Pärnu linnavolikogu otsustas Sauga mõisahoone varemete ümber oleva maa kaitseväele anda

Otsus polnud üksmeelne, seda toetas 25 volikogu istungil olnud 38st rahvaesindajast. Enne kinnistute tasuta riigile andmise otsustamist allkirjastas 24 Isamaasse, Reformierakonda, valimisliitu Pärnu Ühendab ja fraktsioonidesse mitte kuuluvat saadikut deklaratsiooni kaitseväele kinnistute võõrandamise toetuseks.

„Mõistame, et muutuvas julgeolekukeskkonnas on oluline, et kohalik omavalitsus teeks sisulist koostööd riigiga, võimaldamaks kaitseväel arendada välja vajalik taristu, tagamaks valmisoleku, reageerimisvõime ning kohaloleku ka Lääne-Eestis,“ seisab ühisdeklaratsioonis.

Kinnistute taasriigistamise vastu olid Pärnus võimuliitu mitte kuuluvad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE), Keskerakonna ja enamik Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide (ERK) esindajaid. ERKi saadikud on Pärnus Keskerakonnaga ühes fraktsioonis, ainsana hääletas kinnistute andmise poolt ERKi kohalik juht Helle Kullerkupp.

„Olen vastu, sest meil on teisi alternatiive. Üle tee on maa-alad, mis sobiks paremini. Kiiret pole, võiks teema lükata järgmisesse volikokku,“ ütles EKRE fraktsiooni esimees Robert Kiviselg ja tegi ettepaneku saata eelnõu teisele lugemisele. Teise lugemise poolt oli kaheksa rahvaesindajat.

„Erakonna Isamaa esindajana pean ütlema, et loomulikult toimus meilgi sel teemal erakonnasisene elav arutelu, kuid Eesti riigikaitse on meie jaoks läbi aegade olnud oluline prioriteet. Riigikaitse vajaks erakondade ülest konsensust ja koostööd ning just seda püüdsime me linnavolikogus saavutada,“ sõnas volikogu esimees Siim Suursild.

Volinikud tundsid huvi, mis riigile antavale maale siis ikkagi tuleb. Kas hakatakse paugutama, kas läheduses asuva Pärnu lennuvälja müra võib suureneda, kas jõeäär jääb vabaks, kas see paneb ümbruskonna elanikud suuremasse ohtu?

Linnapea Romek Kosenkranius selgitas, et kaitseväe juhataja kindral Merilo andis 15. septembril volikogu fraktsioonide esindajatele ülevaate, mida on kaitseväel plaanis nende kinnistutega teha ja laskevälja nendele kinnistutele ei tule. Kaitseväe plaan on rajada sinna Eesti väeosa ja hetkel on otsustusprotsessis NATO korpuse staabielemendi planeerimine sinna. Riigieelarves on väeosa toomiseks Pärnusse praegu ette nähtud 17 miljonit eurot.

Kosenkranius rääkis, et Pärnu lennuvälja suuruse tõttu saavad siin maanduda vaid väiksemad transpordilennukid ja kopterid. Kaitseväe huvi on võimalikult kiiresti minna edasi detailplaneeringu menetlusega, kuna ohuolukord on muutunud meie regioonis pingelisemaks ning kaitseväe ja NATO suurem kohalolu Eestis ning Pärnus suurendab riigi kaitsevõimet.

Riigile antavad kinnistud piirnevad Lennuvälja tee, Saugamõisa tee ja Uus-Sauga tänava selle osaga, mille ääres elamuid ei ole. Kaitsevägi ei soovi kogu Saugamõisa alasid, Uus-Sauga tänava pikenduse ja jõe vahelist 10 hektari suurust ala nähakse seal puhkealana ning seetõttu jääb jõeäär ja selle kaldal olev parkmets elanikele vabaks kasutamiseks.

Väitega, et Eesti kaitseväe tulemine Pärnu paneb elanikud suuremasse ohtu, linnapea nõus ei olnud. "Esiteks on meil seal juba Lääne maakaitseringkonna ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva sõjaväelinnak. Teiseks on meil ka praegu kogu riigi õhuruumi kaitse NATO poolt ning NATO üksuse paigutus võib tähendada veel täiendavat kaitset ja kriisivalmiduse ressurssi piirkonnale. Kolmandaks, kui olukord sõjalises mõttes kriitiliseks läheb, siis on kaitseväel reegel, et alalistest paiknemiskohtadest kolitakse n-ö. metsa,“ selgitas linnapea ja meenutas, et Ukrainas rünnatakse valdavalt mitte sõjalisi objekte, vaid elumaju ja taristuobjekte.

Kinnistute Eesti riigikaitse tugevdamise eesmärgil riigile andmise poolt ja ühise deklaratsiooni allkirjastanud rahvaesindajad leidsid, et Eesti riigi kaitseküsimustes tehtavad otsused on ülimalt ajakriitilised. „Kinnistute võõrandamine kaitseväele Pärnus on osa laiapindsest riigikaitselisest koostööst, milles Pärnu linn soovib kanda konstruktiivset ja vastutustundlikku rolli,“ kirjutatakse deklaratsioonis, millele 24 volinikku alla kirjutas.