Audrus avati vastvalminud keskväljak

Väljaku rajamise peatöövõtjaks on AS TREF Nord. Projekti ja ehitustööde aluseks oli osaühingute Ambient Design ja AV Disain arhitektide Anne Vingisari, Annika Valkna, Üllar Ambose ja Peep Moorasti projekt, mis seadis eesmärgiks luua Audru aleviku südamesse kesktelg, mis ühendaks hooned samal joonel kulgeva väljaku abil. Väljaku ehitamist toetas Euroopa Liit ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi vahenditest 60 protsendi ulatuses ehituse maksumusest. 

„Kümme aastat tagasi tellisime Audru aleviku ruumikava, mille raames intervjueeriti kohalikke elanikke. Inimesed ei tunnetanud, et Audrul oleks selge, tunnetatav keskpunkt. Sealt hakkaski keskväljaku idee hargnema. Minu lootus on, et uus hea avalik ruum annab nüüd aleviku arengule uue tõuke. Eeskätt on Audru alevikku vaja juurde elanikke, et areneksid ka kohapealsed teenused,“ rääkis Audru osavalla juht Priit Annus.

Audru uus keskväljak on lineaarväljak, mis ühendab osavallakeskust, muuseumi ja kultuurikeskust. Sellega ristuvat Pärna allee lõiku on tõstetud murtud graniidist ja munakividest lahendusega, et vähendada sõidukite liikumiskiirust ja tagada jalakäijatele ohutu liikumine piki väljakut. Väljaku ehitusega kadus üks osa Sauna tänavast.

Vanad parklad osavallakeskuse juures on likvideeritud. Nende asemel on nüüd uus 42 kohaline parkla hoone lääneküljel, Ringi tänava ääres. Teine uus 22 kohaline parkla rajati kultuurikeskuse taha. Kõigi kolme hoone juures on ka jalgrattahoidjad.

Osavallakeskuse kõrval on kolm valgustatud lipumasti, kuhu heisatakse Eesti, Pärnu ja Audru lipp. Jõulupuuna ehitakse tänavu osavallakeskuse kõrval asuv mänd ja jõulutuledega ehitakse ka väljaku äärsed hooned.

Osavallakeskusest üle tee, enne rippsilda on rajatud kaarjas puidust vaateplatvorm koos pika pingiga. Koos hallidest ja punastest sillutiskividest laotud muuseumi esisega moodustab see väljaku keskse osa. Rippsilla kõrval jõe äärde on paigaldatud on kolm puidust istumisplatvormi, muuseumi taha jõkke redeliga ujuvsild ning muuseumi ees malelauad, suur betoonist laud koos 18 ümmarguse tooliga ja välistendid.

Edasi kultuurikeskuse poole liikudes näeme tartaankattega väikelaste mänguväljakut, selle vastas kõrreliste „raamatukogu“. Mänguväljakul on batuut ja erinevad pinnavormid, millel saab kõndida ja ronida. Samas asuva kõrreliste „raamatukogu“ juurde pannakse taimi tutvustavad sildid.

Väljakut valgustavad eridisainiga tänavavalgustid, väljaku servadesse on paigutatud LED valgusribadega istepingid ja hooneid valgustavad graniitkattesse süvistatud valgustid. Valguslahendust täiendavad timpanikujulised valguskastid, mis on samuti istumiseks kasutatavad, peenravalgustid ja eraldi valgustatakse ka üksikuid puid.