KOVEP menetlus koosneb kahest etapist:
1. Sobivaima asukoha valik – kaalutakse mitut alternatiivset asukohta, hinnatakse nende sobivust ning tehakse otsus parima lahenduse kasuks.
2. Detailse lahenduse koostamine – valitud asukohale koostatakse täpne ruumiline lahendus, määratakse ehitusõigus ning lahendatakse muud detailplaneeringule omased ülesanded, näiteks tehnovõrkude paigutus ja keskkonnatingimuste täitmise nõuded.
Kehtestatud eriplaneering on ehitusprojekti koostamise aluseks. See tähendab, et ehitusprojekti koostamiseks ei ole vaja läbida mitut erinevat planeeringumenetlust – kogu protsess toimub ühe tervikliku menetluse raames.
Tuuleenergeetika eriplaneeringu eesmärk
Tuuleenergeetika eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja sobiv ala elektrituulikute pargi rajamiseks ning määrata tuulikupargi kommunikatsioonidele sobiv paigutus.
Eriplaneeringu algatamine
Pärnu linn algatas tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ning planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise koos vajalike uuringute läbiviimisega 18.06.2020. Pärnu linnas jääb eriplaneeringu ala Põlendmaa ja Seljametsa külade territooriumile, suurus on 113,7 km².
Eriplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Pärnu linnavolikogu, eriplaneeringu koostamise korraldaja on Pärnu linnavalitsus, eriplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja leidmiseks viidi läbi vastav hankemenetlus.
• Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Pärnu linnavolikogu 18.06.2020 otsus nr 51)
Tori valla eriplaneeringu keskkonnamõju ja strateegilise hindamise koostamine algatati 19.08.2020. Eriplaneeringu ala jääb Kildemaa, Urumarja, Taali, Randivälja ja Võlli külade territooriumitele.
• Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Tori Vallavolikogu 19.08.2020 otsus nr 252)
Mõlema omavalitsuse eriplaneeringud on algatatud tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks. Eriplaneeringute alad on üksteisega külgnevad, seega koostatakse neile keskkonnamõju strateegiline hindamine ühiselt.
Eriplaneeringuid koostatakse õiguslikult mõlemas omavalitsuses eraldi, kuid praktiliselt ühildatakse tegevusi võimalikult palju.
Lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine
Pärnu linna ja Tori valla tuuleenergeetika eriplaneeringute asukoha eelvaliku lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (KSH VTK)
• Avalik väljapanek toimus ja ettepanekuid sai esitada 12. juulist 9. septembrini 2021
• Avalik arutelu toimus 4. augustil 2021 kell 15–17
• Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 19. oktoobril 2021
Väljapaneku käigus laekus kokku 11 kirja. Oma seisukohad esitasid kolm ministeeriumit, kuus ametiasutust, üks ettevõte ja ühise kirjana kaks eraisikut. Kaks ametkonda andsid teada, et nad peavad avalikustatud dokumente piisavaks.
Enim käsitleti maardlate ja kaitsealuste alade kattumist eriplaneeringu alaga ja nendest tulenevaid kitsendusi. Juhiti tähelepanu ka avalikustatud dokumendi vormistamisele ning ettepanekute alusel muudeti dokumendi struktuuri eristades lähteseisukohtade osa eraldi peatükki.
Planeeringusse laekus väärtusliku sisendina ka Transpordiameti poolne info, et piirkonda kavandatavad tuulikud võivad hakata mõjutama Pärnu lennuvälja instrumentaalprotseduure.Mõju võimalikkus selgitatakse koostöös Transpordiametiga.
1. etapp: eriplaneeringu asukoha eelvalik ja KSH aruanne
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise järgselt koostati eriplaneeringu keskkonnamõju hindamise esimese etapi aruanne.
Vastavalt Planeerimisseadusele §105 kooskõlastati eriplaneeringu asukoha eelvaliku eelnõu ja KSH esimese etapi aruanne valitsusasutustega ning küsiti täiendavaid arvamusi huvitatud isikutelt augustist kuni septembrini 2022.
Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel täiendati ja tehti vajalikud muudatused eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja KSH esimese etapi aruandes. Eriplaneeringu esimene etapp võeti vastu 20. aprillil 2023.
• Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande vastuvõtmine
• Avalik väljapanek toimus 24. novembrist 2022 15. jaanuarini 2023
• Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 21. veebruaril 2023
2. etapp: eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande vastuvõtmisele järgneb II etapp ning detailse lahenduse väljatöötamine.
• Detailse lahenduse esmast eskiislahendust tutvustati 20. novembril 2023
• Detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu esitati kooskõlastamiseks märtsis 2024
• Detailse lahenduse ja KSH aruande eelnõu võeti vastu 17. oktoobril 2024
• Detailse lahenduse ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 6. novembrist 6. detsembrini 2024
• Eriplaneeringu avalikud arutelud toimusid 18. detsembril 2024
• Kooskõlastuste koondtabel
• Kohaliku omavalitsuse tuuleenergeetika eriplaneeringu vastuvõtmine
Eriplaneeringu kehtestamine
Pärnu linnavolikogu kehtestas tuuleenergeetika eriplaneeringu 15. mail 2025. Kehtestatud planeeringuala pindala on 19,38 km2 ja see paikneb valdavalt Põlendmaa külas ning väikeses osas Tammuru külas.
Planeeringulahendus näeb ette tuuleparki, mis koosneb 12 tuulikust torni kõrgusega kuni 200 m, rootori diameetriga kuni 180 m ja tuuliku kogukõrgusega kuni 290 m, tuulikute juurdepääsuteedest ja montaažiplatsidest, kuni kahest alajaamast ja tuulikuid alajaamadega ühendavatest maakaablitest. Tuulepargi koguvõimsuseks on sõltuvalt tuulikute võimsusest 60–108 MW.
Lähtuvalt keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustest ei ole kavandatud tuulepargil olulist negatiivset mõju loodus-, sotsiaalsele- ega kultuurilisele keskkonnale või on oluline ebasoodne mõju võimalik välistada, kasutades vastavaid leevendavaid meetmeid.
Natura- ja kaitstavatele aladele ning bioloogilisele mitmekesisusele välistati oluline ebasoodne mõju linnustiku, ulukite, taimestiku ja rohevõrgustiku uuringutes soovitatud tuulikute paigutamisega. Nahkhiirte osas on võimalik oluline ebasoodne mõju välistada käitamistingimuste rakendamisel.
Pinna- ja põhjaveele ega veevarustusele tuulepargi ehitus ega ekspluatatsioon mõju ei avalda. Maastikumuutus esmatähtsatele vaadetele on mõõdukas. Kavandatavate tuulikute müra ei ületa tööstusmüra öist sihtväärtust (40 dB) elamualadel ega madalsagedusliku müra soovitatavaid väärtusi eluruumides.
Sotsiaalministeerium on kinnitanud, et tuulikute infraheli ei ole inimese tervisele ohtlik. Tuulepargi arendusega võib kaasneda mõõdukas ebasoodne mõju elukondliku kinnisvara hindadele. Samas on mõju majanduskeskkonnale potentsiaalselt positiivne, kuna piirkonna elanikel ja ettevõtetel tekib võimalus osta turuhinnast soodsamat elektrit.
Samuti makstakse Pärnu linnale ja tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Pärnu linn saab saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks. Täpsemad kaalutlused ja planeeringu materjalid on eriplaneeringu kehtestamise otsuses.
• Pärnu linna tuuleenergeetika eriplaneeringu kehtestamine
Agne Järrits
taastuvenergeetika spetsialist
Taastuvenergeetika planeeringud
• Suur-Sepa 16, Pärnu (kab 318)
• T 13–17
• N 9–12 • Broneeri aeg
Kõrgharidus, geograafia
Taastuvenergeetika planeeringud
• Suur-Sepa 16, Pärnu (kab 318)
• T 13–17
• N 9–12 • Broneeri aeg
Viimati uuendatud 06.05.2026
