Alates 1. jaanuarist 2026 saab lapse sündi kohapeal registreerida ainult maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses (sh Pärnu linnavalitsuses)
- Lapsele tuleb nimi anda ehk sünd registreerida hiljemalt ühe kuu jooksul alates lapse sünnist
- Pärnu linna lastele maksab linnavalitsus sünnitoetust
Rahvastikutoimingud
• Valdkonna juht: 5301 2212
• [email protected]
• Vastuvõtt: E, T, N 9–12 ; 14–16
• Tööaeg: E–N 8–17 ; R 8–16
Lapse sünniga seotud toimingud
Sünni registreerimine
- Lapse sünd tuleb registreerida hiljemalt ühe kuu jooksul alates sündimise päevast
- Sünni registreerimisel antakse lapsele ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel ning see peab vastama nimeseaduse nõuetele
- Sünni saab registreerida e-rahvastikuregistris ja rahvastikutoimingute maakonnakeskuses (sh Pärnu linnavalitsuses)
Kui sünd registreeritakse kohapeal ja seda tuleb tegema abielus olevatest vanematest ainult üks, on vajalik teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele nime andmiseks.
Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse vanemate ja hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.
E-rahvastikuregistris saavad vanemad lapse sünni registreerida, kui laps on sündinud Eesti sünnitushaiglas ja talle on antud isikukood. Vanemad ei pea olema abielus.
Sünni registreerimine e-rahvastikuregistris
Sünni registreerimine Pärnu linnavalitsuses
Pärnu linnavalitsuses kohapeal saab sünni registreerimise avalduse esitada sõltumata elukohast. Sündi saavad registreerima tulla lapse vanemad või eestkostja. Kui lapse vanemad on omavahel abielus, võib kohale tulla ainult üks.
Kohapeal saab sündi registreerida vastuvõtuaegadel (E, T, N 9–12 ; 14–16), aega broneerima ei pea. Kaasa võtta:
• vanema(te) isikut tõendavad dokumendid
• teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele nime andmiseks, kui kohale tuleb vaid üks vanem
• vajadusel abieludokument, kui see ei ole kantud rahvastikuregistrisse
• vajadusel tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta, kui sünd pole registreeritud sünnitushaiglas (nt kodusünnitus)
• Sünni registreerimise avaldus (prinditav)
Kui lapse sünd on registreeritud välismaal, ei tule sündi Eestis uuesti registreerida, küll aga tuleb esitada Pärnu linnavalitsusele rahvastikuregistrisse kandmiseks välisriigi sünnidokument.
Sünnitõend
Kui vanemad soovivad esmast sünnitõendit paberkandjal, siis saab selle kätte Pärnu linnavalitsusest.
• Esmane paberkandjal sünnitõend on tasuta
• Korduva sünnitõendi eest tuleb tasuda riigilõivu 20 eurot
Sünnitoetus ja kingitused
• Pärnu linna lastele maksab linnavalitsus sünnitoetust
• Pärnu haiglas ilmavalgust näinud beebidele kingitakse pehme tekk ja padi ning kuni 1aastastele väikestele pärnakatele Pärnu linna vapiga lusikas. Vaata: kingitused
Lisainfo
• Lapse sünni registreerimine samm-sammult (eesti.ee)
• Lapsele nime andmine sünni registreerimisel(Siseministeerium)
• Nime sobivuse kontrollimine e-rahvastikuregistris
• Nimeseadus
Lapse vanemad
- Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse vanemate ja hooldusõiguse kohta
- Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras
Emaks on naine, kes on lapse sünnitanud, isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse emaga abielus, isaduse omaks võtnud või kelle isadus on tuvastatud kohtu kaudu.
Kui lapse põlvnemine ei ole seaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata, st neid ei ole ka sünnitõendil.
Isaduse omaksvõtt
Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine ei ole seaduses sätestatud alustel kindlaks tehtud. Isaduse saab omaks võtta üksnes isiklikult. Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek.
Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel.
Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast sünni registreerimist, täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus eraldi. Selle saab esitada Pärnu linnavalitsusele.
Kui lapse vanemad ei ole abielus, siis peavad lapse isa andmete registreerimiseks isiklikult kohale tulema nii lapse ema kui isa.
• Isaduse omaksvõtu avaldus pärast sünni registreerimist (prinditav)
• Avaldust saab esitada ainult kohapeal
• Avalduse esitamiseks tuleb eelnevalt aeg broneerida
Põlvnemise välistamine
Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta rahvastikutoimingute maakonnakeskusele esitanud ühise avalduse või teine mees on isaduse omaks võtnud.
• Põlvnemise välistamise avaldus (prinditav)
• Avaldust saab esitada ainult kohapeal
• Avalduse esitamiseks tuleb eelnevalt aeg broneerida
Hooldusõigus
Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse andmed lapse hooldusõiguse kohta. Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus.
Abielus mitteolevad vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas hooldusõigus on ühine või jääb vaid ühele vanemale.
Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust ja varahooldust ning õigust otsustada lapsega seotud asju. Lapse ülalpidamiskohustus on ka vanemal, kellele hooldusõigus ei kuulu.
