelistele!
Euroopa Liidu äärealal peame oleme kergesti ligipääsetavad ning ühendus suurlinnade, s.h. Tallinna ja Riiaga, peab Pärnul olema suurepärane. Seda nii linnakodaniku, turisti kui ettevõtja vaates. Pärnust Riia poole suunduval ligi 10-kilomeetrisel Via Baltica lõigul 2+2-rajaliseks kiirteeks ehitus juba käib ja ettevalmistused 2+2 kiirtee ehituseks ka Tallinna suunal käivad juba täistuuridel. Väidan, et Pärnu linnal on olnud Transpordiametiga viimasel ajal hea koostöö, oleme saavutanud vajalikud kokkulepped, mis tähendab seda, et uus 2+2-rajaline Via Baltica lõik algab Ehitajate teelt endise piimakombinaadi juurest ja jõuab sellisel kujul lähiaastatel välja kuni Pärnu-Jaagupini.
Eelmine aasta avatud renoveeritud Pärnu lennujaam tõi kaasa meile lennuühendused Helsingi ja Stockholmiga. Lennujaama kaasajastamisse investeeriti Pärnusse ligi 19 miljonit eurot ja lennujaam suudab teenindada nii kohalikke, kui rahvusvahelisi lende. Pärnu linna majutus-ja turismiettevõtted, kelle vajadustest lähtudes on lennujaama renoveerimise eest võideldud aastast 2013, on samuti oma õla alla pannud ja toetanud lennuühenduse avamist Pärnusse. Seda ka käesoleval suvel, et avada lennuühendus Helsingisse. Eelmine nädal tuli Pärnule hea sõnum rahandusministrilt ja kinnitus taristuministrilt, et tänavu peab korda saama Tori vallas asuv riigitee, mis viib lennujaama terminali.
Olen veendunud, et Pärnu saab tagasi lähiaastatel raudteeühenduse Tallinna ning Riiaga. Siinkohal ei räägi me enam vene rööpmelaiusel vana ja aeglase raudtee üleskõpitsemisest, vaid aastaks 2027. peaks Pärnu-Tallinna vahel maas olema uued euroopa-laiuses rööpmepaarid, mis võimaldavad kiirrongidel sõita kuni 250 km/h ehk Tallinn Pärnu vaheline sõit kestaks vaid 40 minutit! Riiga saaks Pärnust sõita alates 2030. aastast, ka seda samuti kiirrongiga ehk Riia jääb meist siis vaid 1 tunni ja 15min kaugusele.
Kiirraudteeühendus teiste riikidega avab uued võimalused ettevõtluses ja ka hariduse valdkonnas, näiteks mõne IT-kooli toomiseks Pärnusse: lühike sõiduaeg toob Pärnu ju Tallinnale ja Riiale lähemale! Raudteeühendus Tallinna (ja mõned aastad hiljem Riia-Kaunase-Vilniusega!) muutub järjest käega katsutavamaks reaalsuseks- käesoleval aastal alustab Rail Baltic Pärnus reisiterminali juurdepääsutee ning Niidu uue kaubajaama ehitust, ülejärgmisel aastal on plaanis kiirraudtee ja reisiterminali enda ehitus Tallinna suunal.
Ma usun, et Pärnule ja Pärnumaale annab uue arengutõuke Liivi lahe tuulepargi ehitamine. Hetkel tegeleb Pärnu linn Munalaiu-Audru kaabelühenduse planeerimisega, mis toob Kihnu saare tagant kinni püütud tuuleenergia elektrina otse Pärnu linna külje alla Audrusse. Selline lahendus annab võimaluse liituda uutel tootjatel soodustingimustel ning tuua Pärnusse energiamahukamat tootmist ning seega uusi töökohti.
Ma olen täiesti veendunud, et Läänemere tuulepargid, nagu ka Tootsi ja Paikuse tuulepargid, teevad Pärnumaast Eesti juhtiva elektrienergia tootja, mis pealegi on Euroopa Liidu poolt toetav roheenergia tootmine. See omakorda annab positiivse tõuke ettevõtlusele, parandab riigi energia varustuskindlust ja alandab energia hindasid. Tuuleparkide rajamisega kaasnevad siin tuuleparkidele vajalikud hooldusbaasid, mis tähendab uusi ja kõrgemalt tasustatud töökohti. Pärnu sadamasse võib tulla üks või rohkem hooldusbaasi meretuuleparkide hooldamiseks.
Nüüd kui Pärnu uue silla ehitusplaanid on saanud selgeks, on minu meelest aeg taas asuda Kunstihoone projekti kallale. Tegelikult on multifunktsionaalse Kunstihoone projekt ehituseks valmis ja bussijaama vastas asuvale krundile tulevikus kerkival hoonel ehituslubagi olemas. Esimestel korrustel saaks endale kodu linnagalerii ja kunstinäituste ruumid, samuti väike konverentsikeskus ning Pärnu kunstikooli lapsed saavad kaasaegsed ja valgusküllased õpperuumid.
Kõrgematele korrustele saab konkurssi korras leitav hoone arendaja endale äri või majutusfunktsiooniga pinnad. Pärnu Kunstikooli lapsed kindlasti väärivad paremaid ruume, kui neil praegu kasutada on. Lisaks sügisel valminud uuele Päikesekoolile ja kuu aega tagasi valminud Rääma kooli uuendamisele, alustame sel aastal Raeküla koolimaja renoveerimist ehk meie üks ülesanne on kõigi koolihoonete kordategemine Pärnu linnas.
Lõpetuseks mõni sõna maakonna koostööst. Maakonna keskus Pärnu linn võeti 10. veebruaril taas POLi liikmeks. Ütlen kohe ära: ma usun jätkuvalt, et maakonna arengu suunajaks on ja jääb ka tulevikus SA Pärnumaa Arenduskeskus ning minu arvates oleks jätkuvalt olnud loogiline korraldada maakonnaülest koostööd selle sihtasutuse kaudu. Ent targem annab järele. Kui maakonna teised omavalitsused soovivad maakonna arengud suunata kaheastmeliselt ehk kahe organisatsiooni kaudu ja omavaheline veenmine ei vii meid edasi, on maakonna arengu seisukohast oluline leida kompromiss. Selle me nüüd oleme leidnud, et seista ühiselt Pärnumaa huvide eest.