17.01.2023
Marika Valter
Pärnu linnavalitsuse liige - osavallakeskuse juht
Haldusreformist on möödas pea 6 aastat – sellesse on mahtunud õppetunde, ent palju rohkem uusi väljakutseid ja edulugusid. Vaatamata keerulistele aegadele (sõda Ukrainas ja Covid) on Pärnu „eeslinn“ Paikuse areng jätkunud ja seda oma eripära säilitades.
Loogiline on ka see, et kasvame päev-päevalt Pärnuga üha rohkem kokku üheks tervikuks, saamaks ühise vereringe. Kõige selle juures peavad aga säilima kogukonna identiteet ja traditsioonid.
Hariduselu puudutab meid kõiki. Juba valla ajal pandi idanema mõte kooli juurde rajatavast loodus-ja tehnikamajast. Aastatega on mõte küpsenud ning saanud selgemaks – mõistlikum on laiendada olemasolevat koolihoonet ning rajada loodus-ja täppisteaduste klassid sinna. Nii hoiame kokku haldamiskulusid ning saame kasutada hooviala kompaktsemalt õuesõppeks.
Paraku on ka koolihoone vanim osa ajale jalgu jäänud ning nõuab samuti suuri investeeringuid, tagamaks õpilastele kaasaegsed ja atraktiivsed õppetingimused. Oleme koostamas taotlusi kevadel avanevatesse toetusprogrammidesse välisvahendite kaasamiseks. Kui me tihedas konkurentsis sõelale ei jää, peame suunama järgnevaks kaheks aastaks Paikusele mõeldud investeeringud kooli renoveerimiseks. Noored ja haridus on meie tulevik.
Kindlasti alustame juba sel kevadel kooli -ja spordihoone ühisalale multifunktsionaalse spordiväljaku rajamisega, kust leiavad põnevat ja sportlikku tegevust nii noored kui meie väärikad.
Tänavu valmib esimene etapp Paikuse kauaaegsemast suurprojektist – Kiviaja küla kallasrada. Reiu jõe suudmes saab suve lõpus nautida uut ajaloohõngulist, ent kaasaegset puhkekohta, mis meelitab huvilisi nii maalt kui merelt (jõelt) nii lähedalt kui kaugelt.
Paikuse magnetiks on ka siinsed metsad ja jõed, loodus laiemalt. Kes meist ei teaks Reiu Vabaõhulava ja külastanud mõnda seal toimunud meeldejäävat Endla teatri vabaõhuetendust. Tollastel (vabaõhuetenduste) hiilgeaegadel pälvis see koht ka president Lennart Meri tähelepanu ja tunnustuse, kes sealseid etendusi väisata armastas. Just tema sõnul on Reiu Vabaõhulaval paikkonna ürgsusest ning looduskeskkonnast tingituna omalaadne aura, mis toob parimal viisil välja eestluse mõtte ja olemuse, eestlaseks olemise. See projekt vajab ja väärib taas lauale tõstmist.
Kümmekond aastat tagasi valmis vabaõhulava ehitusprojekt, mis ootab realiseerimist. See imeline koht lausa anub selle järele. Ent linna jaoks üksinda on see tänasel päeval liiga suur tükk. Küll oleks see jõukohane koos. Vaatame siin ootusärevalt teater Endla ja kultuuriministeeriumi poole (tegelikult oleme oma koostööpakkumise esitanud ja loodame lähikuudel tagasisidet).
Endla kohapealne meeskond on plaaniga päri, teades, et ühed suuremad šedöövrid on sündinud just selles paigas („2000 aastat elu Eestimaal ehk piknik Reiu jõel“, „Parvepoisid“ jt). Ja vaadates etenduse Ada menu sel suvel, saab kindalt öelda, et publiku ootus suurlavastusteks ka Reiu vabaõhulaval on väga kõrge. Vox populi, vox Dei. Linna valmisolek õlg alla panna on olemas.
Projekti kogumaksumus ligi 2,2 miljonit eurot. Plaanime veelgi põnevaid üritusi, et tuua esile Paikuse paikkonna unikaalsust ja väärtust. Oleme läbirääkimiste lõppfaasis Kristjan Järviga rõõmustamaks pärnumaalasi augusti lõpus taasiseseisvumispäeva tähistava meeleoluka kontsertiga.
Kas kunagi teostub suur unistus Reiu Vabaõhulava ühendamisest Kiviaja küla kallasrajaga – näitab aeg. Usk ja lootus pidavat olema kõikvõimsad. Meil jagub mõlemat.
Suurlinna tuled kiirgavad kaugemale kui ka eeslinn särab. Meil on palju teineteiselt õppida ja teineteisele anda. Eripära rikastab. Paikuse teeb Pärnu suuremaks kui ta on ja seda mitte vaid geograafilises mõttes. Paikuse eripära ja unikaalsus on kordumatud.