Lisainfo
• Lapse vanemad (Siseministeerium)
• Keda loetakse lapse isaks ja kuidas isadust omaks võtta (eesti.ee)
• Hooldusõigus (Siseministeerium)
Sünnitoetus
- Sünnitoetust makstakse Pärnu linna lastele (laps ja tema vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud)
- Sünnitoetusele on õigus ühel lapse vanemal ja see makstakse talle välja kolmes osas
- Laps peab elama toetuse taotlejaga ühel aadressil
Toetuse suurus
Toetus al 01.01.2026 sündinud lastele on 1000 eurot
• 1. osa 600 eurot
• 2. osa 200 eurot
• 3. osa 200 eurot
Toetus kuni 31.12.2025 sündinud lastele on 500 eurot
• 1. osa 300 eurot
• 2. osa 100 eurot
• 3. osa 100 eurot
Toetuse maksmise tingimused
1. osa makstakse pärast lapse sündi tingimusel, et toetust taotlev lapse vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik lapse sünniaasta 1. jaanuari seisuga ja laps on Pärnu linna elanik hiljemalt seitsmendast tööpäevast lapse sünni registreerimisest arvates
2. osa makstakse lapse aastaseks saamisel tingimusel, et laps ja toetust taotlev lapse vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud lapse aastaseks saamise aasta 1. jaanuari seisuga
3. osa makstakse lapse 2-aastaseks saamisel tingimusel, et laps ja toetust taotlev lapse vanem on rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanikud lapse 2-aastaseks saamise aasta 1. jaanuari seisuga
Toetuse saamise õigus on ka lapse lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud. Lapsendaja ja eestkostja peavad vastama vanemale kehtestatud nõuetele. Hoolduspere vanem ei pea olema rahvastikuregistri andmetel Pärnu linna elanik, kui lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on Pärnu linn.
Taotlemine
Sünnitoetuse esimese osa saamiseks tuleb esitada linnavalitsusele taotlus. Järgnevate osade väljamaksmiseks ei ole vaja täiendavat taotlust esitada.
sünnitoetuse taotlus iseteeninduses
Lisainfo
• Pärnu linna sotsiaaltoetuste kord
• Pärnu linna sotsiaaltoetuste suurused
Kingitused väikestele linnakodanikele
Pärnu haiglas ilmavalgust näinud beebidele kingitakse pehme tekk ja padi ning kuni 1aastastele väikestele pärnakatele Pärnu linna vapiga lusikas.
Pärnu linna vapiga lusikas
Pärnu linna väikestele kodanikele kingitakse pidulikul vastuvõtul koos linnakodaniku tunnistusega lusikas, kuhu on graveeritud lapse nimi ja sünnikuupäev.
• Pidulikule vastuvõtule saab registreeruda sünnitoetuse taotluses
• Juhul kui registreeritud vastuvõtule pole siiski võimalik tulla, säilitame lusikat ja tunnistust 6 kuud alates vastuvõtust, millele olete kutse saanud
Need, kes vastuvõtule ei soovi tulla, saavad soovi korral graveerimata lusika linnavalitsuse infolauast.
Uue elu alguse puhul pehme kingitus
Pärnu linnal on aastaid olnud kena komme kinkida Pärnu haiglas ilmavalgust näinud beebidele pehme tekk ja padi. Siinsamas Pärnus, Wendre vabrikus, valminud teki ja padja komplekti saab iga vastne ilmakodanik sõltumata sellest, kas tegemist on pärnakaga või mitte.
Linna ja haigla heategevusprojekt „Sündisin Pärnus“ sai alguse 2015. aastal. „Sündisin Pärnu“ kuludest pool kannab omavalitsus ja teise poole haigla.
Lisainfo
Kristina Artma
rahvastikutoimingute valdkonna juht
Elukoha- ja peretoimingud
• Suur-Sepa 16 (kab 328)
• E, T, N 9–12 ja 14–16
• Broneeri aeg
Kõrgharidus, juhtimis- ja digikommunikatsioon
Elukoha- ja peretoimingud
• Suur-Sepa 16 (kab 328)
• E, T, N 9–12 ja 14–16
• Broneeri aeg
Liivi Õunapuu
rahvastikutoimingute spetsialist
Elukoha- ja peretoimingud
• Suur-Sepa 16 (kab 349b)
• E, T, N 9–12 ja 14–16
• Broneeri aeg
Keskeriharidus, toitlustus, turism
Elukoha- ja peretoimingud
• Suur-Sepa 16 (kab 349b)
• E, T, N 9–12 ja 14–16
• Broneeri aeg
Laura Merirand
rahvastikutoimingute spetsialist
Elukoha- ja peretoimingud
• Suur-Sepa 16 (kab 329)
• E, T, N 9–12 ja 14–16
• Broneeri aeg
Kõrgharidus, eesti ja soome-ugri keeleteadus
Elukoha- ja peretoimingud
• Suur-Sepa 16 (kab 329)
• E, T, N 9–12 ja 14–16
• Broneeri aeg
Viimati uuendatud 04.05.2026
