Tegu on traditsioonilise sündmusega, mis Pärnu linnavalitsuse arenguosakonna eestvedamisel toimub igal kevadel. Esimene koostööseminar toimus 2012. aastal ning selle vältel inspireeritakse, tutvustatakse uusi turismitooteid või -teenuseid, arutatakse koostöövõimalusi ning vahetatakse häid mõtteid ja ideid.
Pärnus toimunud turismisektori kohtumisel keskenduti sellele, kuidas tuua piirkonda külastajaid ka väljaspool suvehooaega ning millised on Pärnumaa turismi arengusuunad lähiaastatel. Päeva jooksul jagasid oma kogemusi ja nägemusi nii ettevõtjad, arendajad kui ka turismivaldkonna eksperdid.
Arutelu avas ootamatu külaline – Rahakratt, kes küsimusele, et mida tema Pärnust arvab vastas, et ta on väga pettunud sest reklaamitakse päikest ja rannas bikiinides päevitavaid inimesi, mida ta täna siit muidugi ei leindud. Rahakratt rõhutas, et turundus ei pea alati tähendama kalleid reklaamkampaaniaid. Sageli on kõige mõjuvam see, kui loo räägib inimene ise tuues näiteks, et kui turismitalu peremees või perenaine räägib oma loo ise kaamera ees, siis tekib usaldus. Tema enda turunduskulud viimase kümme aasta jooksul on olnud täpselt null eruot.
Aruteludega jätkas Auris Rätsep, kes rõhutas, et ka madalhooajal on võimalik korraldada edukaid ja külastajaid ligitõmbavaid suursündmusi. Ta tõi näiteid Hea Toidu Festivalist – Grillfestist ja Pärnu Meritindi Festivalist, mis on aidanud elavdada piirkonna turismi ka väljaspool tipphooaega.
Pärnumaa arengutest ja tulevikuperspektiividest andis ülevaate Pärnu linnapea Kristel Voltenberg. Esmalt peatus ta Pärnu lennujaama teemal, mis võiks kujuneda oluliseks väravaks linna ja kogu piirkonna turismikasvule. Lennuühendustega seotud otsuste osas ootab linn aga selgust AS-ilt Tallinna Lennujaam.
Linnapea tutvustas ühiseid sihte ja võimalusi Pärnu tuleviku kujundamisel. „Oleme alustanud teekonda, et taotleda Pärnule Euroopa kultuuripealinna tiitlit aastaks 2036. Meie eesmärk on tuua rahvusvaheliselt esile Pärnu tugevused ning kasvatada huvi meie linna vastu üle maailma. Olen veendunud, et Pärnu on just selline linn, mis suudab seda rolli kanda. Pean väga oluliseks, et Pärnu oleks koht, mida elanikud, ettevõtjad ja külastajad peavad maailma parimaks linnaks – kõige külalislahkemaks, turvalisemaks, innovatiivsemaks ja selliseks, mis pakub igaühele midagi just temale sobivat,“ kirjeldas linnapea linna eesmärke, kus oluline roll on kõigil ettevõtjatel.
Linn astub samme ka selleks, et tuua siia multifunktisonaalne hall ja alanud on kandideerine 2027. aastaks spordilinna tiitlile. „Peame läbirääkimisi riigi tasemel ja väljendame kindlat soovi rajada Pärnusse kaasaegne multihall. Pärnu asukoht Tallinna ja Riia vahel on strateegiliselt väga hea ning tulevikus annab Rail Baltic meile kiire ühenduse kogu Euroopaga. Aitäh kõigile ettevõtjatele sisukate arutelude, ettekannete ja panuse eest – liigume koos edasi, et teha Pärnust veelgi tugevam ja nähtavam linn rahvusvahelisel areenil! Mul on hea meel, et oleme kultuuripealinna ettevalmistustesse kaasanud rahvusvahelise kogemusega Anneli Lepa, kelle teadmised nii turunduse kui ka riigi ja omavalitsuse toimimisest annavad meie meeskonnale tugeva lisaväärtuse, ning multihalli projekti eestvedajaks Pärnu pikaajalise spordisündmuste eestvedaja ja korraldaja Vahur Mäe,“ andis linnapea Kristel Voltenberg ülevaate.
Koostöö olulisust rõhutasid ka Heidy Uustalu ja Siiri Otsmann, kes jagasid Tõstamaa turismiettevõtjate koostöökogemust ning tulevikuplaane aastaks 2026. Kohaliku toidukultuuri rolli turismis tõi esile Merle Einola, kes kuulutas välja Pärnumaa Toidumeene konkursi võitjad.
Rahvusvahelise külastaja vaatenurka avas Mirca Mäensivu-Puukko, kes rääkis Soome turistide ootustest ja eelistustest. Sihtkoha kasvupotentsiaali realiseerimisest koostöös reisifirmadega kõneles Asmik Tsaturjan, rõhutades partnerluse tähtsust. Päeva lõpetas Merili Puu, kes tutvustas Wagenkülli piirkonna võimalusi ja eripära turismisihtkohana.
Kohtumise kokkuvõttes jäi kõlama, et Pärnumaa turismi arendamisel on võtmetähtsusega koostöö, mitmekesine sündmuste kalender ning sihitud tegevused välisturgudel. Just nende tegurite abil on võimalik vähendada hooajalisust ning tagada piirkonna jätkusuutlik areng.
Vaata lisaks: Koostööseminar “Valmistume hooajaks vol 23”
Lisainfo
Annika Raadik
turismiarenduse juht
[email protected]
